EMSK info

Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC) – Euroopa peamine ametiühingute organisatsioon, mis esindab 45 miljonit töötajat Euroopa tasandil – on keeldunud kiitmast heaks konkurentsivõime kompassi (Euroopa Komisjoni tegevuskava ELi majanduse elavdamiseks). Euroopa Ametiühingute Keskliidu jaoks on kompass selle praegusel kujul vastuvõetamatu. Rääkisime Euroopa Ametiühingute Keskliidu peasekretäri Esther Lynchiga töötajate peamistest vastuväidetest kompassile ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tulevikust uute üleskutsete kontekstis vähendada märkimisväärselt reguleerimist ja keskenduda rohkem konkurentsivõimele.

ELi ametiühingud on juba väljendanud rahulolematust Euroopa Komisjoni uusima ELi majanduse elavdamise kavaga. Mis on Teie arvates komisjoni konkurentsivõime kompassi peamine nõrkus? Milliseid kavas sisalduvaid ettepanekuid peate konkreetseteks ohumärkideks?

Euroopa Komisjoni konkurentsivõime kompassi peamine probleem on selle rõhuasetus reguleerimise vähendamisele, mitte aga investeeringutele, mida on vaja kvaliteetsete töökohtade loomiseks, tugeva Euroopa tööstuspoliitika arendamiseks ja kvaliteetsete avalike teenuste tagamiseks. Kuigi kompassis tunnistatakse kvaliteetsete töökohtade tähtsust konkurentsivõimelise majanduse jaoks, ei tehta selles vajalikke seadusandlikke ettepanekuid õiguste tugevdamiseks, töötingimuste parandamiseks ja kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. Pigem töötab kompass sellele eesmärgile vastu, seades sihiks reguleerimise vähendamise, mis võib viia halvemate töötingimuste ja töökoha ebakindluseni.

Üks kõige murettekitavamaid ettepanekuid on 28. režiimi kehtestamine, mis võimaldaks äriühingutel tegutseda väljaspool riiklikke tööseadusi. See võib tõsiselt õõnestada tööhõivealaseid õigusnorme kogu Euroopas, tekitades võidujooksu töötajate õiguste ja kaitse madalaima taseme suunas.

Ülereguleerimise keelamine – võttes valitsustelt õiguse seada rangemaid standardeid kui ELi direktiivides sätestatud – on samuti äärmiselt problemaatiline. Erinevalt ELi määrustest seisneb ELi direktiivide mõte selles, et nendega kehtestatakse miinimumstandardid kõigile riikidele. Selle miinimumi muutmine maksimumiks mitte ainult ei läheks direktiivide mõttega vastuollu, vaid kahjustaks tõsiselt töötajate huve ning teeks olematuks vaevaga saavutatud edu muu hulgas tervishoius, hariduses, töötervishoius ja -ohutuses ning õiglase tasu küsimuses.

Lisaks on problemaatiline kompassi üleskutse viia läbi pensionireforme, mis põhinevad pikemal tööelul, kuna see paneb töötajatele põhjendamatu koormuse, käsitlemata kestlike ja õiglaste pensionisüsteemide vajalikkust.

Peale selle on kompass tugevalt kallutatud ettevõtjate huvide suunas. Ärirühmadele on antud arvukaid lubadusi, kuid ei ole võetud ühtegi konkreetset kohustust seoses õigusaktidega, mis tooksid kasu töötajatele. Muu hulgas puuduvad kompassis meetmed tagamaks, et avaliku sektori investeeringuid kasutatakse pigem kvaliteetsete töökohtade loomiseks kui lihtsalt ettevõtete kasumi suurendamiseks.

Kokkuvõttes ei tähtsusta konkurentsivõime kompass töötajate õigusi ja heaolu ettevõtjate vajadustega võrdselt, mistõttu on see praegusel kujul vastuvõetamatu ettepanek.

Kas arvate, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine võib nüüd olla ohus?

Komisjon on oma hiljuti avaldatud 2025. aasta tööprogrammis võtnud formaalse kohustuse järgida Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Praktikas on aga tegemist esimese tööprogrammiga 2019. aastast saadik, milles pole ühtegi sotsiaalvaldkonna seadusandlikku algatust.

Seevastu kavatseb komisjon esitada järgmise aasta jooksul kaheksa nn lihtsustamist käsitleva õigusakti ettepanekut. Kellelegi ei meeldi liigne halduskoormus ja ametiühingud on sellega seoses aktiivselt lahendusi välja pakkunud, näiteks seoses hankelepingute sõlmimise korraga.

Siiski on ilmne, et Euroopa ees seisvaid probleeme ei lahendata lihtsustamisega.

Suurim oht sotsiaalõiguste samba rakendamisele on massiline kogu Euroopat hõlmavate koondamiste laine. See seab ohtu palgad ja töökohakindluse, aga ka pensionid, sotsiaalkaitse ja paljud teised samba põhimõtted.

Vaja on tagada investeeringud kvaliteetsete töökohtade kaitsmiseks ja loomiseks, sealhulgas TERA 2.0 ja tugev ELi investeerimismehhanism, ning võtta vastu vajalikud seadusandlikud algatused kvaliteetsete töökohtade tagamiseks.

Kuidas peaks EL suurendama oma mõjuvõimu praeguses ülemaailmses majandusolukorras, kui mitte regulatiivset koormust vähendades?

Nende koondamisteni viinud tingimused olid tingitud investeeringute vähesusest. See kehtib nii era- kui ka avaliku sektori investeeringute kohta.

Ettevõtted on töötajate palkadesse ning väga vajalikku teadus- ja arendustegevusse investeerimise asemel kulutanud raha kasutule dividendide väljamaksmisele ja aktsiate tagasiostmisele, pidurdades Euroopa rohepööret ja tehnoloogilist arengut.

Viimastel aastatel on USA ja Hiina algatanud suuri avaliku sektori investeeringute programme. Samal ajal võttis EL vastu uusi eeskirju, mis sundisid liikmesriike kärpeid tegema.

EL peab kiiresti kurssi muutma. Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise eeltingimuseks on massilised avaliku sektori investeeringud sotsiaalsete tingimustega, mis tagavad kvaliteetsed töökohad.

Esther Lynch on Euroopa Ametiühingute Keskliidu peasekretär. Tal on ulatuslik ametiühingukogemus Iiri, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning ta on olnud nii Euroopa Ametiühingute Keskliidu asepeasekretär kui ka ühingusekretär. Nendel ametikohtadel juhtis ta tegevust töötajate ja ametiühingute õiguste tugevdamiseks ning mõjutas olulisi direktiive, mis käsitlevad piisavat miinimumpalka, töötingimuste prognoositavust ja läbipaistvust ning rikkumisest teatamist. Ta juhtis ka Euroopa sotsiaalõiguste samba ja õiglase tasu kampaaniaid. Tänu tema tööle kehtestati 15 õiguslikult siduvat kantserogeenidega kokkupuute piirnormi ning sõlmiti sotsiaalpartnerite kokkulepped digitaliseerimise ja reproduktiivtoksiliste ainete kohta. Veendunud feministina tegutseb Esther selle nimel, et valdavalt naiste tehtavat tööd asjakohaselt väärtustataks.

Euroopa Ametiühingute Keskliit esindab 45 miljonit liiget 94 ametiühinguorganisatsioonist 42 Euroopa riigis ja 10 Euroopa ametiühingute föderatsiooni.

Kinga Grafa

Euroopa ettevõtted seisavad endiselt silmitsi liigse bürokraatia, regulatiivse killustatuse ja suurenevate kuludega. Selline ülereguleerimine pidurdab nende kasvu ega lase neil pidada sammu mujalt maailmast pärit konkurentidega. Euroopa ei saa jätkata liikumist surnud ringis – ettevõtjad vajavad reaalseid muutusi, mitte nendesamade takistuste järjekordset analüüsi, millest oleme olnud teadlikud aastaid. See on oluline hetk minna sõnadelt üle tegudele, kirjutab Kinga Grafa Poola Tööandjate Keskliidust Lewiatan.

Euroopa Komisjon avaldas hiljuti konkurentsivõime kompassi – järgmise viie aasta tegevuskava, mille eesmärk on tugevdada ELi majanduslikku positsiooni ja toetada Euroopa ettevõtjaid. Komisjoni esitatud tegevusplaan on õige. Ettevõtjad on juba pikka aega nõudnud muudatusi, mille peamisteks prioriteetideks on seatud konkurentsivõime ja ühtne turg. Ent kui EL tahab olla maailmas konkurentsivõimeline, peab ta tegutsema kohe. Võttes aluseks tugeva majanduse, peame kiiremas korras lihtsustama õigusnorme, vähendama energiakulusid ning tagama sihipärase toetuse investeeringutele ja innovatsioonile. Lisaks tuleb meil ebastabiilset geopoliitilist keskkonda silmas pidades sõlmida oma tähtsaimate partneritega vabakaubanduslepinguid, näiteks selliseid, mis hõlmavad juurdepääsu kriitilisele toormele.

Praegu seisavad Euroopa ettevõtted jätkuvalt silmitsi liigse bürokraatia, regulatiivse killustatuse ja suurenevate kuludega. Mujalt maailmast pärit konkurendid kasvavad kiiremini, samal ajal kui ülereguleerimine pidurdab Euroopa ettevõtete kasvu. Euroopa Komisjon peab pakkuma välja konkreetsed reformid, mis tõepoolest parandavad ELi ettevõtluskeskkonda. Konkurentsivõime kompassis käsitletakse peamisi ELis majanduskasvu ja tootlikkust pärssivaid tegureid, nagu suured energiakulud, ülereguleerimine ning oskuste ja tööjõu nappus. See on õige tegevusplaan, kuid kõige olulisem on see ellu viia. See tähendab seadusandlikke ettepanekuid ja tegevuskavasid, mis edendavad konkurentsivõimet ega pidurda seda.

Ühtne turg on üks Euroopa integratsiooni suurimaid edulugusid, kuid selle potentsiaal tuleb täielikult ära kasutada. On vastuvõetamatu, et ühtse turu tõkked, mis tehti kindlaks juba 20 aastat tagasi, püsivad endiselt. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigil Poolal on võimalus seda muuta, seejuures on põhiprioriteet teenuste osutamise vabadus. See on oluline mitte ainult transpordisektori, vaid üha suurema rühma ettevõtjate jaoks, kes pakuvad professionaalseid teenuseid. Kahjuks ei pöörata Letta ja Draghi aruannetes sellele küsimusele piisavalt tähelepanu. Letta keskendus oma aruandes üksnes ehitusele ja jaekaubandusele, samas kui Draghi ei võtnud arvesse komisjoni prognoose täiendavate sammude kohta, mis võiksid vallandada teenuste turu potentsiaali. Positiivsema külje pealt rõhutati Niinistö aruandes teenuste rolli vastupanuvõime ja julgeoleku suurendamisel. Kedagi ei ole vaja veenda selle tähtsuses praegusel geopoliitilisel maastikul. Eelöeldut silmas pidades teeb komisjon ettepaneku kehtestada 28. režiim – ühtsed eeskirjad, mis hõlmavad maksustamist, tööõigust ja äriühinguõigust. Algatuse eesmärk on lihtsustada piiriülest tegevust, eelkõige VKEde jaoks, kuid praeguses etapis ei ole meil selle ettepaneku kohta piisavalt teavet, et seda hinnata.

Dereguleerimise ja lihtsustatud õigusaktide kavandamine on selgelt samm õiges suunas. Nüüd on aga aeg need ettepanekud ellu viia ja see peab seisnema enamas kui lihtsalt aruandluskoormuse vähendamises. Loodame, et komisjon korraldab ELi õigusaktide põhjaliku n-ö auditeerimise, mille tulemusel tehakse konkreetseid ettepanekuid ELi regulatiivse keskkonna kiireks parandamiseks.

Jääme ootama ühtse turu foorumit Krakówis ja ootame Lewiatani liikmete osalusel toimuva avaliku konsultatsiooni järeldusi. Eesmärk on valmistada ette järgmine ühtse turu strateegia.

See on oluline hetk minna sõnadelt üle tegudele ja viia ellu lahendusi, mis vallandavad tõeliselt Euroopa ettevõtluse arengu. Ettevõtete tegelikele vajadustele vastavate lahenduste leidmiseks on väga oluline dialoog ELi institutsioonide ja sotsiaalpartnerite vahel. Kui me ei tee julgeid otsuseid, kaotame väärtuslikku aega ja jääme ülemaailmses konkurentsis maha.

Kinga Grafa on Poola Tööandjate Keskliidu Lewiatan Euroopa asjade asepeadirektor ja alaline esindaja BusinessEurope’i juures. Politoloogi ja ajakirjaniku haridusega Kinga Grafa omandas kogemusi ELi toimimisest, töötades Euroopa integratsiooni komitee büroos (2008–2009) ja Euroopa Parlamendis (2009–2014). Ta on ka Poola aristokraatiat käsitleva raamatu kaasautor ning mitmete Ameerika välispoliitikat, Ameerika eliiti ja kultuuridiplomaatiat käsitlevate teadusväljaannete autor.

„On aeg astuda Draghi aruandest selge samm edasi, vastasel korral see jääbki poliitikakoridoridesse. Vajame häid strateege ja poliitikakujundajaid, kes suudaksid sellest aruandest kaugemale minna ja töötada välja ELi tööstuspoliitika strateegiad,“ ütleb Horvaatia ettevõtja ja teadlane Stjepan Orešković.  Koos Atlandi-ülese mõttekoja Atlandi Nõukogu vanemdirektori Jörn Fleckiga tutvustas ta Brüsselis toimunud rahvusvahelisel avalikul konverentsil Conclave II julget algatust „Future 500“. Algatus on osa Atlandi Nõukogu laiemast platvormist SEEUS Futures. „Future 500“ eesmärk on teha kindlaks ja toetada 500 Euroopa ettevõtet, millel on potentsiaal saavutada märkimisväärset kasvu ja ülemaailmset mõju. Eesmärk on toetada Euroopa uusi ettevõtjaid ülemaailmses konkurentsis ja nii suurendada Euroopa osalust rahvusvahelises majanduses. Stjepan Orešković rääkis meile projektist täpsemalt.

Kas võiksite lühidalt tutvustada projekti „Future 500“ põhiideed?

Algatuses tugineme teadmistele, mis saadi Draghi, Letta ja Heitori koostatud olulistest aruannetest Euroopa tuleviku kohta ning mida analüüsisid teadlased ja ettevõtjad oma perspektiivist. Algatusega tõstatatakse mitu kriitilist küsimust. Kes viib ellu konkurentsivõime kavad ja hiljuti avaldatud konkurentsivõime kompassi? Milliseid mehhanisme kasutatakse? Millised kulud tekivad? Ja millist tulu võib oodata võrreldes tuluga, mida saavad USA hiljutised suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted? Projekt „Future 500“ on USAd, ELi ja Kagu-Euroopat esindava platvormi SEEUS nurgakivi. Projekti eesmärk on suurendada nende piirkondade nähtavust ja koostööd. See on strateegiliselt kavandatud selleks, et vastata Euroopa tungivale vajadusele soodustada dünaamilist keskkonda, mis aitab kohalikel ettevõtetel areneda maailmatasandi liidriteks. Algatuses keskendutakse riskikapitali pakkumisele, strateegilistele suunistele ja rahvusvahelistele võrgustikele. Õpitakse sellistelt ekspertidelt nagu Dani Rodrik Harvardi Ülikoolist ja Beata Jaworcik Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast, et töötada välja 21. sajandi tööstuspoliitika, mis parandab märkimisväärselt meie konkurentsipositsiooni.

Kas Teil on juba potentsiaalseid kandidaate, keda valida 500 ettevõtte hulka? Millised on põhinõuded, millele ettevõte peab vastama, et osutuda valituks?

Kuigi ühtegi konkreetset äriühingut ei ole veel valitud, otsitakse „Future 500“ ettevõtete hulka skaleeritavuse ja kiire kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Protsess on avatud ja pidev ning selles seatakse esikohale majanduslikud ootused, innovatsioon ja strateegiline tähtsus vastavas sektoris. Samuti püüame luua partnerlust mitmepoolsete arengupankade ja investoritega, kes juba toetavad ettevõtteid konkurentsivõimeliseks muutumisel. Tähelepanu keskmes on ettevõtted, mis juba näitavad üles tugevat kasvumäära, innovatsioonisuutlikkust ja püüdlust laieneda maailmatasandil. See tagab, et ettevõtted ei ole mitte ainult turuliidrid, vaid ka tehnoloogia ja ärimudelite teerajajad. Tugineme kogemustele, mis on saadud sellistest suurepärastest projektidest nagu Scale-Up Europe, mis toovad kokku asutajad, investorid, tippjuhid ja teadlased, et muuta Euroopa tehnoloogialiidrite koduks. ELi kandidaatriikide jaoks on need potentsiaalselt valitud ettevõtted eriti olulised – need väljendavad uue majanduse põhimõtteid ning on eeskujuks ambitsioonikatele ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistele ettevõtetele, mis ei sõltu olulisel määral riiklikust, maksumaksjatelt tulevast rahastamisest.

Kui optimistlik olete Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime potentsiaali suhtes?

Näha on märkimisväärset optimismi Euroopa võime suhtes parandada oma ülemaailmset konkurentsipositsiooni ja lõpetada praegune enesehaletsus. Alates sellest, kui pulliturg 2022. aasta lõpus algas, ületas euroala võrdlusaluseks olevate aktsiate kogutootlus S&P 500 kogutootluse, kui Nvidia välja jätta. Euroopa sotsiaal- ja tervishoiusüsteemid hoiavad inimesi pikaajaliselt tervena ja aktiivsena palju väiksemate kuludega ning avaldavad positiivset mõju meie majanduse tootlikkusele ja konkurentsivõimele ülemaailmsel tasandil.

Püüame elule äratada Immanuel Kanti mõiste „tõeline entusiasm“, mida ta mainis Prantsusmaa revolutsiooni kontekstis. Selline mõtteviis võib muuta probleemid motiveerivaks jõuks, mis viib näiliselt võitmatu otsusekindluseni. Meil ei ole vaja laiske koduloomi – jõukat, rahulolevat eliiti ja liiga kuulekaid, vähenõudlikke jüngreid – keda on viimase kahe aastakümne jooksul tagant upitatud. Selle asemel on meil vaja rohkem näljaseid noori mehi – agaraid, ambitsioonikaid inimesi, kes on valmis väljakutsetele vastama.

Algatuse „Future 500“ eesmärk on aktiivselt tegeleda konkurentsivõime aruannetes tõstatatud krooniliste probleemidega, nagu vajadus julge innovatsiooni järele ja ettevõtete laiendamine. Euroopa ülemaailmne positsioon sõltub suurel määral tema võimest integreerida kõrgtehnoloogiat, toetada andekaid ettevõtjaid ja täiustada tööstuspoliitikat, et toetada kaasavat majanduskasvu. Algatuse eesmärk on luua ärijuhtidele ja novaatoritele viljakas keskkond, kasutades Euroopa hästi haritud tööjõudu, rikkalikku uuenduste pärandit ning traditsioonilisi ja uusi tööstussektoreid ning tegeledes selliste küsimustega nagu regulatiivne killustatus ja turu tasakaalustamatus.

Lühidalt öeldes on algatus „Future 500“ oluline samm Euroopa majandusmaastiku katsetamisel. See aitab muuta Euroopa ülemaailmseks konkurendiks, edendades suure potentsiaaliga ettevõtteid ja tugevdades ettevõtlussüsteemi. Ei ole võimalust konkurentsis võita, kui ei ole teada, kes on meie konkurendid.

Dr Stjepan Orešković on teadlane ja ettevõtja. Ta on Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige ning Bosqar Investi asutaja. Oreškovići pere juhtimisel suurendas Bosqar Invest viie aasta jooksul oma tööjõudu 300 töötajalt enam kui 16 000 töötajale. See näitas nende võimsat kasvustrateegiat, mis integreerib teaduse, tehnoloogia, pensioni- ja muude fondide investeeringud ning ettevõtliku julguse, mida Draghi aruandes propageeritakse. Selline strateegiline rõhuasetus mõjutas tõenäoliselt Atlandi Nõukogu algatatud projekti „Future 500“, millest ta räägib.

Euroopa Komisjonil on kavas peatselt avaldada äriühingute aruandluskohustusi käsitlevate seadusandlike reformide pakett, mida nimetatakse koondpaketiks.  Paketi eesmärk on lihtsustada menetlusi ja ühtlustada kestlikkuse eeskirju, muutes aruandluskohustused ettevõtjate jaoks selgemaks. Alates väljakuulutamisest novembris on see pakett vallandanud lööklaineid kõikjal Euroopas, põhjustades palju arutelusid ja vastuseisu eri rühmadelt. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud, ettevõtjad, investorid, juristid ja teadlased on kõik väljendanud muret seoses koondpaketi potentsiaaliga reguleerimist lihtsustada. Nad on kutsunud komisjoni tungivalt üles neid vahendeid pigem kaitsma kui nõrgendama.  Andriana Loredan Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioonist selgitab, mis on kaalul ja miks kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon, on koondpaketi vastu.

Konkurentsivõimet kasutatakse ettekäändena hädavajalike kestlikkust käsitlevate määruste dereguleerimiseks

Koondpakett hõlmab Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olevat kolme peamist kestlikkuse vahendit, nimelt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi, äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi ja taksonoomiamäärust. See pakett on otseselt tingitud komisjoni uue koosseisu suunamuutusest, mis sai alguse Mario Draghi aruandega Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta 2024. aasta septembris. Draghi aruandes süüdistatakse ELi turgude stagneerumises osaliselt ettevõtjate liigset regulatiivset koormust, jättes samal ajal mugavalt kõrvale muud põhitegurid, nagu nafta-, gaasi- ja toiduainete hindade inflatsioon, mis on tingitud rahvusvaheliste ettevõtete spekulatsioonidest. Draghi aruande kohaselt on ELi kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse raamistik peamine regulatiivse koormuse allikas. Ilma tõenditeta, mis seoksid kestlikkust käsitlevad õigusaktid ELi konkurentsivõime tajutava puudumisega, on see kitsas perspektiiv muutunud ettekäändeks kestlikkust käsitlevate õigusaktide võimalikule kaotamisele.

Selle koondpaketiga kavatseb komisjon lihtsustada mõningaid hiljuti vastu võetud kõige olulisemaid vahendeid, et tegeleda suurettevõtete mõjuga inimestele ja keskkonnale. See hõlmab äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi, mis võeti vastu alles eelmisel aastal ja mida ei ole veel rakendatud.

Igasugune arutelu koondõigusakti sisu üle on praegu spekulatiivne. Üks kõige olulisemaid koondõigusaktidega seotud riske on aga kestlikkuse vahendite seadusandlik taasavamine, mille tulemuseks võivad olla uued läbirääkimised peamiste sätete (nagu tsiviilvastutus või kliimapöörde kavad äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi alusel) üle. Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon on kindlalt vastu varem kokku lepitud kestlikkust käsitlevate õigusaktide taasavamisele. See suurendaks regulatiivset ebakindlust, ohustaks inimõiguste ja keskkonna austamist ettevõtjate poolt ning karistaks esimesena tegutsejaid.

Ebaproportsionaalne mõju äritegevusele puuduliku konsulteerimise käigus

Koondpaketi väljakuulutamine ja komisjoni ettepaneku väljatöötamine on toimunud täiesti läbipaistmatult ning on eiratud ELi lepinguõigust ning komisjoni enda menetlusnorme.

Komisjon kavatseb esitada koondõigusakti algatuse väga lühikese aja jooksul, mis ei võimalda asjakohast mõjuhinnangut ega avalikku konsultatsiooni. Selline lähenemisviis on vastuolus õigusega osaleda ELi otsustusprotsessides, mis on ELi lepinguõigusega kaitstud demokraatlik põhimõte. See on vastuolus ka komisjoni enda parema õigusloome suunistega, mis nõuavad ulatuslikku ja läbipaistvat konsulteerimist sidusrühmadega komisjoni poliitikakujundamise protsessis.

Selle asemel korraldas komisjon 2025. aasta veebruaris näilise konsultatsiooni ehk nn tegelikkuse kontrolli väheste sidusrühmade hulgas, peamiselt suurettevõtjate ja ettevõtjate ühendustega. Paljud neist ettevõtetest seisavad praegu silmitsi inimõiguste või keskkonna kuritarvitamisega seotud kohtumenetlustega oma tegevuses või väärtusahelas. Seega on neil suur huvi kestlikkust käsitlevate õigusaktide nõrgenemise vastu töötajate, kohalike kogukondade ja kliima arvelt. Lisaks oli suurettevõtete ebaproportsionaalselt suur esindatus teravas vastuolus kodanikuühiskonna alaesindatusega. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud ja väikeettevõtjad olid vaid sümboolselt esindatud, samal ajal kui ettevõtjatepoolse kuritarvitamise ohvrid ja kestlikkuseeskirju pooldavad ettevõtjad jäeti vestlusest täielikult välja.

Koondpakett: potentsiaalne oht ambitsioonikatele kliimameetmetele

Komisjoni president Ursula von der Leyen ja volinik Valdis Dombrovskis, kes jälgivad kogu lihtsustamisprotsessi, näivad olevat ühel meelel suurimate ja võimsamate ettevõtete eesmärkidega. Eelkõige olid komisjoni peamiste partnerite hulgas nn tegelikkuse kontrolli käigus äriühingud, kelle tegevus süvendab märkimisväärselt kliimamuutusi ja kes on huvitatud kliimakohustuste vähendamisest, näiteks nafta-, gaasi-, naftakeemia-, auto- ja finantssektori ettevõtjad. Võttes arvesse praegust kliimakriisi ning selle kahjulikku mõju inimestele ja keskkonnale, tekib mure, kas koondpakett pole kliimapoliitikas mitte samm tagasi.

Komisjoni prioriteet peaks olema pigem rakendamine kui dereguleerimine

Kui komisjon peab tõeliselt tähtsaks konkurentsivõimet ja regulatiivse koormuse vähendamist, samuti inimõigusi ja kliimaõiglust, peaks ta kaaluma, kuidas kestlikkuse vahendeid tõhusalt rakendada. Seda on lihtne teha, töötades välja suunised äriühingute ja liikmesriikide ametiasutuste abistamiseks, nagu on sätestatud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivis, ning arendades rahastamist ja suutlikkuse suurendamist. See lähenemisviis vastaks Draghi aruandes esitatud kriitikale puuduvate suuniste kohta ELi kestlikkusalaste õigusaktide kohaldamise hõlbustamiseks.

Lõppkokkuvõttes ei ole oluliste kestlikkuseeskirjade salajane ümberkirjutamine suletud uste taga koos mõnede maailma suurimate ettevõtetega küll õige tee tõelise konkurentsivõime saavutamise suunas. 

Andriana Loredan on Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsiooni (ECCJ) poliitikaametnik ja ta on alates ettepaneku esmakordsest avaldamisest 2022. aastal osalenud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi propageerimises. Varem tegeles ta ettevõtluse ja inimõigustega sunniviisilise töö vaatenurgast organisatsioonis Anti-Slavery International. 

„EL peab seisma vastu dereguleerimise sireenilaulule, sest see üksnes tekitaks ettevõtetes ebakindlust, nõrgendaks kestlikkusel põhinevat konkurentsivõimet ning vähendaks kodanike heaolu ja usaldust,“ sõnas Flandria keskkonnavõrgustiku Bond Beter Leefmilieu peadirektor Danny Jacobs. Ta jagas meiega valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide muret seoses ELi viimase ettepanekuga lihtsustada õigusakte. Nad kardavad, et see võib õõnestada Euroopa rohelise kokkuleppe peamisi eesmärke.

Kas võiksite kommenteerida komisjoni viimaseid dereguleerimise algatusi, nagu konkurentsivõime kompass ja koondpakett?

Euroopa Komisjon on esitanud majandusest lähtuva dereguleerimise ja lihtsustamise tegevuskava, mis ähvardab ohustada raskelt tulnud keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke saavutusi. Selline pinge Euroopa õigustiku kohandamise ja säilitamise vahel muudab raskeks selge suuna hoidmise ELis.

Jaanuari lõpus esitatud komisjoni konkurentsivõime kompassis käsitletakse ettevõtjate muret energiakulude ja majandusprobleemide pärast, kuid jäetakse kõrvale sellised olulised prioriteedid nagu nullsaaste ja kodanike heaolu, mistõttu ei suudeta suunata Euroopa majandust puhta, jõuka ja ringluspõhise tuleviku poole. Kompass võib juhtida Euroopa valele teele. Süsinikuheite konkurentsipõhise vähendamise propageerimine ilma sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke kaasamata õõnestab ELi institutsioonide põhieesmärki: teenida ja kaitsta ühist hüve.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on mures kompassi raames seatud riskantse 25 % lihtsustamise eesmärgi pärast. Kuigi eeskirjade ühtlustamine on teretulnud, võib lihtsustamine ilma põhjaliku hindamiseta kahjustada elutähtsat tervise-, sotsiaal- ja keskkonnakaitset. Ettevõtlusinnovatsiooni ei takista mitte reguleerimine, vaid selgete reeglite puudumine. Edasine dereguleerimine tekitaks üksnes ebakindluse õhkkonna, mis põhjustaks kõige rohkem kahju esimesena tegutsejatele (juhtivatele ettevõtjatele) ning ohustaks samal ajal edusamme ja kestlikkust.

Samuti kardame, et lihtsustamine toimub keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkide arvelt. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis, äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivis ja ELi taksonoomias on palju puudusi ja nendega ei ole saavutatud nii paljut, kui oleks võinud. Nende edasine nõrgendamine, alustades juba niigi kehvast lähtepunktist, muudaks need direktiivid mõttetuks.

Veel üks konkreetne näide annab ülevaate sellest, mis praegu toimub.  Flandria on viimastel aastatel seisnud silmitsi suure PFAS-ainete probleemiga: need kemikaalid saastavad suurt osa meie territooriumist ja kahjustavad sadu tuhandeid kodanikke. Kemikaale käsitlevate õigusaktide (REACH) kohast piiramist või keelustamist peetakse kõige tõhusamaks vahendiks selliste ohtude ohjamisel, mida põhjustavad ained, nagu PFASid, mida kasutatakse nii tööstuslikes protsessides kui ka kaupades (segudes ja toodetes). Kui Euroopa Komisjon vähendaks range REACHi määruse tähtsust, suurendaks see ohtlike kemikaalidega kokkupuute ohtu, mis on kahjulik rahvatervisele. Ettevõtetel oleks vähem kohustusi otsida ohutuid alternatiive, pärssides innovatsiooni rohelise keemia valdkonnas. Keskkonnareostus võib kasvada, sest leebemad reeglid toovad kaasa ohtlikumad heited ja jäätmed. Tarbijad on suuremas ohus, sest tooteid ei kontrollita nii põhjalikult toksiliste ainete suhtes. Selle tulemusena võivad Euroopa ettevõtted jääda maha ülemaailmsel üleminekul ohutumatele ja keskkonnahoidlikumatele toodetele ning kaotada turuosa konkurentidele, kes kasutavad tulevikukindlaid uuendusi.

Kui lootusrikas Te olete rohelise kokkuleppe saatuse suhtes, arvestades komisjoni äsja väljakuulutatud eesmärki elavdada Euroopa majandust?

Euroopa Komisjoni 2025. aasta tööprogramm on samal ajal nii paljutõotav kui kujutab endast ka ohtu. Kuigi süsinikuheite vähendamise ja taskukohase energiaga seotud kohustused annavad märku võimalikust teest puhtama ja vastupidavama Euroopa suunas, on oht, et Euroopa rohelise kokkuleppe kõige olulisemad eesmärgid jäetakse kõrvale. Üha enam tekitab muret kavandatav koondmäärus, mis võib n-ö lihtsustamise varjus toimida võimalusena dereguleerida ettevõtja vastutust. Hiljutised suundumused näitavad, et lihtsustamist kasutatakse liiga sageli oluliste kaitsemeetmete nõrgendamiseks, alates kemikaale käsitlevatest õigusaktidest kuni põllumajanduseni. Silmatorkav näide on 2024. aasta märtsis kiirustatult toimunud ühise põllumajanduspoliitika reform, millega kaotati keskkonnahoidlikud kaitsemeetmed. Nüüd on oht, et kauaoodatud muudetud REACHi määrusest, mida kunagi esitleti kui rahvatervise ja keskkonna kaitsmise vahendit, tehakse n-ö lihtsustamismeede, et leevendada tööstusele kehtivaid reegleid.

Vaid mõni kuu tagasi lubas president von der Leyen jätkata teed kõigi Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise poole. Kuid praeguses tööprogrammis on lugu hoopis teine: tähtsusetuks on muutunud eesmärgid, mille puhul on tegutsemine just kõige pakilisem – eelkõige nullsaaste eesmärk.

Kas Teie arvates võib kavandatud dereguleerimine avaldada negatiivset mõju kestlikkusele ja seni tehtud edusammudele?

EL peab seisma vastu dereguleerimise sireenilaulule, sest see üksnes õõnestaks õiguskindlust ja prognoositavust ettevõtjate jaoks, nõrgendaks pikaajalist kestlikkusel põhinevat konkurentsivõimet ning vähendaks kodanike heaolu ja usaldust.

EL peab tagama, et bürokraatia vähendamine ei tähenda keskkonna- ja rahvatervise kaitse vähendamist. Arukas rakendamine peaks tugevdama Euroopa rohelist kokkulepet, mitte seda õõnestama. Oluliste keskkonna- ja sotsiaalkaitse meetmete nõrgendamine bürokraatia vähendamise ettekäändel ei ole õige viis majanduslikku tugevust saavutada. See on hoolimatu tagasiminek, mis saboteerib reegleid, mis on mõeldud meie majanduse tulevikukindlaks muutmiseks. Kõik see suurendab ärevust tekitavat ohtu, et kestlikkuse valdkonnas muudetakse olematuks kümne aasta jooksul tehtud edusammud.

Samal ajal on kodanikuühiskond kogu ELis üha suurema surve all, sest piiravad välisagentide seadused, protestide mahasurumised ja rahastamiskärped ohustavad põhiõigusi. Euroopa demokraatia kaitse programm ja tulevane ELi kodanikuühiskonna strateegia peavad täitma enamat kui vaid sümboolseid kohustusi – need peavad tagama õiguskaitse, jätkusuutliku rahastamise ja struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi ELi institutsioonidega. Komisjoni tööprogrammis tuleb seada prioriteediks demokraatia kaitsmine kodanikuühiskonna tugevdamise kaudu. Ilma sõltumatu ja hästi rahastatud kodanikuühiskonnata on Euroopa demokraatia ise ohus.

Danny Jacobs on Bond Beter Leefmilieu peadirektor (135 valitsusvälist keskkonnaorganisatsiooni koondav keskliit Belgias Flandrias) ja Belgia esindaja Euroopa Keskkonnabüroos (Euroopa suurim kodanike keskkonnaorganisatsioonide võrgustik, mis esindab ligikaudu 30 miljonit liiget ja toetajat).