Euroopa hooldusstrateegia algab tõdemusega, et mingil ajal oma elus saab igaüks meist hooldust või hooldab ise kedagi. See on tõesti nii, kuid kõigile kättesaadav kvaliteetne hooldus ei ole paljude eurooplaste jaoks ikka veel reaalsus ning see oligi strateegia üks tõuketegureid.

Strateegiat käsitlevas arvamuses keskendub komitee mitmele olulisele küsimusele. Kõigepealt rõhutame seda, et kõigi hoolduslahenduste puhul tuleb arvestada isiklike valikutega. See tähendab, et inimesel või perekonnal peab olema võimalik valida hooldusteenus, mida osutatakse kas hooldusasutuses, kodus või kogukonnas, ning mitte kedagi ei tohi sundida leppima teatud hoolduse liigiga, sest puuduvad alternatiivid. 

Nii strateegias kui ka meie soovitustes on kesksel kohal sooline võrdõiguslikkus ning see, kuidas võidelda sooliste stereotüüpide vastu. Kordame, et tuleb teha jõupingutusi, et suurendada meeste motivatsiooni töötada hooldusvaldkonnas ja et tagada hoolduskohustuste parem jaotus kodumajapidamises.

Strateegias tunnistatakse väga õigesti, et ametlik ja mitteametlik hooldus käivad käsikäes, kumbki neist ei ole ainuõige ja mõlemad vajavad toetust. Koduhooldust osutavad sageli mitteametlikud hooldajad. Enamik suurima koormuse kandjatest on naised, kes on hooldust vajava isiku sugulased, ning see mõjutab nende töö- ja eraelu. Soovitame need mitteametlikud hooldajad kindlaks teha ja nende vajadused välja selgitada, et nendega oleks võimalik tõhusalt tegeleda. Samuti näeme oskuste valideerimise kavade potentsiaali hõlbustada mitteametlike hooldajate nn nähtamatu töö tunnustamist. 

Kordame ka oma ettepanekut võtta kasutusele Euroopa hooldusgarantii, et tagada kõigile ELis elavatele inimestele elukestev juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele tervishoiu- ja hooldusteenustele. See vahend aitaks vähendada puudusi hoolduses ja edendaks hooldajate, sh mitteametlike hooldajate inimväärseid töötingimusi.

Lõpetuseks rõhutan, et keskendume ka kahe nõukogu ettepaneku (alushariduse ja lapsehoiu ning pikaajalise hoolduse kohta) rakendamisele, järelevalvele ja hindamisele. Need on osa nõukogu 2022. aasta detsembris vastu võetud strateegiast. Kutsume üles korraldama üld- ja erieesmärkide, sealhulgas Barcelona eesmärkide, vahehindamise.