Komitee uues arvamuses tuuakse välja, et kultuuri potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks tuleks ELis koostada kultuuridiplomaatia täiemahuline ja mitmeaastane strateegiline tegevuskava.

Kuigi kultuur on olnud Euroopa Liidu välispoliitikas kesksel kohal juba viimased 17 aastat, ei ole see kunagi muutunud tõeliseks prioriteediks. Komitee arvamuses rõhutatakse, et ajal, mil sõda laastab taas Euroopat, peab kultuurist saama rohkem kui kunagi varem ELi välispoliitika keskne strateegiline vahend.

„Kultuur võiks olla oluline trump Euroopa sisearengus, aga anda näo ka ELi välisprojektidele,“ märkis arvamuse raportöör Luca Jahier.

Luca Jahier rõhutas eriti kultuuripärandi tähtsust, mis on poliitiliselt tundlik ja väga keeruline teema. Selle näol on tegu jõulise ja täiendava diplomaatilise komponendiga ELi käsitlusele rahust, julgeolekust ja kestlikust arengust.

Kultuuridiplomaatia tugev mitmeaastane strateegiline tegevuskava peaks hõlmama kultuuripärandi kaitset, taastamist ja ülesehitustöid loodusõnnetuste, kriiside ja konfliktide tõttu kannatanud piirkondades. See peaks sisaldama samuti olemasolevate algatuste kaardistamist, mille tulemusena luuakse ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete platvorm ja sihtotstarbeline struktuur ELi välisteenistuses, mis koondub ELi kultuurialaste suhete erisaadiku ümber.

Komitee täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses kultuuridiplomaatia rolli kohta rõhutatakse kultuurimõõtme tähtsust praeguses geopoliitilises kontekstis, mis on täielikult kooskõlas kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisega. (mt)