COVIDi-järgses ELis peavad majandus, keskkond ja inimeste heaolu käima käsikäes

Majanduslik õitseng ning keskkonna ja inimeste heaolu eest hoolitsemine võivad käia ja peavad käima käsikäes. See oli peamine sõnum, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng väljendas arutelul „COVIDi-järgne majandus kõigile – heaolumajanduse suunas?“ komitee täiskogu istungjärgul 7. juulil 2021.

Christa Schweng leidis, et tulevikus peaksime selgelt jälgima ja väärtustama laiemaid aspekte kui vaid need, mis kajastuvad SKPs. „Sellised aspektid nagu meie tervis, loodus, haridus, innovatsioonivõime ja kogukonnad on need, mis on tõeliselt olulised,“ ütles ta.

Christa Schweng rääkis sellest, kuidas kombineerida heaolu idee võimalusega arendada üleilmsel tasandil sotsiaalset progressi, võttes lähtepunktiks kestliku arengu eesmärgid aastani 2030. Ta lisas: „On aeg, et EL töötaks välja tervikliku strateegia: komitee on valmis toetama arutelu selle üle, mis on aluseks COVIDi-järgsele majandusele, mis toimib kõigi heaks ning sisaldab uusi majandustulemuste ja sotsiaalse progressi näitajaid, mis võivad anda tervikliku pildi inimeste heaolust.“

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni (NAT) esimees ja komitee arvamuse „Meile vajalik jätkusuutlik majandus“ raportöör Peter Schmidt märkis, et heaolumajandus peab olema inimeste teenistuses ja EL peab kasutama pandeemiast tulenevat võimalust mõelda oma nõrkuste üle ja esitada uusi ettepanekuid. (mp)