Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma aseesimees Arnold Puech d’Alissac

Kui Emmanuel Macron valiti 2017. aastal esimest korda Prantsusmaa presidendiks, sai temast kohe radikaalse tsentrismi juhtfiguur. Võttes aga arvesse praegust geopoliitilist ja riiklikku olukorda, ei järginud ta mitte niivõrd oma püüdlusi radikaalse tsentrismi suunas, vaid toetus oma mainele tõelise reformija, maailmapoliitika visiooni suunaja ja Prantsuse poliitikale uut hoogu andva liidrina. Lõplikud valimistulemused näitavad siiski selgelt, palju enam kui 2017. aastal, lõhestatud ja killustatud riiki.

Kuidas me saame anda Prantsusmaa kodanikele tagasi lootuse ja tagada, et järgmisel korral me ei näe Marine le Peni veelgi rohkem poliitilist tsentrit esitamas? Vastus on samuti lihtne: ülespoole suunatud sotsiaalne liikuvus. Macron peab keskenduma ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele ja pakkuma neile reaalseid väljavaateid liikuda majanduslikul ja sotsiaalsel redelil ülespoole.

Meil on tulemas kolmas hääletusvoor – parlamendivalimised –, mis toimuvad juunis. Süsteem on sellisel kujul alati andud presidentide jaoks positiivseid tulemusi ning ma ei ole siinkohal Macroni pärast sugugi mures: tema taga on tugev enamus, sest ei ole piisavalt sidusat opositsiooni ei vasakult ega paremalt tiivalt.

Kui paremtsentristlik liberaalkonservatiivne partei (Les Républicains) tahab end päästa, peab ta asju veidi erinevalt tegema, eelkõige Prantsusmaad puudutavates olulistes küsimustes seoses eelarvepuudujäägi ning stabiilsuse ja kasvu paktiga. See sillutaks teed jõukusele ja lootusele.

Me peame oma riigis ellu viima reforme, eelkõige pensionide valdkonnas, kus süsteemi rikub suur ebavõrdsus avaliku ja erasektori vahel. Selles osas on tekkinud ummikseis. Kui vaadata president Macroni kogu tegevust viimase viie aasta jooksul, siis pole ta suutnud ellu viia paljusid reforme. Tema teise ametiaja suureks proovikiviks on see, milliseid reforme tal õnnestub ellu viia.

Reformid saavad olema väga keerulised. Oleme ELiga tihedalt seotud ning stabiilsuse ja kasvu pakti läbivaatamine võib aidata meil olukorda muuta.  Mis puudutab Euroopat, siis arvan, et Macron on hea liitlane ja ta jätkab sellel teel. Lõpetuseks võib öelda, et ta läheb kaasa Saksamaa valitsuse ettepanekuga, määrates kaks ministrit, kes vastutavad rohepöörde eest.

Edasine tee on Emmanuel Macroni jaoks seotud takistuste ja väljakutsetega, kuid kuna see on tema teine ametiaeg, siis loodame, et ta on esimesest ametiajast õppust võtnud.