Lugupeetud lugejad

Igal aastal tähistatakse märtsikuus rahvusvahelist naistepäeva, kuid käesoleva aasta 8. märts on taas kurb meeldetuletus sellest, kui palju on tarvis veel teha, et tagada naiste täielik osalemine ühiskonnas.

Naised on poliitilistes ja majanduslikes otsustusorganites alaesindatud, nende tööhõivemäär on madalam ja sissetulek väiksem kui meestel.

Lisaks on praegune pandeemia ja üleilme majanduskriis selgelt näidanud, et naised ning noored on just need elanikkonnarühmad, kes peavad maksma kõige kõrgemat hinda, ning et paljud eelmiste kümnendite jooksul raskelt saavutatud edusammud on ohtu sattunud. Naised kannavad ka tasustamata majapidamis- ja hooldustööde koormat ning sunniviisiline kooselu liikumispiirangute ajal toob sageli kaasa soolise vägivalla juhtumite sagenemise.

Seetõttu on tarvis ikka veel püsiva ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega kiiresti ja otsustavalt tegeleda. Aega ei tohi raisata ja tarvis on tagada, et sooline mõõde süvalaiendatakse konkreetsete meetmete abil kõigisse poliitikavaldkondadesse.

Euroopa Komisjoni esimene naissoost juht Ursula von der Leyen lubas soolise võrdõiguslikkuse küsimusega viivitamatult tegeleda ja võtta vastu meetmed, et kõrvaldada naiste ja meeste vahel ikka veel valitsev ebavõrdsus tööturul, töötasudes, ettevõtete juhtivatel kohtadel ja poliitilises esindatuses. 4. märtsil esitati palkade läbipaistvust käsitleva direktiivi ettepanek ja see on esimene oluline samm õiges suunas.

Lisaks kõigele on tarvis kaugeleulatuvat kultuurilist muutust, et murda soolised stereotüübid ja saavutada tõeline võrdsus. Komitee on pühendunud sellele võitlusele ja aitab oma arvamustega olukorda parandada, et mõjutada nii Euroopa institutsioone kui ka organisatsioone, keda komitee esindab. Me peame kõik koos, nii mehed kui naised, võitlema tõeliselt võrdõigusliku ühiskonna eest, et pärandada oma lastele parem maailm.

Giulia Barbucci

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelarve eest vastutav asepresident