Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Tervishoiutöötajad ja kodanikuühiskonna esindajad kutsuvad poliitikakujundajaid üles viima kõigi tulevaste poliitikameetmete puhul läbi nn tervisekontrolli. Nende nõudmine on, et „õigus tervisele“ peab jääma ELi ja riiklikes tegevuskavades esikohale ka uuel seadusandlikul perioodil. Seda nõudsid eurooplased Euroopa tuleviku konverentsil. 

Riiklikke ja Euroopa tervishoiumeetmeid tuleb paremini koordineerida ja üksteisega vastavusse viia, et luua jätkusuutlikum ja tulevastele šokkidele paremini vastupidav tervishoiusektor, kus on kõigile tagatud võrdne juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. 

Nagu märgiti 4. juunil Liège’is toimunud konverentsil „Tervishoiu olukord ELis“, on siin eeldatavasti tähtis osa investeeringutel, ennetusel, tehnoloogilistel uuendustel ja varasel terviseharidusel. Ürituse korraldas Belgia ELi nõukogu eesistumise raames komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm koos haiglatega CHU Liège ja Hôpital de la Citadelle. 

„Järgmisel seadusandlikul perioodil 2024–2029 peab tervishoid jääma Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue koosseisu keskseks strateegiliseks prioriteediks,“ ütles kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland. Euroopa Liidu institutsioonid peaksid valima terviseühtsuse lähenemisviisi, mis edendab tervishoiupoliitika ja demograafiliste muutuste, digi- ja keskkonnaalase ülemineku, majandusjulgeoleku ja tööstuspoliitika vahelisi seoseid. 

Boland rõhutas, et tervishoiupoliitika saab tõhusalt toimida üksnes siis, kui seda hallatakse koos kättesaadavate, piisavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ja riikliku sotsiaalpoliitikaga ning piisava hulga hästi koolitatud tervishoiutöötajatega. Ta kordas, et kodanikuühiskonna organisatsioonid, näiteks patsientide ühendused, tuleb otseselt kaasata tervishoiuteenuste kujundamisse ja nad peavad selle eest vastutama. „Euroopa tervishoiualgatuste ja -programmide kasutuselevõtt ja edu sõltub läbipaistvast, korrapärasest ja struktureeritud dialoogist kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Nende suutlikkus seda tööd teha sõltub aga omakorda jätkusuutliku ja prognoositava rahastuse saamisest,“ märkis Boland. 

Konverentsil arutati mitmeid tugevdatud Euroopa terviseliidu põhiaspekte: 

• terviseühtsuse põhimõtte järgimine; 
• digitaalsed uuendused ja nende mõju tervisele; 
• tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus ja tulevikukindlus sotsiaalsete investeeringute kaudu ja
• üleilmne võitlus tervisealase ebavõrdsuse vastu läbi Euroopa solidaarsuse prisma: harvikhaiguste näide. 

Konverentsi järeldused ja soovitused avaldatakse ürituse veebilehel. 

Lisateavet konverentsi kohta leiate meie pressiteatest.