EMSK töötajate rühm

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2023. aasta eduaruanne ei olnud eriti julgustav: EL ei pruugi 2030. aastaks enamikku eesmärke täita. Eriti halvad on tarbimisjalajälje, energiatarbimise taseme, ringlusel põhineva tootmise ja mahepõllumajanduse väljavaated, kuigi ülejäänu – alates elurikkusest kuni kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemiseni – ei tundu ka palju parem.

Ka COP28 tulemused ei paku lohutust. Nagu komitee täiskogu detsembri istungjärgul toimunud arutelu näitas, ei ole kodanikuühiskond COP28 järeldustega kaugeltki rahul: tekstis jäetakse ebamääraseks, kes ja kuidas peab maksma, ning see sisaldab rohkem sõnavahtu kui konkreetseid meetmeid (hoolimata sellest, et fossiilkütuseid on esimest korda sõnaselgelt kliimamuutuste algpõhjuseks nimetatud). Ilmselt ei saavutata eesmärki piirata maailma keskmise temperatuuri tõusu sajandi lõpuks 1,5°-ni, sest see temperatuuritõus realiseerub tõenäoliselt viie aasta jooksul. Rekordiliselt soe oli 2023. aasta tervikuna ja samuti 2023. aasta iga kuu alates juunikuust.

Niivõrd sünge pilt ei tohiks meid siiski heidutada. See peaks mõjuma motiveerivalt: meil tuleb tegutseda. Praegu ei ole arglike heade kavatsuste aeg (meil on neid varemgi küllaga olnud ja vaadake, kuhu me jõudnud oleme) ega kokkuhoiumeetmete uuesti kehtestamise aeg. Kõigis ELi poliitikavaldkondades tuleb silmas pidada õiglase ülemineku põhimõtteid, majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust. See peab hõlmama – kooskõlas viimase komitee arvamusega selles küsimuses – direktiivi vastuvõtmist ELi tasandil õiglase ülemineku kohta töömaailmas. Ainult igaühte kaasates suudame ees seisva määratu ülesandega toime tulla. Kui koorem jääb kõige haavatavamate kanda, nagu sageli juhtub, toob see kaasa parempopulismi tõusu. Selleks ajaks, kui isegi parempopulistid ei saa enam kliimamuutuste katastroofilist mõju eitada, on hilja midagi ette võtta.