Kui pooljuhid on olulised kõigi digitaalsete toodete jaoks, siis kaitsetööstuse ning lennundus- ja kosmosetööstuse jaoks on need elulise tähtsusega, kuigi viimases kasutatakse ainult 1% maailmaturul toodetud kiipidest. 

Need sektorid vajavad selliseid pooljuhte, mis on vastupidavad, usaldusväärsed ning võimelised säilitama andmeid ja teavet täiesti ohutult ja turvaliselt. Kui tarneahela katkestused kujutavad endast üldiselt majanduslikku ja potentsiaalselt sotsiaalset probleemi, siis nappus nendes strateegilistes sektorites kätkeb endas ka julgeolekuohtu.

Euroopa sõltub väikesest hulgast välismaistest tarnijatest ja see muudab olukorra tundlikuks. Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Lõuna-Korea investeerivad pooljuhtidesse suuri summasid. Euroopa Komisjon kavatseb kiibimääruse abil kahekordistada tootmist Euroopas, suurendades siinse tootmise osakaalu maailmas 2030. aastaks 20%ni ning investeerides kokku umbes 43 miljardit eurot. 

Komitee palub komisjonil aga selgitada rahastamise allikaid, sest näib, et osa sellest eelarvest pärineb juba teistele prioriteetsetele valdkondadele, nagu kosmos, tehisintellekt ja küberturvalisus, eraldatud summade ümberjaotamisest ning neid valdkondi ei tohi ohtu seada. Samuti ei tohi vähendada Euroopa Kaitsefondi assigneeringuid, sest selle kasutuses olevad vahendid on juba niigi piiratud. Kasvavate geopoliitiliste pingete kontekstis on kiibimääruse seisukohast äärmiselt oluline tagada kaitse- ning lennundus- ja kosmosesektorile piisav rahaline toetus. 

Komitee teeb ka ettepaneku, et kiibimääruses ei tuleks keskenduda ainult väikestele, vaid ka suurematele pooljuhtidele ja nende innovatsiooni edendamisele, sest need leiavad kaitse- ning lennundus- ja kosmosetööstuses endiselt väga laialdast kasutamist.

Nende kahe sektori jaoks on väga oluline ka sertifitseerimismenetluste väljatöötamine. Näiteks vajab toetust ühiste sõjaliste ja tsiviilstandardite väljatöötamine Euroopa standardimisstrateegia raames.

Küsimus, millega tuleb viivitamatult tegeleda, on õiguskindlus riigiabi valdkonnas, määrates ELi tasandil kindlaks toetusmeetmete lubamise kriteeriumid ja haldusmenetluste ühtlustamine riiklikul tasandil.

Samuti on vaja tugevdada koostööd liitlasriikidega, näiteks Ameerika Ühendriikidega, tehes seda ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu vahendusel. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ülemaailmne kaitse- ning lennundus- ja kosmosevaldkonna pooljuhiökosüsteem on keeruline ja tihedalt läbipõimunud. Ainult tugevate külgede võimendamise ja kooskõlastatud strateegiate väljatöötamisega on võimalik vältida topelttööd ja suurendada kogu süsteemi tõhusust.

Maurizio Mensi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige