Eurooplaste seas on üha enam neid, kes kardavad, et ei saa endale lubada inimväärset eluaset. Neid ähvardab ebakvaliteetse eluaseme, finantssurve, eluasemega seotud ebakindluse ja isegi kodutuse oht. Taskukohaste eluasemete puudumine võib mõjutada inimeste tervist ja heaolu, põhjustada ebavõrdseid elamistingimusi ja -võimalusi ning tuua kaasa tervishoiukulud, väiksema tootlikkuse ja keskkonnakahju.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud hiljutisel konverentsil Brüsselis kõlas selge hoiatus: eluasemekriis Euroopas süveneb ja see toob kaasa mitmeid kõrvalmõjusid.

Eurofoundi hiljutise uuringu kohaselt mõjutab eluasemekriis eelkõige noori, keda see takistab vanematekodust välja kolimisel. Aastatel 2007–2019 kasvas vanus, millest alates vähemalt 50 % ELi inimestest elas väljaspool oma vanematekodu, 26-lt 28-le. Aastatel 2010–2019 suurenes koos vanematega elavate 25–34aastaste inimeste arv kõige rohkem Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Belgias, Kreekas ja Iirimaal.

Komitee on aastate jooksul püüdnud juhtida tähelepanu eluasemeküsimustele kogu ELis. 2020. aastal võttis komitee vastu arvamuse teemal „Üldine juurdepääs inimväärsele, kestlikule ja pikaajaliselt taskukohasele eluasemele“, mille koostasid komitee liikmed Raymond Hencks ja András Edelényi, ning kutsus üles koostama eluaseme Euroopa tegevuskava.

Selle konverentsi soovitustega kavatseb komitee anda arutelule poliitilise tõuke ja tagada, et ELi eluasemekriis kajastuks Euroopa Parlamendi ja komisjoni uue koosseisu 2024.–2029. aasta tegevuskavas. Euroopa Liit peab koondama vahendid, et võidelda inimväärsete ja taskukohaste eluasemete nappuse vastu. (mp)