Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud arutelul „Lääne-Balkani riikide noortepoliitika kui osa Lääne-Balkani innovatsioonikavast“ osalejad kinnitasid taas noorte tähtsust piirkonna tuleviku jaoks. Samuti juhtisid nad tähelepanu ajude äravoolu probleemile ja sellele, kuidas selle muutmine ajude ringluseks võib stimuleerida Lääne-Balkani riikide majanduskasvu ja arengut.

Komitee liige Dragica Martinović Džamonja märkis: „Noored on arengu jaoks äärmiselt tähtis ressurss ning rahu ja stabiilsuse oluline tegur.“

Sellega nõustus Andrej Zorko, kes on samuti komitee liige, sõnades: „Noored ei peaks olema mingi projekti teema, vaid hoopis poliitikakujundamise aktiivsed elemendid.“

Euroopa noorteaasta 2022 pealinna Tirana tegevust juhtiv direktor Dafina Peci tõi esile noorte ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsuse, tutvustades kuues Lääne-Balkani riigis juba aastaid aktiivselt tegutseva Lääne-Balkani noorteplatvormi tööd.

Ajude äravoolu saab muuta ajude juurdevooluks

Ebapiisav haridus, puudulikud oskused, halvad töötingimused ja vähesed võimalused ei saa tagada noortele helget tulevikku.

Piirkondliku noorte koostööameti peasekretär Albert Hani tõdes, et keskmiselt 52% noortest ei soovi elada selles piirkonnas, vaid mujal. „Kui valitsused soovivad veenda noori kodumaale jääma, peavad nad näitama oma pühendumust tegeleda nende vajaduste ja prioriteetidega,“ lausus ta.

Belgradi avatud kooli projektijuht Milica Škiljević juhtis tähelepanu karjääri- ja töövõimalusi puudutava teabe lünklikkusele. 

Piirkondlikus koostöönõukogus Lääne-Balkani noortelabori projekti juhtiv Ognjen Marković selgitas noorte osalemise lisaväärtust: neil on pakkuda oma teadmisi ja asjatundlikkust, kui neid koheldakse võrdväärselt poliitikakujundajatega.

Lääne-Balkani riikide noortegarantii algatus saaks koos noorte võrgustike ja riikide sidusrühmadega olla reformiprotsessi alguspunktiks, tugevdades piirkonna nooremate põlvkondade tööalast konkurentsivõimet. (at)