Kui tähistasime uut aastat sõprade ja pereliikmetega ja tegime plaane 2022. aastaks, ei eeldanud keegi maailmas, et meie elu muutub nii šokeerivalt vaid mõne kuu pärast.

Iseseisev Ukraina sai sõda esimest korda tunda 2014. aastal.

Maidani revolutsiooni ajal sai Kiievi kesklinnas Iseseisvuse väljakul tulistamistes surma üle 100 inimese. Seejärel toimus sissetung Donbassi ja Krimmi annekteerimine. Ukraina kodanikuühiskond muutus 2014. aastal märkimisväärselt: vabatahtlikud läksid eesliinile, aidates riigisiseseid põgenikke ja toetades vigastatud sõdureid. Me arvasime, et need olid meie ajaloo kõige mustemad päevad, kuid me eksisime.

2014. aastal praktiliselt ei olnud enam meie ühiskonnas erimeelsusi küsimuses, kas me peaksime ELiga ühinema või mitte. Viimane arvamusküsitlus enne 2022. aasta veebruaris toimunud sissetungi näitas, et märkimisväärne osa, 68% ukrainlastest pooldas Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamist. Toetus kasvas 86%ni kohe pärast sissetungi ja jõudis märtsi lõpuks 91%-ni – see on absoluutne rekord!

See suur toetus on vastus ELi kodanikuühiskonnalt saadud abile. Euroopa kodanikuühiskond hakkas tegutsema kohe ja avaldas ELi riikide valitsustele survet kiireteks otsusteks. Alates sissetungi esimestest tundidest töötanud vabatahtlike roll on olnud tohutu. Nende supervõime seisneb selles, et nad suudavad leida kiireid lahendusi mis tahes probleemile, alates laskemoonast ja droonidest kuni pagulastele mõeldud ravimite ja riieteni. Meeleavalduste laine ja tohutud hulgad kolla-siniseid lippe kogu ELis olid uskumatud. Varjenditesse peidetuna saime julgust fotodest, kus oli näha Ukrainat toetavaid inimesi kogu maailmas.

Enamik meie partneritest hakkasid varsti pärast seda, kui kuulsid uudiseid massilistest õhurünnakutest igal pool Ukrainas, meile helistama ja küsima: „Kuidas saame aidata?“ Saime palju abi, kuid vajame rohkem.

Sõjavägi vajab lahingu võitmiseks innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid. Kõigi erialade arstid vajavad vigastatud sõdurite ja tsiviilisikute abistamiseks kaasaegset varustust ja personali. Vabatahtlikel on vaja veelgi rohkem kontakte kogu maailmas jne.

Kuid me vajame ka strateegilist nägemust Ukraina taastumisprotsessist. See on koht, kus kogu demokraatliku maailma ühised jõupingutused on äärmiselt olulised, et üles ehitada tugev ja turvaline riik ning töötada välja uuenduslikud lahendused ehituses, infrastruktuuri korraldamises, ettevõtluse ja teaduse toetamises, eri tasandi institutsioonide suutlikkuse suurendamises jne.

Nii ukrainlased kui ka Euroopa Liit on sellest sõjast saanud väga konkreetseid õppetunde.

-    Mõned olukorrad nõuavad kiireloomulisi lahendusi, eriti ühistes julgeolekuküsimustes.
Sõda algas 2014. aastal ja kaheksa aastat on ukrainlased selgitanud, kui ohtlikud on tihedad suhted Venemaaga, sõltuvus Venemaa energiaallikatest ja muudest toodetest – arvestades, et Venemaa on riik, mis kulutab oma tulu terrorismile ja massimõrvadele. Siiski ei olnud ei Ukraina ega EL valmis selliseks julmaks ja täiemahuliseks sissetungiks, vastasel juhul oleksime mõlemad näidanud üles suuremat otsustavust. Kas sissetung oleks toimunud, kui 2014. aastal kehtestatud sanktsioonid oleksid olnud sama karmid kui 2022. aastal?

-    2022. aasta sõda on ka innovatsiooni- ja tehnoloogiasõda. Muidugi kui suurendame energiatõhusust, mitmekesistame energiaallikaid, leiame uusi digilahendusi, arendame kosmosetehnoloogiaid ja täiustame oma loodusvarade haldamist jne, siis suureneb meie sõltumatus ja julgeolek võrreldes praegusega, mil kõik riigid on tõsises kriisis.

Poliitikute, diplomaatide, sõjaväeüksuste, vabatahtlike ja kodanikuühiskonna kiire tegutsemise vajaduse mõistmine on tee selle sõja võidu poole. Vajadus toetuse järele on endiselt tohutu, kuid motivatsioon kasvab päevast päeva.

Ukrainlased on tõestanud, et meie põhiväärtused on inimväärikus ja vabadus, demokraatia ja võrdsus, õigusriik ja inimõigused. ELis ei ole kunagi olnud liikmeks astumise kiirmenetlust, kuid Ukraina olukord on erandlik ja tõenäoliselt on aeg menetlus uuesti üle vaadata.

Ukrainlased on täiesti teadlikud sellest, kui suur töö neil seisab ees ELiga ühinemiseks. Meile annab jõudu kindel tahe ehitada üles iseseisev riik ja sõlmida tihedad partnerlussuhted nendega, kes kõige raskematel aegadel meile toeks on olnud. Ja nii me peamegi vastu, usaldades oma relvajõude ja pidades ilmas unistust heaoluriigist.

Nadija Afanasjeva, Ukrainas Kiievis asuva Ukraina rahvusvahelise poliitika instituudi direktor