EMSK hoiatab: sõda Ukrainas kujutab endast suurt väljakutset ELi ühtekuuluvuspoliitikale

Ühtekuuluvuspoliitikal on keskne roll COVID-19 kriisist ülesaamisel, kliimaneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks ja erinevuste vähendamisel Euroopas. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hiljutises arvamuses hoiatatakse, et selle poliitika kõige tõsisem väljakutse lähitulevikus on sõda Ukrainas.

Pagulaste abistamiseks ja Ukraina Euroopasse integreerimise tagamiseks tuleb tegutseda kiiresti. Komitee rõhutab oma arvamuses ka seda, et pooldab kindlalt Ukraina viivitamatut ühinemist ELiga, ning kutsub üles kohandama vastavalt ühtekuuluvuspoliitikat ja sellega seotud rahastamisvahendeid.

Konkreetselt teeb komitee ettepaneku luua eraldi ELi fond, et hõlbustada sõjajärgset ülesehitust ja arengut. Arvamuses, mis võeti vastu täiskogu mai istungjärgul, analüüsitakse Euroopa Komisjoni teatist ühtekuuluvusaruande kohta „Ühtekuuluvus Euroopas teel 2050. aasta poole“.

Aruanne avaldati kaks nädalat enne Venemaa sissetungi Ukrainasse ja seetõttu ei võetud selles arvesse selle tagajärgi. Raportöör Krzysztof Balon ütles: „Lühi- ja keskpikas perspektiivis on ühtekuuluvuspoliitika suurimaks väljakutseks Venemaa agressioon, mis on tegelikult ka Euroopa Liidu vastu suunatud agressioon.“ Kaasraportöör Gonçalo Lobo Xavier lisas: „Ühtekuuluvuspoliitika on endiselt Euroopa majanduse elavdamise ja vastupanuvõime tagamise oluline vahend ning erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEdele.“  (tk)