Christophe Préault, Touteleurope.eu toimetuse tegevjuht
2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel triumfeeris Prantsusmaa paremäärmuslik erakond Rahvuslik Liit (RN), saavutades oma ajaloo parima tulemuse. Samuti sai ta üle kolmandiku alla 35-aastaste häältest. Meie erikülaline, veebisaidi Touteleurope.eu peatoimetaja Christophe Préault analüüsib Rahvusliku Liidu ja selle juhi Jordan Bardella edu. Bardella on pärit Pariisi eeslinnast, kõigest 28 aastane ja üliaktiivne tegutseja TikTokis.
2024. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel saavutas Rahvuslik Liit oma ajaloos enneolematu tulemuse, võites enda poole ligi kolmandiku valijatest (31,4 %). Paremäärmuslik erakond kindlustas endale esikoha peaaegu kõigis vanuse- ning ühiskondlik-ametialastes rühmades, kujundades seega valimismaastiku ümber. See kehtib eelkõige noorte puhul, kelle hulgas sai Jordan Bardella nimekiri 32 % 25–34-aastaste häältest ja parandas oma tulemust 18–24aastaste seas rohkem kui 10 punktiga (26 %) võrreldes 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistega.
On mitmeid tegureid, mis selgitavad RNi atraktiivsust noorte jaoks. Kõigepealt väärib märkimist Euroopa Parlamendi valimiste esikandidaat ja erakonna esimees Jordan Bardella ise, kes erineb tavapoliitikutest. Noorte arvates räägib ta tõtt, on sirgjooneline ja tundub siiras ajal, mil poliitilise maailma suhtes valitseb usaldamatus. Tema isiklik taust on samuti selline, millega paljud saavad samastuda: Bardella on keskklassi pere laps, kes kasvas üles Pariisi äärelinnas (Seine-Saint-Denis). Ta ei käinud mainekas koolis, tal puudub kõrgharidus ja taskus on tal vaid keskkooli lõpptunnistus. Just nii on ta saanud populaarseks noorte seas, kes muretsevad oma tuleviku pärast ja tunnevad end maha jäetuna või isegi unustatuna.
Jordan Bardella meelitas ligi nii palju inimesi vanuses 18–34 aastat kindlasti ka seetõttu, et ta on ise noor. 28-aastaselt teab ta suurepäraselt selle põlvkonna käitumiskoode ja oskab neid enda huvides ära kasutada. Huvitav on ka märkida, et 2017. aastal oli Emmanuel Macron see, kes kehastas võidukat noorust, ent mõistagi teises ühiskonnakihis.
RN kasutab seega ära oma juhi isiksust ja sotsiaalmeedias laialdaselt edendatavat kuvandit. Jordan Bardella on ülimalt aktiivne TikTokis, millel on oluline roll tema valimisstrateegias ajal, mil noored ei vii ennast enam kurssi uudistega traditsioonilise meedia kaudu. Tema populaarsus kasvab – tal on 1,6 miljonit jälgijat. Ta ei räägi Euroopa aluslepingute reformimisest, Ukrainast või rohelisest kokkuleppest. Vastupidi, ta seab tähelepanu keskmesse oma igapäevaelu, soovib emadele emadepäeva puhul õnne, filmib ennast oma kabinetis ja paljudel reisidel. Ta surfab suundumuste lainetel, rääkides hetketeemadest. See esitab isegi väljakutseid entusiastlikele noortele (ja mitte nii noortele) videomängude mängijatele.
Kasvav lõhe uute põlvkondade ja traditsioonilise poliitilise maailma vahel tugevdab tema kuvandit, tema positsioneerimist ja populistlikku retoorikat, samas kui valijate mured on alates 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistest teise suuna võtnud. Noorte võitlus 2019. aastal keskkonnaküsimuste eest on nihkunud teistele teemadele, mis on sama murettekitavad, kuid mille juured on igapäevases elus. Praegu on nad mures ebakindluse (mis on seotud sisserändega) ja ostujõu pärast. Paremäärmuslik erakond on end kehtestanud, toitudes sellest vihast, kasutades ära selle põlvkonna tundeid, kes tunneb end kannatanuna. Poliitikud tervikuna ei võtnud piisavalt arvesse 2020. aastal puhkenud COVID-19 kriisi tagajärgi. COVID-19 pandeemia tõi julmalt esile ja süvendas ebavõrdsust, mis juba valitses Prantsusmaa ja Euroopa noorte hulgas mitte ainult tööturul, vaid ka juurdepääsul haridusele, kuna neil oli üha raskem jätkata õpinguid või lihtsalt osaleda koolitusel ajal, mil digivahenditest sai imerohi kõige probleemide lahenduseks.
Seega, selle asemel et lasta ennast hirmutada RNist, tuleks keskenduda kõigepealt RNi valijatele ja eelkõige keskklassi noortele. Neile tuleb anda selgeid ja konkreetseid vastuseid, milles võetakse arvesse nende muresid: kasvav vägivald ühiskonnas, avalike teenuste pakkumise vähenemine maapiirkondades, raskused töö leidmisel või kvaliteetse hariduse omandamisel ning kontrollimatu sisserände tajumine. Traditsiooniliste erakondade jaoks tähendab see, et neil tuleks tavainimeste tasandile laskuda ja tunda muret nende pärast, kes regulaarselt tähelepanu alt välja jäävad, nende pärast, kellel puudub igasugune huvi, sest nad ei ole eriti aktiivsed poliitikas või ühiskonnaelus. Selles võitluses tuleb tunnistada Euroopa Liidu vähest nähtavust, hoolimata arvukatest programmidest, mis on pühendatud noortele, haridusele, tööhõive toetamisele ja võitlusele ebakindluse vastu. Erasmuse programm, mis edendab liikuvust ja kogemusi mitmesuguste elanikkonnarühmade jaoks (praktikandid, töötud jne), on küll alguspunkt lahenduste leidmiseks, kuid praeguses olukorras sellest selgelt ei piisa. Mis puudutab rände juhtimist, mis on meie Euroopa ühiskonnas keskne ja polariseeriv teema, siis lahenduse leidmine hõlmab ka ÕIGE küsimuse esitamist. See on teema, mis on ikka veel arutluse all, hoolimata Euroopa rände- ja varjupaigapakti hiljutisest vastuvõtmisest.
Christophe Préault on ajakirjanik, Euroopa Liidu toimimist ja poliitikat käsitleva haridusteabe veebisaidi Touteleurope.eu toimetuse tegevjuht. Tal on pikad kogemused päevakajaliste küsimuste, eelkõige Euroopa ja majandusküsimustega tegelemisel. Ta lõpetas Bordeaux’ poliitiliste uuringute instituudi ja Prantsusmaa Haldusjuhtimise Kõrgkooli ENA (École Nationale d’Administration) kõrgetasemelise Euroopa uuringute tsükli ning suunab praegu Touteleurope.eu toimetuse tööd ning juhib korrapäraselt arutelusid ja konverentse Euroopa teemadel.
