EMSK info

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud arutelul VKEde probleemide ja väljavaadete üle ELis väljendati heameelt Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes väljakuulutatud meetmete üle ning arutati komitee ettepanekuid ettevõtete ülemineku hõlbustamiseks, pidades silmas muret üleminekute sagenemise pärast. 

Komitee täiskogu 22. septembri istungil toimus muu hulgas arutelu teemal „VKEd Euroopas – probleemid ja väljavaated“. Arutelus osalesid Belgia VKEde eest vastutav minister David Clarinval, Euroopa Ametiühingute Keskliidu ühingusekretär Isabelle Schömann ja SMEunitedi peasekretär Véronique Willems ning selle käigus tutvustati komitee aruannet ettevõtete ülemineku kohta ELis.

David Clarinval maalis Belgia VKEde olukorrast kirju pildi, kõrvutades tugevaid külgi, st digitaliseerimist, innovatsiooni ja juurdepääsu rahastusele, nõrkade külgedega, nagu kvalifitseeritud tööjõu nappus, palkade automaatne indekseerimine ja hilinevad maksed. Ta ütles: „Ühtne turg on nende ettevõtete jaoks äärmiselt oluline. See ei ole küll alati täiuslik ja ka praegu võidakse energiaküsimustele paljudel juhtudel reageerida riigi tasandil.“ Seejärel kirjeldas ta Belgia ametivõimude meetmeid, mille abil aidata ettevõtetel toime tulla energiakriisiga. Nende meetmete rõhuasetus on maksete paindlikkuse mehhanismidel. 

Isabelle Schömann tõdes, et kindlasti on hea VKEsid praegusel karmil ajal toetada, vaadates läbi riigiabi eeskirjad ja konkurentsipoliitika. Samuti on õige investeerida haridusse, oskuste täiendamisse ja ümberõppesse, et aidata ettevõtetel tulla toime rohe- ja digipöördega, kuid oleks vale, kui ettevõtjad ja VKEd näeksid kaksikülemineku sotsiaalset mõõdet ainult läbi oskuste prisma. Hiljutisi kriise arvestades ei ole tema sõnul ka vastuvõetav, et „mis tahes ettevõttel – olgu see suur või väike – oleks ilma igasuguste tingimusteta juurdepääs avaliku sektori rahale. Tööhõive säilitamiseks on vaja sotsiaalseid tingimusi – kvaliteetset tööhõivet, mis hõlmab ka demokraatia tõhusat rakendamist töökohal töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kaudu. Muutuste ennetamine ei ole probleem mitte ainult ettevõtete jaoks. Ettevõtjad peavad seda probleemi lahendama koos töötajatega, kui soovitakse, et igaüks võetavaid meetmeid aktsepteeriks.“

Véronique Willems väljendas heameelt komisjoni presidendi Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes väljakuulutatud uute meetmete üle, eriti elektritootjate tulule ülempiiri seadmise ja abivajavate VKEde toetuspaketi üle. Iseäranis tervitatavaks pidas ta hilinenud maksmise direktiivi, sest „see ei ole lihtsalt õiglane, et iga neljas pankrot on tingitud arvete õigeaegselt tasumata jätmisest. Komisjon on käesoleval ametiajal teinud palju algatusi, mis mõjutavad VKEsid. Siiski ei nimetaks me seda veel soodsaks õigusraamistikuks,“ ütles ta ja juhtis tähelepanu oma organisatsiooni hinnangul puuduvatele elementidele, eelkõige vajadusele muuta VKE-test tulemuslikumaks ja vähendada regulatiivset koormust: „Põhimõte „üks sisse, üks välja“ seda ei suuda. Peame tegutsema põhimõtte „üks sisse, mitu välja“ alusel,“ toonitas ta. (dm)

Täiskogu septembri istungjärgul võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu omaalgatusliku arvamuse „ELi noortetest“. Juba aastaid on noored nõudnud, et nende häält võetaks otsustusprotsessis kuulda. Kõnealuse arvamusega saab komiteest esimene ELi organ, kes toetab nende üleskutset luua mehhanism, mille abil hinnata tulevaste õigusaktide mõju noortele.

Komitee märgib, et selleks, et saavutada pikaajaline mõju ja jätta jälg, mis ulatuks Euroopa noorteaastast kaugemale, tuleb noored kaasata poliitikakujundamisse.

„Noored nõuavad ELi noortetesti,“ teatas komitee arvamuse raportöör Katrīna Leitāne. „Õigusaktide ja meetmete paremaks muutmiseks tuleks kasutusele võtta ELi noortetest. See on mõjuhindamise vahend, mille eesmärk on tagada, et kavandatud meetmetel ei oleks näha negatiivset mõju noortele ega tulevastele põlvkondadele, kaasates sisukal moel noori ja pakkudes välja leevendusmeetmeid.“

Komitee tunnustab viidet ELi noortetestile Euroopa Komisjoni teatises Euroopa tuleviku konverentsi tulemuste kohta. Siiski rõhutab komitee, et komisjoni ettepanek ei täida esialgse ettepaneku eesmärke, selles jääb vajaka noorteorganisatsioonide ja ekspertide sisukast kaasamisest ning selles ei arvestata piisavalt süstemaatiliselt noorte arvamusega kõigis poliitikavaldkondades, et võtta arvesse poliitika pikaajalist mõju tulevastele põlvkondadele.

Komitee kutsub samuti üles tegema institutsioonide vahel tihedamat koostööd selliste olemasolevate edukate algatuste kooskõlastamisel nagu ELi noortedialoog, „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ ja Euroopa noorteüritus. Lisaks esitab komitee loetelu ettepanekutest, mille eesmärk on edendada noorte osalemist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, ning kaalub võimalusi ELi noortetesti kontseptsiooni kaasamiseks oma töösse. (gb)

Komitee teeb omaalgatuslikus arvamuses ettepaneku luua kliimamuutustega kohanemise fond, et tagada kiire reageerimine uutele kliima- ja energiakriisidele. Kliimamuutustega kohanemise fond täiendaks olemasolevaid ELi poliitikameetmeid ja tagaks olemasolevate rahaliste vahendite tõhusama kasutamise.

Näiteks kuigi ELi Solidaarsusfondist, mille aastaeelarve on 500 miljonit eurot, on alates 2002. aastast antud liikmesriikidele muljetavaldavat toetust, ei suuda see katta 2021. aastal loodusõnnetustest tingitud kahju kulusid. Ainuüksi Lääne-Euroopas toimunud üleujutused tekitasid hinnanguliselt 38 miljardi euro suuruses kahju.

Raportöör Ioannis Vardakastanis sõnas: „Meie nägemus on tagada kliimamuutustega kohanemise fondiga tugev rahastamismehhanism, mis kasutab olemasolevaid ELi vahendeid, et reageerida kiiresti hädaolukordadele ja aidata taastada kahju kannatanud kogukondi. See on väga ambitsioonikas viis taastada ja kaitsta pakilistest kliima-, energia- ja keskkonnakriisidest mõjutatud piirkondi.“

Lisaks ei olnud ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ koostamise ajal näha veel ühtegi märki praegusest energiakriisist. Kliimamuutustega kohanemise fond aitaks tõhusamalt kui olemasolevad mehhanismid tegeleda kiireloomulise vajadusega investeerida alternatiivsetesse energiaallikatesse. See on eriti oluline praegu, mil paljud inimesed ei suuda tasuda oma gaasi- või elektriarveid.

„Me ei ole piisavalt hästi valmis reageerima kliimamuutustest ja energiakriisist tulenevatele hädaolukordadele ja katastroofidele ei rahaliste vahendite mahu ega kiiruse poolest,“ ütles arvamuse kaasraportöör Judith Vorbach. „Kliimamuutustega kohanemise fondi loomine oleks oluline vahend selle probleemi lahendamiseks.“ (tk)

Omaalgatuslikus arvamuses palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjonil kirjeldada tingimusi, mis on vajalikud ELi kestlikkustaksonoomia laiendamiseks sotsiaalsetele eesmärkidele. Taksonoomiamäärusega on komisjonile antud ülesanne avaldada sellega seotud aruanne, kuid komisjon ei ole seda seni teinud.

„Komitee kutsub järgima terviklikku ELi taksonoomiat, mis hõlmaks nii keskkonnaalast kui ka sotsiaalset kestlikkust. Sotsiaalne taksonoomia aitaks suunata investeeringuid sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele,“ ütleb raportöör Judith Vorbach. „See peaks olema eeskujuks ja peegeldama õigusaktides juba sätestatud eesmärkidest kõrgemaid eesmärke.“

ELi taksonoomia on klassifitseerimissüsteem, millega luuakse keskkonnasäästlike majandustegevusalade loetelu, et suurendada kestlikke investeeringuid Euroopa rohelise kokkuleppe paremaks elluviimiseks.

Komitee on seisukohal, et sotsiaalne taksonoomia aitaks lahendada probleemi valeväidetega, mida esitavad ettevõtjad, kes soovivad meelitada ligi sotsiaalselt vastutustundlikke investoreid, andes täpset teavet ettevõtte sotsiaalse jalajälje kohta. Hästi kavandatud sotsiaalne taksonoomia aitaks suuresti kaasa rohepesule sarnaselt esineva sotsiaalse rohepesu ärahoidmisele.

Uurimisrühma liige Kęstutis Kupšys rõhutab, et finantssektor on vägagi valmis arutama sotsiaalset taksonoomiat. „Turul on nõudlus kestlike finantstoodete, sealhulgas sotsiaalse kestlikkuse järele,“ ütles ta. „Kui me ei saa selget liigitust selle kohta, mida peetakse sotsiaalseks, jääb kestlike investeeringute valdkonnas sotsiaalne aspekt tähelepanuta.“ (tk)

26. septembril korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee konverentsi õigusriigi olukorda käsitleva Euroopa Komisjoni hiljutise aruande teemal, millel arutati võimalusi tagada, et aruandes esitatud soovitustest saavad tuntavad edusammud liikmesriikides.

Seekordne õigusriigi olukorda käsitlev Euroopa Komisjoni aruanne sisaldab esmakordselt ka riigipõhiseid soovitusi kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse, meedia mitmekesisuse ning kontrolli- ja tasakaalusüsteemide kohta. Edusammud on ELis olnud ebaühtlased ja olukord mitmes liikmesriigis valmistab jätkuvalt tõsist muret.

„Euroopa Liit peaks alati kasutama kõiki oma vahendeid – sh tingimuslikkust liidu eelarve kaitsmiseks –, et vastata viivitamatult mis tahes uuele rünnakule demokraatia, õigusriigi põhimõtte või inimõiguste vastu, kus iganes see aset leiab,“ ütles komitee president Christa Schweng konverentsi avades.

Euroopa Komisjoni õigusvolinik Didier Reynders tõdes: „See aasta on taas kord näidanud, et tugeva õigusriigi kultuuri juurutamine ELis on keskse tähtsusega. Töötades ühiselt selle nimel, et aidata Ukrainal kaitsta oma suveräänsust ja terviklikkust, suudame jääda usaldusväärseks üksnes juhul, kui kaitseme õigusriigi põhimõtet ka Euroopa Liidu sees.“

Konverents pakkus samuti võimaluse esitleda komitee ajutise töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ teist kokkuvõtvat aruannet, milles antakse ülevaade töörühma 2020. ja 2021. aasta külastustest Hispaaniasse, Iirimaale, Küprosele, Leetu, Saksamaale, Taani ja Tšehhi Vabariiki. Töörühma esimees Cristian Pîrvulescu märkis: „Kuigi külastatud riikide demokraatlikke süsteeme iseloomustas üldiselt hea vastupanuvõime, on kaitsemeetmed ning tõhusad kontrolli- ja tasakaalusüsteemid, sh kodanikuühiskonna järelevalvaja roll, vajalikumad kui kunagi varem“.

Konverentsi kokkuvõtvas sõnavõtus rõhutas Tšehhi Vabariigi alaline esindaja ELi juures Edita Hrdá kodanikuühiskonna tähtsust: „Kodanikuühiskond suudab inimõigustele sisu anda. Õigusriigi põhimõtte edendamine on lakkamatu ülesanne, mis nõuab mitte ainult meie koostööd, vaid ka pidevat valvsust.“ (gb)

23. septembril kuulutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välja esimesed ELi maheauhindade võitjad. Konkurss toimus koostöös Euroopa Komisjoni ja teiste partneritega, et premeerida ELi mahepõllumajandusliku väärtusahela parimaid esindajaid.

Auhinna võitsid
•    kategoorias „Parim mahetootmise VKE“: Goodvenience.bio GmbH – Magdala, Tüüring, Saksamaa
•    kategoorias „Parim mahetoidu jaemüüja“: La ferme à l’arbre de Liège – Lantin, Liège, Belgia
•    kategoorias „Parim mahetoidurestoran“: Lilla Bjers HB – Visby, Gotlandi saar, Rootsi

Kõikide kategooriate võitjad kuulutati välja Euroopa Komisjonis toimunud auhinnatseremoonial, mis korraldati ELi mahepõllumajanduspäeva tähistamiseks ja mida võõrustas ELi põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng ütles: „Komitee on juba aastaid näidanud teed kestlikuma ja terviklikuma toidupoliitika suunas ELis. Seetõttu oleme väga uhked võimaluse üle olla selle auhinnakonkursi kaaskorraldajaks, aidates suurendada teadlikkust mahesektori potentsiaalist kestlikumate toidusüsteemide saavutamisel.“

„Tänased võitjad on näidanud, kuidas nad töötavad oma igapäevaelus selle nimel, et muuta üleminek kestlikumale ja õiglasemale toidusüsteemile reaalsuseks,“ ütles komitee põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna (NAT) sektsiooni esimees Peter Schmidt.

Auhinnakonkurss algatati komisjoni mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskavas võetud kohustuse raames ning selle eesmärk on tunnustada tipptaset kogu mahepõllumajandusliku toiduahela ulatuses, alates põllumajandustootjatest kuni restoranideni välja. (ks)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma täiskogu septembri istungjärgul vastu omaalgatusliku arvamuse ELi tööstuse dekarboniseerimise tehnoloogiate kohta.

ELi kliimamääruse vastuvõtmisega seati 2030. aastaks kõrgelennuline heitkoguste vähendamise eesmärk ja kinnitati 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutusele võtta süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiad. Mida aeglasemalt ja vähem rangelt kasvuhoonegaaside heidet vähendada, seda rohkem sõltub Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiatest.

„Dekarboniseerimine nõuab tööstustegevuse põhjalikku ümberkujundamist 30 aasta jooksul,“ ütles arvamuse raportöör Andrés Barceló Delgado. Ta lisas: „Kuigi paljud vähese CO₂ heitega tehnoloogiad on juba olemas, on nende edusammud endiselt tagasihoidlikud. Nende murranguliste tehnoloogiate arendamiseks ja laialdaseks kasutuselevõtuks vajame ambitsioonikaid tehnoloogia tegevuskavasid. EL peab edendama innovatsiooni kliima- ja innovatsioonifondide kaudu.“

Sõltuvalt sellest, millal süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogia kasutusele võetakse, võib sel olla kaks otstarvet: i) kiirendada netonullheite saavutamist, kompenseerides heidet sektorites, kus seda on raskem vähendada, ja suurendada seega tõenäosust, et temperatuuri piirmäärasid ei ületata; või ii) kui temperatuuri piirmäärad on ületatud, viia globaalne soojenemine uuesti neist allapoole.

„Tehnoloogia arendamine koos hariduse ja tööjõu ümberõppega on hädavajalik töötleva tööstuse üleminekuks keskkonnasäästlikule majandusele. Sotsiaaldialoog nii Euroopa, liikmesriikide kui ka piirkondlikul tasandil peaks soodustama teadlikkust õiglasest rohepöördest tööstuses ja selle omaksvõttu ja toetamist. Suutlikkuse arendamine ja põhioskuste määratlemise projektid on hädavajalikud, et tagada tõhus tööstuslik üleminek, milles ei jäeta kedagi kõrvale,“ ütles arvamuse kaasraportöör Monika Sitárová. (ks)

Oma hiljutises arvamuses toetab komitee Euroopa Komisjoni kava „REPowerEU“, mille eesmärk on ELi võõrutamine Venemaa gaasist ja naftast, kuid juhib tähelepanu sellele, et paljusid praegu kiirkorras käsitletavaid probleeme oleks saanud vältida või leevendada, vähendades sõltuvust energiaimpordist pikka aega tagasi ja viies lõpule energiaturu väljakujundamise, nagu komitee on juba aastaid nõudnud.

Komitee rõhutas täiskogu septembri istungjärgul vastu võetud arvamuses, mille koostasid Stefan Back, Thomas Kattnig ja Lutz Ribbe, et praeguse kriisi kombineeritud majanduslik ja sotsiaalne mõju avaldab survet ELi demokraatlikule süsteemile, kui ei leita sobivaid lahendusi. Tuleb rakendada koheseid meetmeid, et tagada varustuskindlus hinnaga, mis on võimalikult taskukohane nii tarbijatele kui ka ettevõtetele, keda praegune hinnakriis mõjutab. Vastasel juhul võivad tekkida sotsiaalsed rahutused.

Komitee märgib, et kava „REPowerEU“ on samm õiges suunas, kuid hoiatab, et need erakorralised meetmed ei tohi põhjustada uusi sõltuvusi ega kahjustada jõupingutusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks võimalikult kiiresti.

Komisjon peaks töötama välja geopoliitilise energiaimpordi strateegia, milles võetakse arvesse kiireloomulisi energia- ja kliimaküsimusi, enne kui sõlmitakse partnerlussuhted mittedemokraatlike või poliitiliselt ebastabiilsete riikidega.

Komitee arvates eeldab kiireloomuline varustatuse tagamise vajadus paindlikkust seoses fossiilkütuste ja vähese heitega kütuste ajutise kasutamisega. (mp)

EL peab kliimakriisiga tegelema kolmeosalise lähenemisviisi abil: tuleb kasutusele võtta rahalisi vahendeid, kaasata kodanikke ja erasektorit ning kindlustada tugev poliitiline juhtimine. See sõnum edastati komitee omaalgatuslikus arvamuses, mis võeti vastu täiskogu septembri istungjärgul.

Arvamuses, mille koostasid Thomas Kattnig ja Lutz Ribbe, sedastatakse, et kasvava elektrinõudluse rahuldamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks peab EL investeerima rohkem arukatesse ja taastuvatesse energiasüsteemidesse ja salvestustaristusse ning kõik peavad täitma oma osa.

Elektriettevõtjate liidu Eurelectrici sõnul peab EL kahekordistama investeeringuid elektrivõrku 55 miljardi euroni aastas ja suurendama rahastamist puhta tootmise võimsuse loomiseks 75 miljardi euroni aastas.

„Energiaalase ülemineku ja kliimaeesmärkide saavutamiseks vajame tohutuid avaliku sektori investeeringuid. See on hädavajalik, et tagada varustuskindlus, võidelda energiaostuvõimetuse vastu, tagada taskukohased hinnad ja luua töökohti, ütles Thomas Kattnig.

Seoses energiasüsteemide ja -taristu tulevase korraldusega toetab komitee komisjoni kavatsust täiustada elektrituru korraldust ja toetab kindlalt turuhinnanguid, millega analüüsitakse kõigi potentsiaalsete energiaturul osalejate käitumist. „Hästi toimiva elektrituru kujundamiseks on oluline, et komisjon /peaks kindlasti hindama, millised eelised ja puudused on energiataristu era- ja avaliku sektori omandisse kuulumisel ja/või erafinantseerimisel,“ ütles Lutz Ribbe.

Taristuinvesteeringute rahastamiseks soovitab komitee kärpida osa energiaettevõtete juhuslikust kasumist ja kohaldada nn kuldreeglit kõigi energiasõltumatusega seotud projektide puhul. (mp)

Täiskogu septembri istungjärgul toimunud arutelus komisjoni asepresidendi Margaritis Schinasega kutsus komitee komisjoni üles Euroopa uue hooldusstrateegia rakendamisel kõrgeid sihte seadma. Komitee seadis tähelepanu keskmesse tervishoiutöötajad ja nende oskused, hariduse ja töötingimused ning tõi ühtse Euroopa terviseandmeruumi edu eeltingimusena esile usalduse loomise.

22. septembril toimunud täiskogu istungjärgul korraldas komiteeEuroopa Komisjoni asepresidendi ja euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna voliniku Margaritis Schinase osalusel arutelu ELi tervishoiupoliitika algatuste üle.
Komitee president Christa Schweng ütles: „Komitee toetab kõiki ELi algatusi, mille eesmärk on luua Euroopa terviseliit ning suurendada vastupanuvõimet ja valmisolekut mis tahes tulevasteks ohtudeks.“

„Me oleme kindlalt otsustanud näidata, et tervishoid ei ole üksnes poliitika, vaid see oleme meie, see on osa meie euroopaliku eluviisi juurde kuuluva avatud ühiskonna mudelist, mille eest me seisame,“ rõhutas Margaritis Schinas.

Komitee kui esimene ELi institutsioon, kes kutsus üles looma Euroopa terviseliitu, on võtnud vastu arvamused komisjoni kahe hiljutise tervisealgatuse kohta, mille eesmärk on tagada, et igal eurooplasel oleks juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.

Arvamuses ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta kiitis komitee Euroopa terviseandmeruumi ettepanekut kui suurepärast võimalust anda üksikisikutele juurdepääs nende terviseandmetele ja võimalus neid andmeid kontrollida. Komitee toetas ulatuslikku üldsuse teavitamise kampaaniat, mille eesmärk on aidata inimestel mõista jagamisprotsessi eeliseid ning usaldada süsteemi.

„Usaldus on kriitilise tähtsusega. Kodanikele peab sobima see, kuidas nende andmeid kasutatakse, seda nii avalike teenuste parandamiseks kui ka selleks, et võidelda haiguste vastu ja aidata teadlastel töötada välja uuenduslikke lahendusi,“ ütles arvamuse raportöör Gonçalo Lobo Xavier.

Komitee võttis vastu ka arvamuse tervishoiutöötajate ja hoolduse strateegia kohta, milles ta kutsus üles koostama ambitsioonikat inimkeskse hoolduse strateegiat, mis võiks parandada tervishoidu ja pikaajalist hooldust kogu ELis, tagades võrdsed kvaliteedistandardid kõigis liikmesriikides ja riikide kõikides piirkondades. Selles tehakse ettepanek käivitada Euroopa hooldusgarantii, et tagada kõigile ELis elavatele inimestele juurdepääs taskukohastele hooldusteenustele.

„Hooldussüsteem on euroopaliku eluviisi lakmustest, mis peab olema sotsiaalselt õiglane ja kaasav,“ ütles arvamuse raportöör Zoe Tzotze-Lanara.

Arvamuse kaasraportöör Danko Relić rõhutas vajadust haritud, kvalifitseeritud ja motiveeritud tervishoiutöötajate järele. „Tervishoiutöötajatel peavad olema head töötingimused. Nad peavad olema piisavalt tasustatud, neil peab olema normaalne tööaeg, hästi tasakaalustatud töö- ja eraelu ning neile peab olema tagatud töötervishoid ja tööohutus,“ rõhutas Danko Relić. (ll)

Kuna nende leibkondade arv, kes ei suuda oma kodu kütta, ELis tõenäoliselt kasvab ja aastane energiainflatsioon on suurenenud üle 40%, kutsub komitee oma hiljutises arvamuses ELi ja liikmesriike üles rakendama kiireloomulisi meetmeid energiaostuvõimetuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Komitee kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles tegutsema, et seada absoluutseks prioriteediks võrdse juurdepääsu tagamine energiale ja taskukohaste kuludega energiavarustuskindlus.

Arvamuses „Võitlus energiaostuvõimetusega ja ELi vastupanuvõime“, mis võeti vastu täiskogu septembri istungil, märgib komitee tunnustades, kuivõrd tähtsaks peetakse energia temaatikat Euroopa Komisjoni hiljutistes algatustes, näiteks paketis „Eesmärk 55“, Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamises ja renoveerimislaine raames. Siiski hoiatab komitee, et kui liikmesriigid ei rakenda algatusi kiiresti ja kui neil ei ole kindlaid kohustusi ega konkreetseid meetmeid, siis ei ole need algatused praeguse kriisiga toimetulekuks piisavad.

„Tarvis on ühist lähenemisviisi energiaostuvõimetuse mõistmiseks ja sellega tegelemiseks ELi tasandil,“ märkis arvamuse raportöör Ioannis Vardakastanis. „See lähenemisviis võib viia ka ühise määratluseni. Samal ajal peaksime jätma igale liikmesriigile võimaluse leida kohandatud lahendusi. Nendega tuleks tagada, et kõige haavatavamad elanikkonnarühmad ei jääks ilma toetuseta.“
Riiklikud meetmed hinnatõusu negatiivse mõju leevendamiseks kõige haavatavamates rühmades peaksid hõlmama otsest rahalist toetust ja sotsiaalpoliitikat või stiimuleid ja toetust energiatarbimise vähendamiseks, sõltuvalt konkreetsetest riigisisestest või kohalikest oludest.

Kõikehõlmava lähenemisviisi tagamiseks kutsub komitee üles looma energiaostuvõimetusega tegelemiseks laiahaardelist kaugelepürgivat poliitilist koalitsiooni, kelle meetmeid arendataks edasi ELi strateegia raames. Selle eesmärk oleks viia energiaostuvõimetus 2030. aastaks miinimumini ja pikas plaanis see üldse kaotada.
Lisaks ELi institutsioonidele peaksid koalitsiooni kuuluma kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas need, kes esindavad energiaostuvõimetusest kõige enam ohustatud elanikerühmi. Samuti tuleks kaasata kohalike omavalitsuste asutused.

Komitee rõhutab ka seda, kui oluline on investeerida taastuvenergiasse ja energiatõhususse ning hoonete ulatuslikku renoveerimisse. Liikmesriigid peaksid koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega seadma prioriteediks põhjaliku renoveerimise, mis tooks kaasa üle 60% energiasäästu. Selleks, et see oleks teostatav, on ilmselgelt vaja suurt hulka erainvesteeringuid. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee andis hiljuti heakskiitva hinnangu Euroopa Komisjoni suunistele liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta, lugedes need asjakohasteks, sest need käsitlevad tööturu kõige pakilisemaid küsimusi.

Komitee rõhutas oma septembris toimunud täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses, et üha ebakindlam geopoliitiline olukord, mis tõenäoliselt mõjutab negatiivselt ELi majandust, põhjustab suurt inflatsiooni ja majanduslangust ning vähendab ostujõudu, nõuab otsustavat tegutsemist liikmesriikidelt, kes peaksid töötama tõeliselt integreeritud ühtse turu nimel ja aitama VKEdel kasvada.

„Tööjõupuudus kasvab taas ja seepärast tuleks meie arvates rakendada tõhusaid meetmeid, et julgustada sotsiaalpartnereid leidma lahendusi oskuste vajadusele riiklikul tasandil, tegutsedes viisil, mis on kohandatud konkreetse sektori ja kohalike oludega. Asjakohaste oskuste ja pädevuste omandamine kogu elu jooksul on üha olulisem nii töötajate kui ka ettevõtjate jaoks,“ ütles arvamuse raportöör Mariya Mincheva täiskogu istungjärgul.

Komitee leiab, et sotsiaalpartneritel peaks olema suurem roll tööhõive-, sotsiaal- ja majandusreformide ja -poliitika kujundamises ja rakendamises, sealhulgas nende suutlikkuse suurendamise kaudu.

Komitee arvamuses öeldakse ka, et üks oluline ülesanne on alandada mitteaktiivsuse määra ja et sihipärane toetus on eriti oluline pikaajaliste töötute jaoks. Arvamuses pööratakse erilist tähelepanu ka palgavaesusele ja vajadusele selliste poliitikavahendite järele nagu inimväärne palk, sealhulgas piisav miinimumpalk, ja hästi kavandatud ajutised rahalised stiimulid, millega kaasnevad sihipärased ja tõhusad oskuste omandamise ja täiendamise meetmed.

Samuti tuleks tugevdada noorte, puuetega inimeste ja muude vähekaitstud rühmade tööturul toetamiseks kavandatud poliitikat.
2022. aastal tegi Euroopa Komisjon liikmesriikide tööhõivepoliitika suhtes mitu muudatusettepanekut. Need kajastavad hiljutisi algatusi ja lisavad uusi elemente, mis on seotud Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Komitee tunneb heameelt, et komisjon keskendub COVIDi-järgsele keskkonnale, mille eesmärk on tagada kestlik majanduskasv.

Muudetud suunistes keskendutakse mitmesugustele küsimustele, nagu tööjõunõudluse suurendamine; juurdepääsu parandamine tööhõivele ning oskuste ja pädevuste elukestev omandamine; tööturgude toimimise ja sotsiaaldialoogi tõhususe parandamine ning kõigile võrdsete võimaluste edendamine. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma liige Mira-Maria Kontkanen

Võrreldes idufirmadega läheb edukalt üleantud ettevõtetel paremini püsimajäämise, käibe, kasumi, innovaatilisuse ja tööhõive vallas. Kuigi Euroopa iduettevõtjaid on igati põhjust toetada, tuleb ettevõtete üleminekut Euroopa majanduse taastamise ja majanduskasvu nimel samapalju edendada.

Omanikuvahetus on ettevõtte elutsükli loomulik osa ja see muutub Euroopa ettevõtjate vananedes üha olulisemaks. Igal aastal antakse Euroopas üle ligikaudu 450 000 ettevõtet, kus töötab kokku 2 miljonit töötajat. Kuid hinnanguliselt on igal aastal ligikaudu 150 000 ettevõtte puhul oht, et üleminek ei ole edukas, mis seab ohtu umbes 600 000 töökohta.
Edukate üleminekute arvu suurenemine tooks otsest kasu Euroopa majandusele. Ettevõtete ülemineku hästitoimivad ökosüsteemid ja tugiteenused mitte ainult ei kaitse Euroopa töökohti, vaid edendavad ka maapiirkondade majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning tagavad maapiirkondades mitmesugused tooted ja teenused ning elatusvahendid. Ettevõtete üleminek võib lihtsustada ja hoogustada ka Euroopa mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rohe- ja digipööret, sest omanikuvahetus on sageli õige aeg ettevõtte uuendamiseks ja uute ettevõtlusviiside kasutuselevõtmiseks.

Isegi kui lõplik vastutus ettevõtte üleandmise eest lasub ettevõtjal, on liikmesriikide ja Euroopa tasandil vaja rohkem ära teha, et edukaid ettevõtete üleminekuid oleks enam. Selleks tuleks teha järgmist:

• suurendada teadlikkust, näiteks luua ettevõtete üleminekut tutvustav nädal ja riiklikud ettevõtete üleminekule pühendunud sidusrühmade foorumid;
• töötada välja kogu ELi hõlmav ettevõtete ülemineku baromeeter, et toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil;
• integreerida ettevõtte ostmist ja õigusjärglust käsitlev oskusteave ettevõtlusõppesse ning töötada välja stiimulid väikeettevõtete ülemineku jaoks noortele ettevõtjatele;
• arendada edasi mikroettevõtjate ja VKEde piiriülest üleminekut, näiteks ELi ettevõtete ülemineku veebipõhiste kauplemiskohtade omavahelise sidumise abil.

Euroopa peaks püüdma jõuda selleni, et olemasoleva ettevõtte omandamine oleks sama atraktiivne võimalus nagu iduettevõtjana alustamine. See toimib ainult siis, kui EL ja liikmesriigid seavad ettevõtete ülemineku edendamise oma majanduse taastamise, majanduskasvu ja ettevõtluspoliitika keskmesse.

Täismahus artikli leiate tööandjate rühma septembri uudiskirjast. Komitee arvamust „Ettevõtete üleminek kui kestliku taastumise edendaja VKEde sektoris“, mille koostas Mira-Maria Kontkanen, saate lugeda siit.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Toetame kindlalt komisjoni inimväärse töö nimel tegutsemisel, kuid oleme mures, et puudujäägid praegustes ettepanekutes võivad viia ebapiisava rakendamiseni.

Sunniviisiline töö võib tunduda paljude eurooplaste jaoks kauge probleemina, kuid see on tegelikult palju lähemal, kui võib tunduda. On leitud, et paljud igapäevatooted alates riietest kuni nutitelefonideni sisaldavad materjale, mille tootmisel on kasutatud sunniviisilist tööd.
Tänu püüetele vähendada ja ära hoida nüüdisaegset orjapidamist on sunniviisilises töös lõksus olijate arv järjepidevalt kahanenud. 2016. aastal see suundumus aga muutus.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul oli 2021. aastal sunniviisilise töö tegijaid 28 miljonit ehk 10 miljonit rohkem kui 2016. aastal.  Samal perioodil suurenes tööjõuna kasutatavate 5–17aastaste laste arv enam kui 8 miljonit, jõudes 160 miljonini.

Euroopa Liit on püüdnud välismaal esineva nüüdisaegse orjapidamise vastu võitlemiseks kasutada kaubanduspoliitikat. Need jõupingutused on vilja kandnud. Pärast ELi, USA, Saksamaa, Šveitsi ja ILO ühist tegutsemist kuulutas ILO sel aastal, et Usbekistanis ei kasutata enam lapstööjõudu ega sunniviisilist tööd.

EL on hiljuti püüdnud tugevdada liiduvälise tööalase kuritarvitamise vastu võitlemise vahendeid. Veebruaris avaldas komisjon teatise, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas. Teatises kinnitati taas ELi pühendumust edendada inimväärset tööd nii ELis kui ka mujal maailmas. Teatises toodi esile ka valdkonnad, millele komisjon kavatseb tulevaste ja olemasolevate vahendite tugevdamisel keskenduda. Ettepanekuga äriühingute hoolsuskohustuse direktiivi kohta kehtestatakse suurettevõtetele kohustus tegeleda keskkonnale ja inimõigustele avalduva kahjuliku mõjuga oma tarneahelates. Lisaks teatas president von der Leyen oma 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et koostatakse ettepanek, mille eesmärk on keelata sunniviisilise töö tulemusena valmistatud toodete toomine ELi turule.

Toetame kindlalt komisjoni inimväärse töö nimel tegutsemisel, kuid oleme mures, et puudujäägid praegustes ettepanekutes võivad viia ebapiisava rakendamiseni. Paljude VKEde töötajate arv või netokäive ei ole piisavalt suur, et neid ettevõtteid saaks õigusaktide kohaldamisalasse hõlmata. Ebamäärase terminoloogia kasutamine direktiivis seab ohtu direktiivi tõhususe ja vajab põhjalikumat selgitamist. Kui sotsiaaldialoogi struktuure ei muudeta ametlikuks, võidakse töötajad tõhusa järelevalvevahendina välja jätta. ELi jõupingutused tööstandardite parandamiseks kogu maailmas on selgelt väärikad, kuid veel ei ole selge, kas tema ettepanekuid jõustatakse piisaval määral. (lc)

Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma liige ja arvamuse SOC/720 raportöör Danko Relić

Tugevate ja vastupidavate hooldus- ja tervishoiusüsteemide arendamiseks on tarvis haritud, kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu. Vajame hooldus- ja tervishoiusüsteeme, mille keskmes on inimesed, nende õigused ja vajadused.

See tähendab ka seda, et inimesed peaksid osalema kõigis asjakohastes aruteludes, konsultatsioonides ja otsustes. Kui need tingimused on täidetud, on meil võimalik saavutada inimkeskne tervisekindlustus kõigile ja „õigus tervisele“, nagu soovitati Euroopa tuleviku konverentsil. Just sel viisil suudame tagada, et kõigil eurooplastel oleks võrdne ja jätkusuutlik juurdepääs taskukohastele, ennetavatele, ravivatele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.

Komitee kutsub hiljuti vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses „Tervishoiutöötajate ja hoolduse strateegia Euroopa tuleviku jaoks“ (SOC/720) üles looma Euroopa tervishoiupersonali järelevalveteenistust, et aidata liikmesriikidel luua ja säilitada planeerimisstruktuure ning koordineerida planeerimise piiriüleseid aspekte. See oleks seotud tervishoiu- ja hooldustöötajate vaba liikumise õigusega. Komitee teeb ettepaneku ajakohastada Euroopa Liidu tervishoiu- ja hooldustöötajate tegevuskava, sh integreeritud planeerimine ja prognoosimine ning tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse töötajate oskuste ajakohastamine eelkõige digiteerimisega kaasnevate võimaluste põhjal.

Lähemalt arvamuse SOC/720 kohta: https://europa.eu/!9YgygW

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee iga-aastasel kodanikuühiskonna teabekorraldajate seminaril, mis toimub 24.–25. novembril Zagrebis, arutatakse Ukrainas toimuva sõja mõju ELile, käsitledes kolme keerulist teemat.

Seminaril „Geopoliitiline ebastabiilsus Euroopa lävepakul: kodanikuühiskonna vaatenurk“ keskendutakse selle sõja kolmele aspektile.

• ELi laienemine: kas sõda muudab ELi laienemise käiku? Mil määral on Ukraina, kes on nüüd kandidaatriik, ELiga ühinemiseks valmis? Kui õiglane on see erikohtlemine nende kandidaatriikide suhtes, kes on ELiga ühinemist aastaid oodanud? Kuidas sobitub siia väljavaade Euroopa geopoliitilisest kogukonnast?
• Energia: arvestades et EL pöörab selja Venemaa odavamale gaasile ja naftale ning Euroopa tööstus ja töötajad satuvad surve alla, siis mida saavad ELi riigid ära teha, et aidata inimestel need raskused seljatada? Kas neil on kiusatus pöörduda tagasi väga saastava söe juurde või viib see kiirema rohepöördeni? Kas EL suudab juhtida oma riigid kriisist välja sama edukalt nagu COVID-19 puhul?
• Teabevahetus: teabevahetuses, mis on selle sõja üks oluline relv, kasutatakse ära kõik tehnoloogia pakutavad uued võimalused. Kuidas vastaspooled seda kasutavad? Kes sellel rindel võidab ja kuidas tuleb EL uue desinformatsioonilainega toime?

Tähtsamate sõnavõtjate hulgas on järgmised ajakirjanikud: veebis leviva desinformatsiooni spetsialist ja BBC veebilehe looja Tim Weber, raamatu „Volodymyr Zelensky: in the mind of a hero“ kaasautor Regis Genté ja Serbias Ukraina sõjast põhjustatud identiteedikriisi kujutava dokumentaalfilmi „The Graduates“ looja Dušan Gajić.

Seminar on osa ELi ühendamise üritusest („Connecting EU“), mida korraldatakse juba 16. korda. Ürituse eesmärk on pakkuda ajakirjanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonide teabevahetusspetsialistidele platvormi, kus nad saavad luua kontakte ja arutada Euroopat parajasti mõjutavaid ühist huvi pakkuvaid teemasid. Üritus toob kokku komitee liikmed ja teised ELi esindajad, liikmesriikide partnerorganisatsioonid, ajakirjanikud ja teadlased, et arutada põletavaid päevakajalisi küsimusi.

Täismahus programm on peagi saadaval komitee veebilehel. Üritus toimub ainult kutsega, kuid huvitatud sidusrühmadele on mõned kohad eraldatud. Kutse saamiseks kirjutage palun aadressile pressofficers@eesc.europa.eu.(dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee veebisaidil saab vaadata videointervjuude sarja, milles uuritakse, kuidas COVID-19 pandeemia on muutnud muusikainimeste tööd.

Tööstusharudest on COVID-19 pandeemia andnud kõige rängema hoobi kultuuri- ja loomesektoritele. Digitaalsete vahendite, loovuse ja innovatsiooni abil suutsid kunstnikud siiski oma publikuga ühendust hoida. Esile on kerkinud uued sisuvormid, millest mõned näitavad kunstnikke oma kodus muusikat salvestamas – nii loovad nad oma publikuga varasemast isiklikumad suhted. Digivahendite kasutamine on muutnud muusika kättesaadavamaks ka tõrjutud ja haavatavatele rühmadele.

Intervjuusarjas pealkirjaga „COVID ei saa loovust välja lülitada“ („COVID cannot cancel creativity“) uuritakse, kuidas sektor on tänu digivahendite ja innovatsiooni arukale kasutamisele suutnud kohaneda COVID-19 tõttu kehtestatud piirangutega, mil viisil on pandeemia kiirendanud digiüleminekut muusikasektoris ja kuidas saab innovatsiooni kasutada pärast pandeemiat. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, millist kasu saab muusikasektor digiüleminekust.

Komitee kolme rühma (tööandjad, töötajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm) ühisalgatusena sündinud projekt näitab, kui oluline on kultuur – seda ka kriisi ajal – ning kuidas selle sektori toetamine ja abistamine püsimajäämiseks on meie ühiskonna jaoks hädavajalik ja kesksel kohal majanduse taastamisel.

Sari „COVID ei saa loovust välja lülitada“ jätkub kuni 26. oktoobrini. Videoid saab vaadata SIIN. (ck)

Näitusel „Euro teekond“ on väljas euro ajalugu kujutav pildiseeria, kus on kasutatud Euroopa Liidu ajalooarhiivi materjale, Euroopa Komisjoni esitatud teavet ja Horvaatia keskpanga eksponaate.

Nüüd, mil käimas on arutelud digieuro võimaliku kasutuselevõtu üle, langeb euro 20. aastapäeva tähistamine kokku eurot kasutavate ELi liikmesriikide arvu suurenemisega, sest euroalaga ühineb 1. jaanuaril 2023 ka Horvaatia.

Selle projektiga kutsutakse näitusekülastajaid üles tegema kaasa teekonna algsest ideest kuni euromüntide ja -rahatähtede kasutuselevõtuni ning julgustatakse neid mõtisklema ühisraha olemasolu tähtsuse üle ja seda täielikult mõistma. Euro on rahu väljendus ning Euroopa integratsiooni kõige käegakatsutavam näide.

Näitus on komitee ruumides avatud 5.–31. oktoobril 2022. (ck)