Euroopa edusammud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel on märkimisväärselt aeglustunud, mis tekitab muret 2030. aasta eesmärkide saavutamise pärast. ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku avaldatud 2025. aasta Euroopa kestliku arengu aruandest selgub, et kestliku arengu eesmärkide saavutamise tempo kahanes aastatel 2020–2023 enam kui poole võrra sellele eelnenud perioodiga võrreldes.

Aastatel 2016–2019 oli edasiminek 1,9 punkti, kuid järgnevatel aastatel langes see vaid 0,8 punktini. Aeglustumine on tingitud kasvavatest keskkonna-, sotsiaalsetest ja geopoliitilistest probleemidest. Kestliku arengu eesmärk nr 2 (nälja kaotamine) on endiselt oluline mureküsimus, kuna toiduga kindlustatuse ja kestlikkusega seotud probleemid püsivad kogu Euroopas.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaoks koostatud eraldi uuringus rõhutatakse vajadust muuta toitumisharjumusi, et toetada kestlikku põllumajandust ja rahvatervist.

Nüüd, kui ELi uued juhid on ametisse asunud, nõuavad eksperdid tugevamat poliitikat ja investeeringuid, et kiirendada kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Ülemaailmset koostööd ja rahastamist peetakse ülioluliseks ning Hispaanias 2025. aasta juunis toimuv neljas rahvusvaheline arengu rahastamise konverents peaks eeldatavasti keskenduma kestlikkuse rahalise toetuse suurendamisele.

ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku aseesimees ja aruande juhtiv koostaja Guillaume Lafortune hoiatab, et kasvavad geopoliitilised pinged raskendavad kestlikkusega seotud jõupingutusi, kuid ta on endiselt optimistlik.

„Maailm muutub järjest ohtlikumaks, ebastabiilsemaks ja ebakindlamaks,“ ütles ta. „Samal ajal soovivad inimesed, eriti noored, kestlikku arengut. Arvestades maailmamajanduse suurust ja olemasolevaid tehnoloogiaid, on maailmal potentsiaali saavutada kestlik areng täies ulatuses.“

„Kestlikud toidusüsteemid on kestliku arengu eesmärkide elluviimise oluline liikumapanev jõud. Meetmete kiirendamiseks on vaja ambitsioonikamaid mehhanisme, et tagada põllumajandustootjate, väikesemahuliste toidutootjate ja toiduainete tarneahela muude sidusrühmade elatusvahendid. Samal ajal peame tegelema ka ebaõiglase jaotumisega ja tagama õiglase ülemineku,“ märkis komitee põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees Peter Schmidt, kes kutsus samuti üles ulatuslikumalt kaasama kodanikuühiskonda.

Kuna 2030. aastani on jäänud vaid viis aastat, seisab EL silmitsi kriitilise otsusega: kas tegutseda otsustavalt või riskida sellega, et ta ei suuda täita oma lubadusi seoses kestliku ja õiglase tulevikuga. (ks)