Valgevenelaste seas on toimunud märgatavad muutused. Alates 2020. aastast on aktiivne rahvaliikumine kulmineerunud massimeeleavaldustega, mis on suurimad pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Erinevalt eelmistest valimistest esindasid kohalikku tasandit inimesed igast eluvaldkonnast. Neid aitas ühendada sotsiaalmeedia ja naiste eestvedamine.

Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko on kaotanud rahva silmis toetuse ja legitiimsuse. Massirahutused tekitasid temas hirmu. Sellest ajast alates on valitsus läinud üle ellujäämisrežiimile ja suunanud oma jõuvarud teisitimõtlejate hävitamisele. Esimeseks sihtmärgiks sai kodanikuühiskond.

Repressiivsete meetmete hulk on olnud riigi iseseisvusjärgse ajaloo suurim. Alates 2020. aasta augustist on kinni peetud ligikaudu 40 000 inimest. Tunnustatud poliitvangide arv on jõudnud peaaegu 1000ni ja kasvab endiselt.

Sellegipoolest ei ole valgevenelased alla andnud. Nad on loonud struktuurid, millest saab uue Valgevene vundament. Nad on töötanud välja reforme ja kogunud raha nii abivajajate kui ka üksteise toetamiseks. Kahe suurima ühisrahastusalgatuse BySol ja ByHelp kaudu on eraldatud 7 miljonit USA dollarit, et anda repressioonide ohvritele rahalist ja õigusabi. Vastuseks süüdistas režiim neid kampaaniaid ekstremismi rahastamises ja algatas kriminaalasjad nende asutajate vastu. Oli ka juhtumeid, kus neist programmidest abisaanute pangakontod külmutati.

Ajal, mil Lukašenko režiim surus meeleavaldajaid vägivaldselt maha, töötasid inimõiguste kaitsjad väsimatult, et dokumenteerida riigi jõhkrust ja vabastada poliitvange. Hoolimata sellest, et enam kui 100 veebilehte on blokeeritud ja kõik suuremad sõltumatud meediakanalid riigist välja aetud, on inimesed levitanud oma kulu ja kirjadega avaldatud ajalehti ja saatnud pealtnägijate tunnistusi välisriikide ajakirjanikele. Praeguse seisuga viibib vangis 32 meediatöötajat, kuid teabevoog ei ole kordagi katkenud.

Tänapäeva Valgevene kodanikuühiskond on resoluutsem, vastupanuvõimelisem ja loomingulisem kui riigi valitsus, kuid samal ajal ka väga suure surve all. Vahistamised ja trahvid jätavad organisatsioonid ilma töötajatest. Paljud on kolinud teistesse riikidesse, peatanud oma tegevuse või pidanud muutma oma töö valitsusele nähtamatuks. Laiali on saadetud üle 300 vabaühenduse. Riigisiseselt on juba niigi piiratud rahastamisvõimalused muutunud veelgi piiratumaks.

Demokraatlik maailm peab nüüd kiiresti vaatama läbi oma strateegia Valgevene kodanikuühiskonna toetamiseks. Peamine ülesanne on säilitada kohapealsed struktuurid ja aidata riigist lahkuma pidanud organisatsioone.

●    Esiteks peaksid doonororganisatsioonid võtma arvesse repressioonide ja ümberpaigutamisega seotud suuremaid tegevuskulusid ning kodanikuühiskonna väiksemaid võimalusi saada tulu oma kodumaal.

●    Tuleb arvestada sellega, et tegevusvormid muutuvad, kui organisatsioone juhitakse välisriigist. Suurem osa organisatsioonidest saab praegu eksisteerida ainult välismaal, samal ajal kui riigisisene tegevus toimub enamasti mitteametlikult ja piiratud ulatuses. Kuigi see on keeruline, on siiski väga tähtis toetada Valgevenes viibivaid inimesi, sest paljude organisatsioonide töötajad tegutsevad seal edasi.

●    Praegu puudub paljudel organisatsioonidel strateegiate kavandamise vabadus ning toetust antakse lühiajaliste, kuni aastaste projektide jaoks. Otsustavalt tähtis on pakkuda rohkem võimalusi pikaajaliseks ja taristu toetamiseks. See kehtib eelkõige ümberpaigutatud organisatsioonide puhul, et nad saaksid jätkata suhtlemist sihtrühmadega Valgevenes. Tuleb luua ja säilitada horisontaalsed sidemed aktivistide ja algatuste vahel.

●    Lisaks peaksid toetajad ja usaldusväärsed abisaajad vahetama teavet tagamaks, et abi kasutatakse parimal viisil ning see ei lähe manipuleerivatele valitsuse organiseeritud vabaühendustele ja režiimi pooldavatele organisatsioonidele.

Lukašenko tahab hoida Valgevenet pimeduses. Meedia vajab toetust rohkem kui kunagi varem.

●    Esiteks on tähtis anda ajakirjanikele hädaabi, mis peaks hõlmama õiguslikku, rahalist ja psühholoogilist tuge.

●    Teiseks on hädavajalik tagada institutsiooniline toetus nii juba Valgevenes olemasolevatele meediakanalitele kui ka detsentraliseeritud blogide ja sidekanalite võrgustiku loomisele. Inimesed janunevad uue sisu järele.

●    Kolmandaks tuleb toetada tugevamaid meetmeid, mille eesmärk on võidelda propaganda ja desinformatsiooni vastu. Väga oluline on astuda vastu interneti jälgimisele ning anda Valgevene ajakirjanikele vahendid tsensuurist kõrvalehoidmiseks ja nende digikirjaoskuse suurendamiseks. See aitab märkimisväärselt kaasa riigi suveräänsuse edendamisele.

Kodanikuühiskonna toetamine nõuab pikaajalist strateegiat, mis võimaldab piisavat paindlikkust ja loomingulisust. Selle tulemusena aitab see luua opositsioonil ja lugupidaval arutelul põhineva kultuuri ning tugevdada üleminekuprotsessi.

Hanna Liubakova