Ühtekuuluvuspoliitika ajakohastamine tugevama ja vastupidavama ELi nimel

Ühtekuuluvuspoliitika on juba pikka aega olnud Euroopa integratsiooni tugisammas, mis edendab majanduslikku, sotsiaalset ja geograafilist ühtsust kogu ELis. 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamisel on oluline ajakohastada ühtekuuluvuspoliitikat, et suurendada tõhusust, kestlikkust ja võimet reageerida uutele väljakutsetele.

Hiljuti võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamuse „2027. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika tulemustele suunatuse tugevdamine“. Arvamuses rõhutas komitee vajadust järgida tulemustele suunatud lähenemisviisi, et ühtekuuluvuspoliitika tooks jätkuvalt käegakatsutavat kasu ning vähendaks samal ajal ebavõrdsust ja edendaks kestlikku konkurentsivõimet.

„Ühtekuuluvuspoliitika peab jääma ELi peamiseks regionaalarengu vahendiks. Tulemustele suunatud lähenemisviis tagab, et iga kulutatud euro aitab kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule,“ ütles arvamuse raportöör David Sventek.

2028. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik vajab põhjalikku ümberkujundamist, et toetada regionaalarengut, rohe- ja digipööret ning majanduslikku konkurentsivõimet. Kuna investeerimisvajadus ületab 750–800 miljardit eurot aastas, on ELi tugev rahastamine hädavajalik.

Komitee kutsub üles hoidma fiskaalvõimekuse 1,8% tasemel ELi SKPst ja suurendama ühtekuuluvuspoliitika rahastamist. Põhiprioriteedid on ühine juhtimine, kohandatud regionaalpoliitika, tulemuspõhine rahastamine ja lihtsustatud menetlused.

Tulemuspõhine lähenemisviis suurendab tõhusust, kuid nõuab paremat rakendamist ja järelevalvet. Kui leitakse tasakaal konkurentsivõime ja sotsiaalsete investeeringute vahel, tugevdatakse tehnilist abi ja tagatakse läbipaistvus, muutub ühtekuuluvuspoliitika tõhusamaks, edendab majanduse vastupanuvõimet ja vähendab erinevusi kogu Euroopas. (tk)