2020. aasta jaanuari seisuga on 447 miljonist ELi elanikust 23 miljonit mõne kolmanda riigi kodanikud, moodustades 5% Euroopa elanikkonnast.

Kuigi uues rände- ja varjupaigaleppes toetatakse jätkuvalt talendipartnerlusi päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega, näib, et teatud asjaolud takistavad nende reaalset elluviimist.

Egmonti Instituudi Euroopa asjade programmi direktor Jean-Louis De Brouwer märkis, et tõenäoliselt jääb vajaka usaldusest uue pakti vastu ja solidaarsusest sellega.

Hispaania pagulasabi komisjoni esindaja Estrella Gallan juhtis tähelepanu ka sellele, et rände- ja varjupaigaküsimused langevad nende riikide õlule, kuhu rändajad saabuvad, ning nende küsimustega tuleks tegeleda proportsionaalsemalt, tuginedes jagatud vastutusele ja solidaarsusele.

Aafrikas elluviidav arengupoliitika saab panna piiri ebaseaduslikule rändele

Positiivne panus kliimamuutuste ees kaitsetu Aafrika arengusse võib tuua sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku stabiilsuse.

Nagu Euroopa Parlamendi liige ja arengukomisjoni esimene aseesimees Pierrette Herzberger-Fofana ütles: „Arengupoliitika on lahutamatult seotud rändega.“

Rahvusvahelise Ühistute Liidu (ICA) Aafrika piirkonna direktor dr Chiyoge B. Sifa rõhutas eelöeldule lisaks, kui tähtis on ICA ja ELi partnerlus, sest see vähendab olulisel määral noorte soovi võtta ette rännak üle Vahemere Euroopasse. (at)