Matthew Caruana Galizia: tahan teha kõik, et mu ema ei surnud asjatult

Eksklusiivintervjuu uuriva ajakirjaniku ja Malta Daphne Caruana Galizia Sihtasutuse juhi Matthew Caruana Galiziaga.

„Ma töötan Maltal Daphne Caruana Galizia Sihtasutuses, mis on saanud nime minu ema Daphne järgi. Ta töötas 30 aastat ajakirjanikuna, uurides Maltal kõrgema tasandi korruptsiooni ja sotsiaalseid probleeme, ning ta mõrvati ühe tema kõige olulisema uurimise käigus 16. oktoobril 2017. Ma olin selle mõrva tunnistaja. Ja sellest ajast saadik oleme koos perekonnaga võidelnud tema nimel õigluse eest.“

EMSK Info: Kas ajakirjanike olukord on pärast Teie ema mõrva paranenud?

Matthew Caruana Galizia: Mis puudutab ajakirjanikke üldiselt, siis komisjonis tunnistatakse nüüd uuriva ajakirjandustöö tähtsust ja meie ees seisvate probleemide tõsidust. Oleme õigel teel, ent ma arvan, et uurivate ajakirjanike olukord ei ole piisavalt paranenud.

Ajakirjanikud on organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu uurimisel kindlasti järjest edukamad. Iga uus ühisuurimine annab üha paremaid tulemusi.

Viimane seesugune puudutas Pandora dokumente – see oli uskumatult tulemuslik ja hästi struktureeritud uurimistöö. Selle kallal töötanud inimesed tegid väga väheste vahenditega uskumatut tööd. Ent meie töö ei ole muutunud lihtsamaks, sest ametiasutustel kogu maailmas on keeruline korruptsioonivastase võitlusega sammu pidada.

Meil ei ole üleilmselt õnnestunud töötada piisavalt kiiresti välja uusi vahendeid, mida saaks kasutada võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu. Ja see tähendab, et ajakirjanikud, kes avaldavad tõendusmaterjale ja aruandeid korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse kohta, on endiselt tõsises ohus.

Kuidas saab kodanikuühiskond toetada uurivaid ajakirjanikke?

Väga suurtel ja hästi rahastatud kodanikuühiskonna organisatsioonidel on võimalik rahastada uurimistegevust ja toetada vabakutseliste ajakirjanike uurimistööd mõningatel olulistel teemadel.
Inimõiguste organisatsioonid tõstavad häält, et mõista hukka väljendusvabaduse õiguse rikkumised ning õiguslikud rünnakud ajakirjanike vaigistamiseks.

Minu perekond on saanud tohutult tuge kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja ilma selle toeta ei oleks me võitluses õigluse eest minu ema nimel jõudnud siia, kus me täna oleme.
Ent loomulikult sõltuvad need kodanikuühiskonna organisatsioonid omakorda Euroopa institutsioonide ja asutuste, eraisikute ja liikmete jne rahastamisest.
Valitsusväliseid organisatsioone laimatakse ja nende nimi tehakse maatasa. Nad on ise löögi all. Nii et me peame ka neid kaitsma.

Mida saab Euroopa Liit veel teha, et näidata oma pühendumist ajakirjandusvabadusele?

Ma usun, et Euroopa Komisjoni uue koosseisuga on komisjonist saanud liitlane ajakirjanikele ja inimõiguste valdkonnas tegutsevatele inimestele ning väljendusvabaduse õiguse kaitsjatele, nagu on meie liitlane ka Euroopa Parlament, kes kutsus just ellu minu ema – Daphne Caruana Galizia – nimelise ajakirjandusauhinna.

See näitab selgelt, et ELi üks kõige mõjukam institutsioon toetab uurivat ajakirjandust reaalsel, tõhusal ja konkreetsel viisil.

Minu arvates hoiavad institutsioone tagasi ELi liikmesriigid, kes näiteks ei tule toime rikkumisest teatamise direktiivi ja rahapesuvastaste direktiivide rakendamisega.
Euroopa Liidus on mõned riigid, kus näiteks puudub äriühingute omanike avalik register. Üks neist on Küpros. Ja see muudab ajakirjanike töö raskemaks.

Ma tahan tõesti teha kõik, et mu ema ei surnud asjatult. See on tõepoolest minu peamine liikumapanev jõud: et minu ema mõrvast õpitaks ja et sama ei korduks. Samas see juba kordus, mis näitab, et meil on veel pikk tee ees. Mõrvati Ján Kuciak, samuti nagu üks ajakirjanik Kreekas ja ja üks Madalmaades. Seega on meil pikk maa minna, kuid oleme õigel teel. Me lihtsalt peame otsustavalt edasi tegutsema.