Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC) – Euroopa peamine ametiühingute organisatsioon, mis esindab 45 miljonit töötajat Euroopa tasandil – on keeldunud kiitmast heaks konkurentsivõime kompassi (Euroopa Komisjoni tegevuskava ELi majanduse elavdamiseks). Euroopa Ametiühingute Keskliidu jaoks on kompass selle praegusel kujul vastuvõetamatu. Rääkisime Euroopa Ametiühingute Keskliidu peasekretäri Esther Lynchiga töötajate peamistest vastuväidetest kompassile ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tulevikust uute üleskutsete kontekstis vähendada märkimisväärselt reguleerimist ja keskenduda rohkem konkurentsivõimele.

ELi ametiühingud on juba väljendanud rahulolematust Euroopa Komisjoni uusima ELi majanduse elavdamise kavaga. Mis on Teie arvates komisjoni konkurentsivõime kompassi peamine nõrkus? Milliseid kavas sisalduvaid ettepanekuid peate konkreetseteks ohumärkideks?

Euroopa Komisjoni konkurentsivõime kompassi peamine probleem on selle rõhuasetus reguleerimise vähendamisele, mitte aga investeeringutele, mida on vaja kvaliteetsete töökohtade loomiseks, tugeva Euroopa tööstuspoliitika arendamiseks ja kvaliteetsete avalike teenuste tagamiseks. Kuigi kompassis tunnistatakse kvaliteetsete töökohtade tähtsust konkurentsivõimelise majanduse jaoks, ei tehta selles vajalikke seadusandlikke ettepanekuid õiguste tugevdamiseks, töötingimuste parandamiseks ja kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. Pigem töötab kompass sellele eesmärgile vastu, seades sihiks reguleerimise vähendamise, mis võib viia halvemate töötingimuste ja töökoha ebakindluseni.

Üks kõige murettekitavamaid ettepanekuid on 28. režiimi kehtestamine, mis võimaldaks äriühingutel tegutseda väljaspool riiklikke tööseadusi. See võib tõsiselt õõnestada tööhõivealaseid õigusnorme kogu Euroopas, tekitades võidujooksu töötajate õiguste ja kaitse madalaima taseme suunas.

Ülereguleerimise keelamine – võttes valitsustelt õiguse seada rangemaid standardeid kui ELi direktiivides sätestatud – on samuti äärmiselt problemaatiline. Erinevalt ELi määrustest seisneb ELi direktiivide mõte selles, et nendega kehtestatakse miinimumstandardid kõigile riikidele. Selle miinimumi muutmine maksimumiks mitte ainult ei läheks direktiivide mõttega vastuollu, vaid kahjustaks tõsiselt töötajate huve ning teeks olematuks vaevaga saavutatud edu muu hulgas tervishoius, hariduses, töötervishoius ja -ohutuses ning õiglase tasu küsimuses.

Lisaks on problemaatiline kompassi üleskutse viia läbi pensionireforme, mis põhinevad pikemal tööelul, kuna see paneb töötajatele põhjendamatu koormuse, käsitlemata kestlike ja õiglaste pensionisüsteemide vajalikkust.

Peale selle on kompass tugevalt kallutatud ettevõtjate huvide suunas. Ärirühmadele on antud arvukaid lubadusi, kuid ei ole võetud ühtegi konkreetset kohustust seoses õigusaktidega, mis tooksid kasu töötajatele. Muu hulgas puuduvad kompassis meetmed tagamaks, et avaliku sektori investeeringuid kasutatakse pigem kvaliteetsete töökohtade loomiseks kui lihtsalt ettevõtete kasumi suurendamiseks.

Kokkuvõttes ei tähtsusta konkurentsivõime kompass töötajate õigusi ja heaolu ettevõtjate vajadustega võrdselt, mistõttu on see praegusel kujul vastuvõetamatu ettepanek.

Kas arvate, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine võib nüüd olla ohus?

Komisjon on oma hiljuti avaldatud 2025. aasta tööprogrammis võtnud formaalse kohustuse järgida Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Praktikas on aga tegemist esimese tööprogrammiga 2019. aastast saadik, milles pole ühtegi sotsiaalvaldkonna seadusandlikku algatust.

Seevastu kavatseb komisjon esitada järgmise aasta jooksul kaheksa nn lihtsustamist käsitleva õigusakti ettepanekut. Kellelegi ei meeldi liigne halduskoormus ja ametiühingud on sellega seoses aktiivselt lahendusi välja pakkunud, näiteks seoses hankelepingute sõlmimise korraga.

Siiski on ilmne, et Euroopa ees seisvaid probleeme ei lahendata lihtsustamisega.

Suurim oht sotsiaalõiguste samba rakendamisele on massiline kogu Euroopat hõlmavate koondamiste laine. See seab ohtu palgad ja töökohakindluse, aga ka pensionid, sotsiaalkaitse ja paljud teised samba põhimõtted.

Vaja on tagada investeeringud kvaliteetsete töökohtade kaitsmiseks ja loomiseks, sealhulgas TERA 2.0 ja tugev ELi investeerimismehhanism, ning võtta vastu vajalikud seadusandlikud algatused kvaliteetsete töökohtade tagamiseks.

Kuidas peaks EL suurendama oma mõjuvõimu praeguses ülemaailmses majandusolukorras, kui mitte regulatiivset koormust vähendades?

Nende koondamisteni viinud tingimused olid tingitud investeeringute vähesusest. See kehtib nii era- kui ka avaliku sektori investeeringute kohta.

Ettevõtted on töötajate palkadesse ning väga vajalikku teadus- ja arendustegevusse investeerimise asemel kulutanud raha kasutule dividendide väljamaksmisele ja aktsiate tagasiostmisele, pidurdades Euroopa rohepööret ja tehnoloogilist arengut.

Viimastel aastatel on USA ja Hiina algatanud suuri avaliku sektori investeeringute programme. Samal ajal võttis EL vastu uusi eeskirju, mis sundisid liikmesriike kärpeid tegema.

EL peab kiiresti kurssi muutma. Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise eeltingimuseks on massilised avaliku sektori investeeringud sotsiaalsete tingimustega, mis tagavad kvaliteetsed töökohad.

Esther Lynch on Euroopa Ametiühingute Keskliidu peasekretär. Tal on ulatuslik ametiühingukogemus Iiri, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning ta on olnud nii Euroopa Ametiühingute Keskliidu asepeasekretär kui ka ühingusekretär. Nendel ametikohtadel juhtis ta tegevust töötajate ja ametiühingute õiguste tugevdamiseks ning mõjutas olulisi direktiive, mis käsitlevad piisavat miinimumpalka, töötingimuste prognoositavust ja läbipaistvust ning rikkumisest teatamist. Ta juhtis ka Euroopa sotsiaalõiguste samba ja õiglase tasu kampaaniaid. Tänu tema tööle kehtestati 15 õiguslikult siduvat kantserogeenidega kokkupuute piirnormi ning sõlmiti sotsiaalpartnerite kokkulepped digitaliseerimise ja reproduktiivtoksiliste ainete kohta. Veendunud feministina tegutseb Esther selle nimel, et valdavalt naiste tehtavat tööd asjakohaselt väärtustataks.

Euroopa Ametiühingute Keskliit esindab 45 miljonit liiget 94 ametiühinguorganisatsioonist 42 Euroopa riigis ja 10 Euroopa ametiühingute föderatsiooni.