Kauaoodatud ELi ravimialaste õigusaktide ajakohastamine võib eurooplastele kasu tuua, ent ei pööra strateegilisele autonoomiale piisavalt tähelepanu

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab ravimisektorit käsitlevate ELi õigusaktide uuendamise kavatsust, kuid leiab, et neis tuleks lisaks tööstuse konkurentsivõime ja ahvatleva investeerimiskeskkonna tagamisele rõhutada laiemaid sotsiaalseid ja geopoliitilisi probleeme.

„Me peame saavutama strateegilise autonoomia ja selleks vajame me varustuskindlust. Peame välja töötama haldus- ja finantsstiimulid,“ ütles Martin Schaffenrath, komisjoni ettepanekut käsitleva komitee arvamuse raportöör. „Vajame selles sektoris investeeringuid. Vajame sellele valdkonnale kestlikku toetust. Samuti peame tootmise tagasi tooma.“

Ravimitööstus mängib ELi majanduses olulist rolli, andes otse tööd 840 000 inimesele ja kaudselt kolm korda suuremale arvule. 2021. aastal investeeris ravimitööstus 41 miljardit eurot teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Arvamuses selgitatakse, et sektori kui ELi majanduse kõrgtehnoloogilise nurgakivi toetamine peaks olema liidu pikaajalise lähenemisviisi keskmes.

Et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest, toetab komitee stiimuleid ELi ravimitootjatele ja toetab tootmise ümberpaigutamist kolmandatest riikidest. Samuti tuleks komitee arvates luua strateegilise tähtsusega ravimite Euroopa varu. Rõhutades õiglast strateegilist autonoomiat, soovitab komitee laiendada ELi ravimite ühisoste, viidates edukale COVID-19 vaktsiinihanke näitele.

Keskendudes õigusaktide läbivaatamise sotsiaalsele tähtsusele, tehakse arvamuses ettepanek luua harvikhaiguste jaoks spetsiaalne ELi tasandi fond, mis tagaks ravi kättesaadavuse kõigile Euroopa patsientidele ja leevendaks tervishoiualast ebavõrdsust liikmesriikide vahel, eriti kui riiklik ravikindlustus ei kata kõiki ravikulusid. (dm)