„On aeg astuda Draghi aruandest selge samm edasi, vastasel korral see jääbki poliitikakoridoridesse. Vajame häid strateege ja poliitikakujundajaid, kes suudaksid sellest aruandest kaugemale minna ja töötada välja ELi tööstuspoliitika strateegiad,“ ütleb Horvaatia ettevõtja ja teadlane Stjepan Orešković.  Koos Atlandi-ülese mõttekoja Atlandi Nõukogu vanemdirektori Jörn Fleckiga tutvustas ta Brüsselis toimunud rahvusvahelisel avalikul konverentsil Conclave II julget algatust „Future 500“. Algatus on osa Atlandi Nõukogu laiemast platvormist SEEUS Futures. „Future 500“ eesmärk on teha kindlaks ja toetada 500 Euroopa ettevõtet, millel on potentsiaal saavutada märkimisväärset kasvu ja ülemaailmset mõju. Eesmärk on toetada Euroopa uusi ettevõtjaid ülemaailmses konkurentsis ja nii suurendada Euroopa osalust rahvusvahelises majanduses. Stjepan Orešković rääkis meile projektist täpsemalt.

Kas võiksite lühidalt tutvustada projekti „Future 500“ põhiideed?

Algatuses tugineme teadmistele, mis saadi Draghi, Letta ja Heitori koostatud olulistest aruannetest Euroopa tuleviku kohta ning mida analüüsisid teadlased ja ettevõtjad oma perspektiivist. Algatusega tõstatatakse mitu kriitilist küsimust. Kes viib ellu konkurentsivõime kavad ja hiljuti avaldatud konkurentsivõime kompassi? Milliseid mehhanisme kasutatakse? Millised kulud tekivad? Ja millist tulu võib oodata võrreldes tuluga, mida saavad USA hiljutised suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted? Projekt „Future 500“ on USAd, ELi ja Kagu-Euroopat esindava platvormi SEEUS nurgakivi. Projekti eesmärk on suurendada nende piirkondade nähtavust ja koostööd. See on strateegiliselt kavandatud selleks, et vastata Euroopa tungivale vajadusele soodustada dünaamilist keskkonda, mis aitab kohalikel ettevõtetel areneda maailmatasandi liidriteks. Algatuses keskendutakse riskikapitali pakkumisele, strateegilistele suunistele ja rahvusvahelistele võrgustikele. Õpitakse sellistelt ekspertidelt nagu Dani Rodrik Harvardi Ülikoolist ja Beata Jaworcik Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast, et töötada välja 21. sajandi tööstuspoliitika, mis parandab märkimisväärselt meie konkurentsipositsiooni.

Kas Teil on juba potentsiaalseid kandidaate, keda valida 500 ettevõtte hulka? Millised on põhinõuded, millele ettevõte peab vastama, et osutuda valituks?

Kuigi ühtegi konkreetset äriühingut ei ole veel valitud, otsitakse „Future 500“ ettevõtete hulka skaleeritavuse ja kiire kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Protsess on avatud ja pidev ning selles seatakse esikohale majanduslikud ootused, innovatsioon ja strateegiline tähtsus vastavas sektoris. Samuti püüame luua partnerlust mitmepoolsete arengupankade ja investoritega, kes juba toetavad ettevõtteid konkurentsivõimeliseks muutumisel. Tähelepanu keskmes on ettevõtted, mis juba näitavad üles tugevat kasvumäära, innovatsioonisuutlikkust ja püüdlust laieneda maailmatasandil. See tagab, et ettevõtted ei ole mitte ainult turuliidrid, vaid ka tehnoloogia ja ärimudelite teerajajad. Tugineme kogemustele, mis on saadud sellistest suurepärastest projektidest nagu Scale-Up Europe, mis toovad kokku asutajad, investorid, tippjuhid ja teadlased, et muuta Euroopa tehnoloogialiidrite koduks. ELi kandidaatriikide jaoks on need potentsiaalselt valitud ettevõtted eriti olulised – need väljendavad uue majanduse põhimõtteid ning on eeskujuks ambitsioonikatele ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistele ettevõtetele, mis ei sõltu olulisel määral riiklikust, maksumaksjatelt tulevast rahastamisest.

Kui optimistlik olete Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime potentsiaali suhtes?

Näha on märkimisväärset optimismi Euroopa võime suhtes parandada oma ülemaailmset konkurentsipositsiooni ja lõpetada praegune enesehaletsus. Alates sellest, kui pulliturg 2022. aasta lõpus algas, ületas euroala võrdlusaluseks olevate aktsiate kogutootlus S&P 500 kogutootluse, kui Nvidia välja jätta. Euroopa sotsiaal- ja tervishoiusüsteemid hoiavad inimesi pikaajaliselt tervena ja aktiivsena palju väiksemate kuludega ning avaldavad positiivset mõju meie majanduse tootlikkusele ja konkurentsivõimele ülemaailmsel tasandil.

Püüame elule äratada Immanuel Kanti mõiste „tõeline entusiasm“, mida ta mainis Prantsusmaa revolutsiooni kontekstis. Selline mõtteviis võib muuta probleemid motiveerivaks jõuks, mis viib näiliselt võitmatu otsusekindluseni. Meil ei ole vaja laiske koduloomi – jõukat, rahulolevat eliiti ja liiga kuulekaid, vähenõudlikke jüngreid – keda on viimase kahe aastakümne jooksul tagant upitatud. Selle asemel on meil vaja rohkem näljaseid noori mehi – agaraid, ambitsioonikaid inimesi, kes on valmis väljakutsetele vastama.

Algatuse „Future 500“ eesmärk on aktiivselt tegeleda konkurentsivõime aruannetes tõstatatud krooniliste probleemidega, nagu vajadus julge innovatsiooni järele ja ettevõtete laiendamine. Euroopa ülemaailmne positsioon sõltub suurel määral tema võimest integreerida kõrgtehnoloogiat, toetada andekaid ettevõtjaid ja täiustada tööstuspoliitikat, et toetada kaasavat majanduskasvu. Algatuse eesmärk on luua ärijuhtidele ja novaatoritele viljakas keskkond, kasutades Euroopa hästi haritud tööjõudu, rikkalikku uuenduste pärandit ning traditsioonilisi ja uusi tööstussektoreid ning tegeledes selliste küsimustega nagu regulatiivne killustatus ja turu tasakaalustamatus.

Lühidalt öeldes on algatus „Future 500“ oluline samm Euroopa majandusmaastiku katsetamisel. See aitab muuta Euroopa ülemaailmseks konkurendiks, edendades suure potentsiaaliga ettevõtteid ja tugevdades ettevõtlussüsteemi. Ei ole võimalust konkurentsis võita, kui ei ole teada, kes on meie konkurendid.

Dr Stjepan Orešković on teadlane ja ettevõtja. Ta on Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige ning Bosqar Investi asutaja. Oreškovići pere juhtimisel suurendas Bosqar Invest viie aasta jooksul oma tööjõudu 300 töötajalt enam kui 16 000 töötajale. See näitas nende võimsat kasvustrateegiat, mis integreerib teaduse, tehnoloogia, pensioni- ja muude fondide investeeringud ning ettevõtliku julguse, mida Draghi aruandes propageeritakse. Selline strateegiline rõhuasetus mõjutas tõenäoliselt Atlandi Nõukogu algatatud projekti „Future 500“, millest ta räägib.