Komitee teeb omaalgatuslikus arvamuses ettepaneku luua kliimamuutustega kohanemise fond, et tagada kiire reageerimine uutele kliima- ja energiakriisidele. Kliimamuutustega kohanemise fond täiendaks olemasolevaid ELi poliitikameetmeid ja tagaks olemasolevate rahaliste vahendite tõhusama kasutamise.

Näiteks kuigi ELi Solidaarsusfondist, mille aastaeelarve on 500 miljonit eurot, on alates 2002. aastast antud liikmesriikidele muljetavaldavat toetust, ei suuda see katta 2021. aastal loodusõnnetustest tingitud kahju kulusid. Ainuüksi Lääne-Euroopas toimunud üleujutused tekitasid hinnanguliselt 38 miljardi euro suuruses kahju.

Raportöör Ioannis Vardakastanis sõnas: „Meie nägemus on tagada kliimamuutustega kohanemise fondiga tugev rahastamismehhanism, mis kasutab olemasolevaid ELi vahendeid, et reageerida kiiresti hädaolukordadele ja aidata taastada kahju kannatanud kogukondi. See on väga ambitsioonikas viis taastada ja kaitsta pakilistest kliima-, energia- ja keskkonnakriisidest mõjutatud piirkondi.“

Lisaks ei olnud ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ koostamise ajal näha veel ühtegi märki praegusest energiakriisist. Kliimamuutustega kohanemise fond aitaks tõhusamalt kui olemasolevad mehhanismid tegeleda kiireloomulise vajadusega investeerida alternatiivsetesse energiaallikatesse. See on eriti oluline praegu, mil paljud inimesed ei suuda tasuda oma gaasi- või elektriarveid.

„Me ei ole piisavalt hästi valmis reageerima kliimamuutustest ja energiakriisist tulenevatele hädaolukordadele ja katastroofidele ei rahaliste vahendite mahu ega kiiruse poolest,“ ütles arvamuse kaasraportöör Judith Vorbach. „Kliimamuutustega kohanemise fondi loomine oleks oluline vahend selle probleemi lahendamiseks.“ (tk)