European Economic
and Social Committee
Kodanikuajakirjandus toetab traditsioonilist meediat
Leedu vastloodud kliimauudiste agentuuri „Kliimareporterid“ eesmärk on võidelda kliimaalaste uudisteemade kajastamise väsimusega ja seada kliimamuutuste teema uuesti toimetuste töös esiplaanile. Kodanikuajakirjanduse särava näitena ühendavad kliimareporterid kommunikatsiooni ja kliimaaktivismi, et teavitada inimesi kliimamuutustest ja anda emake Maale hääl keskkonnakriisi ajal.
Rūta Trainytė
Kliimauudiste agentuur „Kliimareporterid“ alustas tegevust sel aastal Leedus. Tegemist on vabaühenduste algatuse ja näitega kodanikuajakirjandusest. Uudisteagentuuri eesmärk on aidata ajakirjanikel keskkonnakriisi eri aspekte kajastada. Selleks koostab agentuuri meeskond tekste ja edastab need toimetustele.
Agentuuri tööd teostab aktivistide kogukond. Tekste kirjutavad ajakirjanikud, suhtekorralduse spetsialistid, vabaühenduste esindajad, aktivistid ja teadlased – ühesõnaga inimesed, kes hoolivad sellest, mis toimub, ja taotlevad sotsiaalseid muutusi. Samuti moodustavad nad „Kliimareporterite“ juhatuse. Juhatus tagab uue algatuse usaldusväärsuse.
„Kliimareporterid“ ei ole teabevahetusmaailmas uued tegelased, vaid on juba saanud märkimisväärseid kogemusi avalike suhete ning veebiportaalide toimetamise, loomise ja hooldamise valdkonnas. Samuti ei ole me kliimaküsimustes algajad. Nii tekkiski idee. Me teeme seda, mida me kõige paremini oskame, ja ühendame selle kliimaaktivismiga. Me anname emake Maale hääle selle keskkonnakriisi ajal.
Ja loomulikult suhtleme ajakirjanikega. Toimetustes kipub valitsema arvamus, et kliimauudised ei paku avalikkusele huvi ja ei too klikke. Välditakse selliste artiklite avaldamist, mille pealkirjad sisaldavad mõisteid „kliimamuutus“ või „kliimakriis“. Mida tähendab kliimakriisi eitamine? Kas see aitab kaitsta ühiskonda halbade uudiste ja ärevuse eest?
Ent asjad ei pruugi olla nii hullud. Iga päev ujutab toimetused üle suur hulk uudiseid, mida on füüsiliselt raske töödelda, isegi ilma kliimaga seotud uudiseid tootmata. Samuti peab olema teemaga kursis. Ja siin tuleme meie mängu. Järgmine samm, mille kliimareporterid astuvad, on ajakirjanike koolitamine. Me näeme, et ajakirjanikud peavad käsitletavat probleemi mõistma, et vältida rohepesule kaasaaitamist.
Teine idee on harida teatud inimrühmi kliimamuutuste teemal, tehes seda võimalikult huvitavalt. Eelkõige tahame jõuda noorteni ja oleme aru saanud, et nad reageerivad huumorile hästi. Me ei ole veel kindlad, kuidas see tulevikus välja hakkab nägema, kuid me mõtleme juba selles suunas.
Uudisteagentuur tegutseb nüüd juba rohkem kui kuus kuud. Me teame oma kogemustest, et vajame kannatust. Koputame järjekindlalt ja sihikindlalt oma uudistega toimetuste ustele. Meie tekste avaldatakse juba Leedu suuremates uudisteportaalides ja meid kutsutakse raadiosaadetesse.
Tagamaks, et meie toimetustöö on kvaliteetne, on väga oluline, et saame märkimisväärset toetust Leedu keskkonnaorganisatsioonidelt, et meie organisatsioonid on rahvusvaheliste vabaühenduste võrgustike liikmed, et meie liikmed osalevad ELi tasandi töörühmades ning et nad esindavad Leedut Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees. See võimaldab meil laiendada teemaderingi ja olla kursis päevakajaliste küsimustega.
Meie seos komiteega läheb kaugemale asjaolust, et üks projekti algatajatest, Kęstutis Kupšys, on komitee liige. Komitee liikmed saavad jagada oma eri koduriikide asjakohaseid kogemusi, et rikastada kliimareporterite avaldatavaid kliimauudiseid. Sellega seoses rääkisime hiljuti komitee Prantsusmaa liikme Arnaud Schwartziga COP16 ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumise raames. Tähelepanekutele tuginedes, mida ta meiega otse Calist jagas, koostasid kliimareporterid artikli. Tema mõtted leidsid peagi tee Leedu meediakanalitesse. See mudel, mille puhul kasutatakse komitee liikmete eksperditeadmisi ülemaailmsete uudiste tõhusaks edastamiseks kohalikule publikule, on end tõestanud. Seetõttu kasutame seda ka tulevikus.
Rūta Trainytė on kliimauudiste agentuuri „Kliimareporterid“ toimetaja. Agentuur on osa riiklikest vahenditest rahastatavast ŽALINKi projektist. Projekti, mida juhivad Leedu Tarbijate Liit, arengukoostöö platvorm ja vabaühendus „Ringmajandus“, rahastatakse Leedu Vabariigi keskkonnaministeeriumi keskkonnaprojektide juhtimise ameti kliimamuutuste käsitlemise programmist.