Tihedam rahvusvaheline koostöö on ülitähtis, et muuta ookeanid 2030. aastaks kestlikuks ning tagada julgeolek ja ohutus merel, öeldakse komitee täiskogu jaanuari istungjärgul vastu võetud uues arvamuses.

Arvestades ookeanide majandamise keerukust, ei saa seda pidada puhtalt „merenduse küsimuseks“, vaid selleks on vaja valdkondadevahelist ja integreeritud lähenemisviisi, et toetada poliitikakujundajaid kõigil tasanditel.

Inimtegevuse mõju ookeanidele avaldub sageli maismaal toimuva tegevuse kaudu. Märkimisväärne osa merereostusest tuleneb jäätmete, pestitsiidide, antibiootikumide, fosfaatide ja plastide eraldumisest, rääkimata lõhkemata lahingumoona probleemist.

Komitee arvates on ELi roll seadusandjana ja rahvusvahelise osalejana võrgustike ja partnerluste tugevdamisel keskse tähtsusega ning eri sidusrühmad tuleks tõhusalt ja läbipaistvalt igal sammul kaasata.

„ELil on ookeanide toetamisel juhtiv roll, kuid kõik riigid peavad andma oma panuse: ainult sel viisil saavad uued põlvkonnad jätkuvalt nimetada meie planeeti siniseks planeediks,“ ütles arvamuse raportöör Stefano Palmieri.

Selleks et saavutada 2050. aastaks CO₂-neutraalsus ja 2030. aastaks kestlikkus, peaks EL keskenduma meetmete võtmisele, et kaitsta merekeskkonna head seisundit ja kalavarusid, mis mõlemad on paljude kogukondade jaoks üliolulised. (mp)