Et saavutada ELi 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärgid, peab energiasüsteemi ümberkujundamine energialiidu raames toimuma palju kiiremini, kuid liikmesriikide sotsiaalse ja majandusliku olukorra eiramine võib olla ohtlik, väidab komitee oma hiljutises arvamuses.

Kui eri liikmesriikide sotsiaalset ja majanduslikku olukorda arvesse ei võeta, võib ohtu sattuda energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisele suunatud investeeringute ja reformide heakskiitmine ühiskonnas.

Lutz Ribbe koostatud ja täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuses esitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma seisukoha energialiidu olukorda käsitleva 2020. aasta aruande ning riiklikele energia- ja kliimakavadele antud hinnangu kohta. Komitee leiab, et kuigi 2020. aasta energia- ja kliimaeesmärgid on üldjoontes saavutatud, ei tohiks sellega piirduda.

Järgmise 30 aasta eesmärgid, alustades 2020. aastatest, peavad olema palju edasipüüdlikumad ning tõepoolest seadma eurooplased energialiidu keskmesse.

Lutz Ribbe ütles: „Energiasüsteemi ümberkujundamist ohustab asjaolu, kui poliitikud lubavad suure osa ühiskonna osalemist, kuid tegelikkuses ei võta nad seda lubadust tõsiselt ega täida seda.“ (mp)