EL peab kliimakriisiga tegelema kolmeosalise lähenemisviisi abil: tuleb kasutusele võtta rahalisi vahendeid, kaasata kodanikke ja erasektorit ning kindlustada tugev poliitiline juhtimine. See sõnum edastati komitee omaalgatuslikus arvamuses, mis võeti vastu täiskogu septembri istungjärgul.

Arvamuses, mille koostasid Thomas Kattnig ja Lutz Ribbe, sedastatakse, et kasvava elektrinõudluse rahuldamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks peab EL investeerima rohkem arukatesse ja taastuvatesse energiasüsteemidesse ja salvestustaristusse ning kõik peavad täitma oma osa.

Elektriettevõtjate liidu Eurelectrici sõnul peab EL kahekordistama investeeringuid elektrivõrku 55 miljardi euroni aastas ja suurendama rahastamist puhta tootmise võimsuse loomiseks 75 miljardi euroni aastas.

„Energiaalase ülemineku ja kliimaeesmärkide saavutamiseks vajame tohutuid avaliku sektori investeeringuid. See on hädavajalik, et tagada varustuskindlus, võidelda energiaostuvõimetuse vastu, tagada taskukohased hinnad ja luua töökohti, ütles Thomas Kattnig.

Seoses energiasüsteemide ja -taristu tulevase korraldusega toetab komitee komisjoni kavatsust täiustada elektrituru korraldust ja toetab kindlalt turuhinnanguid, millega analüüsitakse kõigi potentsiaalsete energiaturul osalejate käitumist. „Hästi toimiva elektrituru kujundamiseks on oluline, et komisjon /peaks kindlasti hindama, millised eelised ja puudused on energiataristu era- ja avaliku sektori omandisse kuulumisel ja/või erafinantseerimisel,“ ütles Lutz Ribbe.

Taristuinvesteeringute rahastamiseks soovitab komitee kärpida osa energiaettevõtete juhuslikust kasumist ja kohaldada nn kuldreeglit kõigi energiasõltumatusega seotud projektide puhul. (mp)