RePowerEU Plan

PÕHIPUNKTID:

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

• on seisukohal, et Euroopa Komisjoni kava „REPowerEU“ on samm õiges suunas, et muuta Euroopa Liit Venemaa gaasi- ja naftatarnetest sõltumatuks;
• toonitab, et paljusid praegu lahendamist vajavaid probleeme oleks olnud võimalik ära hoida või vähemalt piirata, kui sõltuvust energiaimpordist oleks vähendatud, nagu Euroopa Komisjon viimastel aastatel soovitas;
• juhib tähelepanu ohule, et praeguse kriisi kombineeritud majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed seavad demokraatliku süsteemi surve alla, kui ei leita piisavaid lahendusi;
• toetab viivitamatute meetmete rakendamist kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks, eelkõige selleks, et tagada tarnekindlus võimalikult taskukohase hinnaga nii tarbijatele kui ka tööstusele, keda mõjutab praegune järsk hinnatõus;
• hoiatab siiski, et kava „REPowerEU“ erakorralised meetmed ei tohi tekitada uusi sõltuvusi ega kahjustada jõupingutusi saavutada kliimaneutraalsus võimalikult kiiresti;
• kutsub komisjoni üles töötama enne ebademokraatlike või poliitiliselt ebastabiilsete riikidega partnerlussuhete sõlmimist välja geopoliitilise energiaimpordi strateegia arvesse ka energia- ja kliimakriisi;
• võtab teadmiseks, et tarneolukorra kiireloomulisus nõuab paindlikkust seoses fossiilsete ja vähese heitega kütuste, kivisöe ja tuumaenergia ajutise kasutamisega ning et tuumaenergia staatus kuulub liikmesriikide pädevusse.
• Seetõttu toetab komitee järgmist:
  • ettepanekut suurendada 2030. aasta energiatõhususe eesmärki 9 %-lt 14 %-le;
  • taastuvenergia osakaalu suurendamist ELi energiaallikate jaotuses ja komisjoni soovi lisada kavas „REPowerEU“ ette pandud 45 % osakaal paketti „Eesmärk 55“;
  • ettepanekuid, mis käsitlevad taastuvenergiaprojektidele loa andmise kiirmenetlust ja selliste projektide jaoks eelisarendusalade määratlemist.
• Komitee juhib tähelepanu järgmisele:
  • vajadus tohutute investeeringute järele, et suurendada taastuvenergia osakaalu ELi energiaallikate;
  • vajadus märkimisväärsete teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute järele;
  • omatarbeks toodetud energia tarbimise, taastuvenergiakogukondade ja energia jagamise potentsiaal;
  • seda, kui olulised on liikmesriikide käitumismustrid ja traditsioonid, mis mõjutavad kestlike energiaallikate jaotuse valikuid.