Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu märtsi istungjärgul vastu arvamuse uuesti sõnastatud hoonete energiatõhususe direktiivi kohta, tunnustades asjaolu, et komisjoni uues ettepanekus võetakse arvesse komitee varasemates arvamustes esile tõstetud küsimusi.

Dokumendi vastuvõtmist kommenteerides märkis arvamuse raportöör Mordechaj Martin Salamon: „Komitee toetab täielikult ELi lähenemisviisi, kuna see edendab eelkõige halvimate tõhususnäitajatega hoonete renoveerimist ning suunab Euroopa Liidu vähese CO₂ heitega kütte ja jahutuse kasutamisele – ELi tasandi meetmed on vajaliku ülemineku kiirendamiseks tõhusamad“.

Ajakohastatud hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk on toetada energiatõhusa, kvaliteetse ja fossiilset toorainet mittekasutava tehiskeskkonna saavutamist, tagades vahendid, et tegeleda tõhusalt energiaostuvõimetuse probleemiga ja parandada pikaajalist struktuurilist alainvesteerimist hoonete valdkonnas.

Hiljutine energiahinna järsk tõus ja kõrgete hindade eeldatav säilimine vähemalt keskpikas perspektiivis on näidanud, et olulisem kui kunagi varem on koostada strateegia energiaostuvõimetuse leevendamiseks ja kaotamiseks. 

Kui 2018. aastal ei suutnud 6,8 % ELi elanikest (ligikaudu 30,3 miljonit inimest) tasuda kommunaalteenuste arveid õigel ajal ja seega tekkis oht, et nende varustamine katkeb, siis hiljutised sündmused on probleemi veelgi süvendanud. 

Et tagada kõigile inimväärne, taskukohane ja tervislik eluase, peaks EL rakendama pikaajalisi meetmeid, et parandada hoonete energiatõhusust, eemaldades muu hulgas ohutult asbesti. See on veelgi pakilisem nüüd, mil fossiilkütustel põhineva kütte ja jahutuse kulud tõusevad, sest ELi heitkogustega kauplemise süsteemis lubatud heitkoguse ühiku kulud suurenevad. (mp)