Andres Barceló Delgado

Kuigi tööstus ei kavatsenud kunagi Euroopast lahkuda, on tegelikkus see, et alates 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistest on ELi institutsioonid jõudnud selgele järeldusele: ilma tugeva tööstuseta ei saa Euroopa tagada strateegilist autonoomiat ega saavutada oma majanduse olulist konkurentsivõimet. Tugev tööstuslik baas on hädavajalik mitte ainult eurooplaste kvaliteetsete töökohtade, vaid ka edusammude, innovatsiooni ja suure lisandväärtusega teenuste jaoks.

Elukalliduse kriisile reageerimiseks on komitee käivitanud algatuse – katusarvamuse –, milles käsitletakse kriisi eri poliitikavaldkondades ning antakse ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajatele sihipäraseid soovitusi. Sellega seoses on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muutuste uuringu komisjon (CCMI) loobunud taasindustrialiseerimisest kui peamisest lähenemisviisist, mis aitab võidelda elukalliduse kriisi mõjuga Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele.

Meie arvamuses „ Euroopa taasindustrialiseerimine – ettevõtete, töötajate ja kodanike võimalus elukalliduse kriisi kontekstis", mis on kavas vastu võtta komitee täiskogu istungjärgul juunis, rõhutatakse olulist rolli, mida taasindustrialiseerimine peab etendama üksikisikute ja ettevõtete olukorra parandamisel kogu Euroopas.

Arvamuse peamised järeldused on järgmised.

Kuigi me tervitame komisjoni algatust käivitada nn konkurentsivõime kompass, kutsume üles lisama selged võrdlusalused ja tulemusnäitajad tagamaks, et neid jõupingutusi ei tehtaks üksnes paberil, vaid et need viidaks ellu.

Energeetika valdkonnas (mis praegu pärsib Euroopa tööstust ja majandust laiemalt) kutsume üles võtma kiireid meetmeid nii lühi- kui ka pikaajaliselt, et tagada kindel, stabiilne ja prognoositav energia hindadega, mis võimaldavad ettevõtetel olla konkurentsivõimelised ega koorma kodumajapidamisi.

Strateegiline autonoomia peab olema taasindustrialiseerimise protsessis kesksel kohal ja sellest peab kasu saama mitte ainult otseselt seotud ettevõtted, vaid ka kogu väärtusahel. Euroopa tööstus seisab silmitsi oskustööliste nappusega, mistõttu kutsume üles vähendama bürokraatiat ja ühtlustama ELi õigusakte töölubade andmiseks. Me ei taha „importida" odavat tööjõudu, vaid pigem meelitada ligi kvalifitseeritud töötajaid, kes rikastavad Euroopa ühiskonda.

Tööstuspoliitika eesmärk peab olema taastada ELi atraktiivsus ja muuta see taas soodsaks tööstusinvesteeringute keskkonnaks, võimendades õiguskindlust, töötajate oskusi ja loomulikult ühtse turu eeliseid.

Sotsiaaldialoog tuleb täielikult integreerida taasindustrialiseerimise protsessi, kuna see ei mõjuta mitte ainult suurettevõtteid, vaid ka VKEsid, kes moodustavad valdava osa Euroopa ettevõtetest.

Siiski on üks küsimus, mis on eriti tundlik mõnes sotsiaalses ja poliitilises fraktsioonis: bürokraatia lihtsustamine. EMSK tööandjate rühma esimehe Stefano Mallia sõnul ei tähenda lihtsustamine dereguleerimist. See ei tähenda rohelise kokkuleppe või oluliste sotsiaalsete kaitsemeetmete kaotamist... See tähendab bürokraatia kaotamist, mis ei too kasu kellelegi."

Nagu alati, on devilatsioon üksikasjades; kuid mitte kaugeltki heidutatud, peame süvendama taasindustrialiseerimise protsessi, mis hõlmab investeeringuid kogu ahela ulatuses, alates avaliku sektori investeeringutest taristusse kuni äriinvesteeringuteni tööstuses, kvaliteetsete töökohtade edendamiseni, elukestva kutsealase ümberõppe soodustamiseni, ELi õigustiku keskmes olevate sotsiaalsete standardite säilitamiseni ning ettevõtluse innovatsiooni kui suure lisaväärtusega teenuste pideva parandamise ja arendamise vahendi edendamiseni.

See ei ole lihtne ülesanne, kuid ma usun kindlalt, et kogu ELis toimiv tugev tööstus võib olla üks peamisi tegureid Euroopa majanduse konkurentsivõime parandamiseks ning eurooplaste ja nende perekondade olukorra oluliseks parandamiseks.