Robert Sermek

Järgmise aasta 6.–9. juunil saab rohkem kui 400 miljonit ELi kodanikku võimaluse valida Euroopa Parlamendi liikmeid ja kujundada Euroopa Liidu tulevikku. Seda ainulaadset demokraatlikku sündmust peetakse aga sageli mitte eriti asjakohaseks ja vähetähtsaks.

Hiljuti oli mul au osaleda 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistele pühendatud teabevahetusseminaril, mille korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. See toimus Slovakkias Bratislavas ja toimumiskoha valik ei olnud juhuslik. Slovakkia on kõigist liikmesriikidest madalaima valimisaktiivsusega riik.

Seminaril püüti leida vastus väga lihtsale küsimusele: miks hääletada Euroopa Parlamendi valimistel? Alustaksin vastuküsimusega: aga miks jätta hääletamata? Hääletamine on alati oluline nii kohalikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil. See on suurepärane võimalus avaldada arvamust teemadel, millega me tegeleme.

2024. aasta juunis valitakse 720 Euroopa Parlamendi liiget. Need 720 poliitikut osalevad järgmisel viiel aastal otsustes ELi õigusaktide üle. ELi õigusaktide üle, millel on otsene mõju meie igapäevaelule peaaegu kõigis valdkondades alates keskkonnast, julgeolekust ja rändest kuni tarbijate õiguste ja majanduseni. Mitte kõik ei pruugi olla nõus iga ELi tasandil tehtud otsusega, kuid need otsused mõjutavad oluliselt meie elu. Selle mõju mõistmine aitab selgitada, kui oluline on hääletamine ja sõnaõigus ning et hääletamata jätmine tähendab seda, et me laseme otsuse tegelikult teha kellegi teisel.

Teine aspekt Euroopa Parlamendi valimistel, mida sageli alahinnatakse, on nende mõju ELi tulevasele üldisele suunale ja selle institutsioonide koosseisule.

Juunis toimuvate valimiste järel peavad riigipead ja valitsusjuhid nimetama ametisse komisjoni järgmise presidendi. Seejuures peavad nad austama valimistulemusi ja nimetama võitnud erakonna kandidaadi. Parlamendi uus koosseis valib seejärel komisjoni presidendi ja see ei ole midagi enesestmõistetavat. 2019. aastal valiti Ursula von den Leyen üsna väikese häälteenamusega. Lisaks pinnivad parlamendiliikmed iga volinikukandidaati kolmetunnisel avalikul kuulamisel, enne kui nad valivad 2024. aasta sügisel volinike kolleegiumi täiskoosseisu. Seega on meie hääletamise mõju ELi institutsioonide tulevasele kujundusele ilmne ja palju laiem kui ainult Euroopa Parlamendi koosseisu osas.

Kuid kuidas me saaksime oma kodanikke veenda? Euroopa Parlamendi kommunikatsioonitalitused on kampaaniaid korraldanud alates 2023. aasta algusest. Meie poliitiliselt neutraalse ja erapooletu teavituskampaania esimene etapp oli pühendatud saavutustele: mida on EL teinud oma kodanike jaoks ja milline on olnud tema mõju nende elule viimase nelja aasta jooksul. Lähinädalatel liigume aeglaselt demokraatia narratiivi juurde, rõhutades hääletamise tähtsust.

Ilmselgelt ei saa ega kavatse Euroopa Parlament seda üksi teha. Teeme koostööd oma vabatahtlike ja aktiivsete kodanikega, kes on liitunud meie kogukonnaga üheskoos.eu, ning kutsun teid kõiki üles selle algatusega tutvuma ja end registreerima. Te võite registreeruda kas üksikisiku või kodanikuühiskonna organisatsioonina.

Meil on vaja võimalikult palju partnereid, sealhulgas ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed. Vajame kodanikuühiskonna organisatsioone, ametiühinguid, sotsiaalseid huvirühmi ja ettevõtjate ühendusi. Kõik koos esindate te rohkem kui 90 miljonit eurooplast või suudate nendeni jõuda – see on suur hulk valijaid. Usun siiralt, et meie valimiseelsed sõnumid jõuavad nende valijateni tänu teie abile ja koostööle.