Kliimaneutraalsuse saavutamine sõltub suurel määral ELi suutlikkusest suhelda oma elanikega.

Kliimaneutraalsuse saavutamine sõltub suurel määral ELi suutlikkusest suhelda oma elanikega. Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine on saanud ELi peamiseks prioriteediks. Et edendada heaolumajandust, peab EL tegema suuri muudatusi kliima vallas – alates kliimamuutustest kuni kliimakriisini.

Et tegeleda nende probleemidega ja vajalikud muutused ellu viia, võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa rohelise kokkuleppe ja algatas konsultatsiooni, et koguda arvamusi selle kohta, kuidas kaasata üldsust Euroopa kliimapakti.

Komiteel paluti seega anda juhtnööre, kuidas kasutada ära olemasolevaid struktuure, nagu dialoogid kodanikega ja kodanike kogud, et jõuda kestliku arengu eesmärkide saavutamisel soovitud ühiskondliku kaasatuseni, sest kõigi kliimameetmete edu sõltub sellest.

„Kliimapakti rakendamisel on komisjonil oluline võimalus ja kohustus kujundada uudne käsitlusviis, mis kajastaks ja toetaks kodanikuühiskonna, kogukondade, linnade ja piirkondade tegevust ning innustaks neid veelgi enam tegutsema,“ rõhutas Euroopa kliimapakti arvamuse raportöör Dimitris Dimitriadis.

Lisaks on komisjonil kavas seada 2030. aastaks ELi õiguses uus eesmärk – nimelt sätestatakse hiljuti esitatud Euroopa kliimaseaduse ettepanekus õiguslikult siduv eesmärk viia 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

„Olulisem kui kunagi varem on koondada kodanikuühiskonna ja valitsuse jõud, et võtta kohustus viia kliimaseadus ellu ajal, kui jõuame COVIDi-järgsesse taastumise perioodi. Pandeemia on aidanud meil kõigil mõista, et kui me pingutame, siis saame tõesti toimida vägagi teistmoodi," rõhutas Euroopa kliimaseaduse arvamuse raportöör Jan Dirx. (mr)