Ettevõtete piiriülene laienemine ELis tähendab, et tuleb navigeerida vastuoluliste käibemaksueeskirjade ja paberimajanduse labürindis, mis tõstab tuntavalt kulusid. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suure regulatiivse koormusega, mis pärsib nende kasvu ja konkureerimissuutlikkust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab täiskogu veebruari istungjärgul vastu võetud kahes arvamuses viivitamata reforme, tuginedes Letta ja Draghi aruannetele. Ettepanekud hõlmavad muu hulgas ühtlustatud finantseeskirju, tehisintellektipõhist aruandlust ja kooskõlastatud tööstuspoliitikat.

„Ühtne turg on Euroopa majandusliku jõukuse selgroog, ometi on see endiselt puudulik sellistes võtmesektorites nagu rahandus, energia ja digiteenused,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke. „Tänane arutelu rõhutab tungivat vajadust reformide järele, et kaotada tõkked ja tugevdada teenustesektorit, tagades ettevõtjatele võrdsed võimalused kogu ELis.“

Euroopa Komisjoni finantsteenuste ning hoiuste ja investeeringute liidu volinik Maria Luís Albuquerque toetas seda üleskutset: „Minu nägemus hoiuste ja investeeringute liidust on luua jõukust meie kodanikele ja kasvu meie ettevõtetele, tuues nad kokku turvalisse, konkurentsivõimelisse, hästi reguleeritud ja hea järelevalvega keskkonda.“

Komitee arvamustes on esile toodud kaks konkurentsivõimet pärssivat tegurit: ühtse turu killustatus, mida rõhutati Letta ja Draghi aruannetes, ning liigne bürokraatia, mis koormab eelkõige VKEsid. Mõlemad tegurid lämmatavad innovatsiooni ja majanduskasvu.

Milles on probleem?

Kogu Euroopas on ettevõtjad ülekoormatud keeruliste ja kattuvate eeskirjadega. See raiskab aega ja raha, aeglustab rohelise kokkuleppe elluviimist ja piirab keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. See tekitab pahameelt ettevõtjate seas, suurendab tarbijakulusid ja aeglustab majanduskasvu.

Lisaks regulatiivsele koormusele seisab Euroopa silmitsi sügavamate struktuursete probleemidega, mis kahjustavad tema konkurentsivõimet. Aeglased edusammud ühtse turu väljakujundamisel, erinevused digi- ja energiataristus ning kooskõlastatud tööstuspoliitika puudumine piiravad ELi võimet maailmas konkureerida. Kui teised majandusblokid astuvad kiireid samme investeeringute ligimeelitamiseks ja innovatsiooni edendamiseks, ähvardab Euroopat mahajäämuse oht.

Kuidas seda olukorda parandada?

Konkurentsivõime suurendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab takistuste kõrvaldamist sellistes võtmesektorites nagu rahandus ja energia, digiülemineku kiirendamist ning selle tagamist, et VKEd saaksid kasvada ja konkureerida teistega võrdsetel tingimustel.

Komitee pakub oma arvamustes välja järgmist:

• lihtsustada eeskirju ilma keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid alandamata;
• luua ühtne tehisintellektipõhine platvorm, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate aruandlust, muutes nõuete täitmise kiiremaks ja lihtsamaks;
• ühtlustada eeskirju kõikides sektorites, et vähendada korduvat paberimajandust;
• ühtlustada finantseeskirju kõigis liikmesriikides kooskõlastatud ELi tööstuspoliitika abil;
• reformida süsiniku piirimeedet, et muuta süsteem õiglasemaks ja vähem koormavaks. (gb)