Liiga palju takistusi õõnestab endiselt digitaalsete energiasüsteemide potentsiaali. Arukamaid lahendusi on raske ellu viia, eelkõige keerukate haldusmenetluste, tõhusate stiimulite puudumise ning ülekande- ja jaotusvõrgu paindumatuse tõttu, mis tuleneb ebapiisavatest investeeringutest energiataristusse.

Need on peamised järeldused, millele jõuti komitee arvamuses „ELi tegevuskava energiasüsteemi digitaliseerimise kohta“.

Arvamuse koostasid raportöör Thomas Kattnig ja kaasraportöör Zsolt Kükedi ning see võeti vastu täiskogu märtsi istungjärgul.

Komitee toetab üleüldiselt tegevuskava eesmärke ja enamikku Euroopa Komisjoni tegevuskavas esitatud meetmetest. Ta leiab siiski, et komisjonil ei ole õnnestunud integreerida tegevuskava üldisesse energiapoliitikasse, vaid on loodud kapseldunud lähenemisviis. Energiasüsteemi digitaliseerimine peab viima koostööpõhiste lahendusteni, kus kasutajatel on stiimulid osaleda digitaliseeritud energiasüsteemis.

Tulevase energiataristu kujundamisel peavad kõik tarbijad olema aktiivselt kaasatud arukate energiasüsteemide arendamisse. „On väga oluline tugevdada aktiivsete tarbijate rolli digitaliseerimisel ning julgustada neid kasutama ja võimaldada neil kasutada võimalikult palju arukaid lahendusi,“ ütles Zsolt Kükedi.

Lisaks on oht, et kui ei ole piisavalt kvalifitseeritud töötajaid ja väljaõppinud spetsialiste, kes aitaksid uusi andmepõhiseid teenuseid ja innovatiivseid tehnoloogialahendusi kasutusele võtta, ei rakendata neid piisavalt kiiresti. Seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb vastu võtta sihipärased tööturu- ja hariduspoliitilised meetmed. „Me vajame kooskõlastatud lähenemisviisi ja tihedat koostööd sotsiaalpartneritega. Kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine on möödapääsmatu,“ lausus Thomas Kattnig. (mp)