Avalik-õiguslike asutuste poolt erakordsetel asjaoludel võetavad erakorralised meetmed peaksid alati olema rangelt proportsionaalsed, selge ajalise piiranguga ja neid tuleks hoolikalt jälgida. Komitee president Christa Schweng ning väärtuste ja läbipaistvuse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová võtsid 23. veebruaril 2022 toimunud komitee täiskogu istungjärgul kindla seisukoha.

Pidades silmas COVID-19 põhjustatud kriisi ja paljudes ELi liikmesriikides rahvatervise kaitseks väljakuulutatud hädaolukorda, mille tulemusena piirati mitmeid põhiõigusi ja -vabadusi, ütles Schweng: „Pandeemia on meie ühiskondade ja demokraatiate stressitest. Põhiõiguste, õigusriigi ja demokraatia seisukohast peab komitee hädavajalikuks olukorda tähelepanelikult jälgida. Seepärast oleme kriisi tagajärgede, probleemide ja väljumisstrateegiatega seoses kuulanud eelkõige kodanikuühiskonna osalejaid. EL peab väljuma COVID-19 kriisist tugevamate ühiste väärtustega.“

Jourová rõhutas, et COVID-19 pandeemia tõi teravalt välja, kui oluline koht meie igapäevaelus on põhiõigustel ja demokraatlikel väärtustel ning et neid ei tohi pidada iseenesestmõistetavaks: „Tervisekriis andis meile olulise õppetunni: pandeemia vastu võitlemiseks vajalikke meetmeid ei tohiks võtta demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste kaitse arvelt. Peame säilitama valvsuse ja hoidma oma põhiõigusi ja ühiseid väärtusi, mis tuleks seada COVID-19 kriisile reageerimise keskmesse.“

Komitee töörühm „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ visandas komitee nägemuse COVID-19 mõjust põhiõigustele ja õigusriigile kogu ELis ning demokraatia tulevikule arvamuses, mille koostasid José Antonio Moreno Díaz ja Cristian Pîrvulescu. Täiskogu istungil vastu võetud dokumendis juhib komitee tähelepanu sellele, et erimeetmed COVID-19 kriisi lahendamiseks peaksid jääma erakorralisteks ja ajas piiratuks, ei tohiks olla vastuolus õigusriigi põhimõttega ega ohustada demokraatiat, võimude lahusust ja Euroopa elanike põhiõigusi. (mp)