Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab olema algusest peale kaasatud Euroopa Komisjoni algatustesse, mille eesmärk on tugevdada koostööd kodanikuühiskonnaga. Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma hinnangul võib komitee peatne uuring kodanikuühiskonna dialoogi tavade kaardistamiseks ELi institutsioonides anda väärtusliku panuse.

Kui ELi uus poliitiline tsükkel oli alanud ja komisjoni tööprogrammis oli 2025. aasta kolmandaks kvartaliks välja kuulutatud „ELi kodanikuühiskonna toetamise, kaitsmise ja võimestamise strateegia“, korraldas kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm konverentsi, et tõsta esile 2024.–2029. aasta ametiaja vajalikud põhimeetmed. 3. märtsil toimunud üritusel osales umbes 100 riiklike ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajat ja kodanikku.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland ütles, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oma roll selle tagamisel, et poliitikakujundamine oleks teadlik ja vastaks inimeste vajadustele. Ta kordas rühma ja komitee üleskutset, et komitee kaasataks komisjoni kavandatud kodanikuühiskonna platvormi.

„Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, selle asjatundmus ja pakutav platvorm peab olema algusest peale kaasatud Euroopa Komisjoni algatustesse, mille eesmärk on tugevdada koostööd kodanikuühiskonnaga. Komitee peab osalema juhtimises ja olema kodanikuühiskonna platvormi loomise algatuse oluline osa,“ kinnitas Boland.

Ta väitis, et struktureeritud, korrapärane, läbipaistev ja kaasav kodanikuühiskonna dialoog peaks tuginema olemasolevatele struktuuridele ja koondama kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Sellest tulenevalt peaksid ELi institutsioonid looma kodanikuühiskonna dialoogi töörühma, mille tegevust hõlbustaks komitee.

„Kodanikuühiskonna dialoogi töörühm võiks koostada tegevuskava, mille abil luua poliitika kujundamise protsessis kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsam keskkond,“ ütles Boland.  See võiks olla esimene samm struktureerituma kodanikuühiskonna dialoogi suunas ja käsitleda järgmisi küsimusi: kellega konsulteeritakse, millistel teemadel, millise ajakava alusel ja milliste tulemustega?

Lisaks võiks kavandatav töörühm tugineda komitee peatsele uuringule, mis käsitleb olemasolevaid dialoogitavasid ja mille pealkiri on „Mapping civil dialogue practices in the EU institutions“.

Uuringu tellis komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm ja selle tulemused peaksid olema kättesaadavad 2025. aasta juulis. Uuringus kaardistatakse põhjalikult ELi institutsioonides toimuva kodanikuühiskonna dialoogi tavad: milliseid kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise protsesse praegu korraldatakse ja millist metoodikat selleks kasutatakse? Teadmised olemasolevatest tavadest peaksid pakkuma teavet ja tuge töös struktureerituma kodanikuühiskonna dialoogi saavutamiseks uues õigusloometsüklis. Berta Mizsei Euroopa Poliitikauuringute Keskusest (CEPS) juba tutvustas konverentsil uuringu esialgseid tulemusi.

Konverentsil rõhutati ka, et kodanikuühiskonna organisatsioonide hea finantsseisund on nii dialoogi kui ka poliitikakujundajate inimeste vajadustega kontakti viimise eeltingimus. Tuleb tagada organisatsioonide finantsstabiilsus ja sõltumatus.

Konverentsi järelduste ja soovitustega saab tutvuda komitee veebilehel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas naiste õiguste teemal kõrgetasemelise foorumi, mis tõi kokku juhtivad hääled, et käsitleda naiste õigusi puudutavaid pakilisi küsimusi ja tuua välja peamised prioriteedid enne eelseisvat ÜRO naiste staatuse komisjoni istungjärku.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee naiste õiguste teemalise kõrgetasemelise foorumi sõnum oli selge: on tehtud edusamme, kuid sellest ei piisa. Kuigi Euroopa Liit on astunud samme naiste ja tütarlaste kaitsmiseks, ohustavad Euroopas raskelt saavutatud võite jätkuvalt ebavõrdsuse struktuursed vormid, soolised stereotüübid ja naiste õiguste vastased tagasilöögid. Kuni struktuursed takistused püsivad, on naiste täielik osalemine ühiskonnas piiratud.

Komitee täiskogu istungjärgul 26. veebruaril toimunud kõrgetasemelisel foorumil osalesid komitee ajutise töörühma „Võrdõiguslikkus“ esimees Sif Holst, komitee president Oliver Röpke, Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje volinik Hadja Lahbib, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor Carlien Scheele, ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri Brüsseli büroo direktor Florence Raes, Türgi Naisettevõtjate Liidu (KAGIDER) Euroopa asjade esindaja Ayşe Yürekli, Euroopa naiste surverühma peasekretär Mary Collins ja ühenduse ILGA Europe vanemametnik Cianán Russell .

Foorumil toimus kaks dünaamilist paneelarutelu, kus käsitleti kiireloomulisi soolise võrdõiguslikkuse probleeme. Kumbki arutelu oli seotud komitee istungjärgul vastu võetud olulise arvamusega. Eksperdid, aktivistid ja poliitikakujundajad tulid kokku, et jagada teadmisi, pakkuda välja lahendusi ja kinnitada taas pühendumust naiste õiguste edendamisele Euroopas ja mujal.

Esimene paneelarutelu keskendus ÜRO naiste staatuse komisjoni eelseisvale 69. istungjärgule ning teine naiste- ja tütarlastevastasele vägivallale kui inimõiguste küsimusele. Foorumile järgnenud täiskogu istungjärgul võeti vastu ka kaks teemakohast arvamust: „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus ELi prioriteetidesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul“ ja „Naistevastane vägivald kui inimõiguste küsimus: ülevaade meetmetest ELis“. (lm)

Kodanikuühiskonna organisatsioone rünnatakse kogu Euroopas ja Ameerikas. EL peab kohe asuma tegutsema nende ja demokraatia kaitsmiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee saatis oma täiskogu arutelult rahvusvahelisel vabaühenduste päeval selge sõnumi: kodanikuühiskonna organisatsioonid on demokraatia kaitsjate esirinnas. Ajal, mil rahastamiskärped ohustavad nende püsimajäämist, peab EL võtma viivitamata meetmeid nende kaitsmiseks ja toetamiseks.

27. veebruaril korraldas komitee arutelu teemal „EL ja kodanikuühiskond: demokraatia ja osaluse tugevdamine“, mis andis kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele ja ekspertidele ning Euroopa Parlamendi liikmetele võimaluse arutada ja hinnata kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli selles olulises valdkonnas.

Euroopa Parlamendi liige Raquel García Hermida-Van Der Walle (Renew Europe) märkis, et kodanikuühiskonna organisatsioonid aitavad sageli kaasa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi toimimisele. Kodanikuühiskonna organisatsioonid pakuvad ka erinevaid sotsiaalse suhtlemise meetodeid, mis võivad asendada valitsussektori teenuseid, kui need puuduvad. Sellest tulenevalt on kodanikuühiskonna organisatsioonid esimesed, kes võetakse sihikule, kuna nad võivad osutuda mõnele valitsusele poliitiliselt ebamugavaks.

Transparency International Europe’i direktor Nicholas Aiossa ütles: „Euroopa Parlamendis on toimumas sihipärane poliitiline kampaania, mille eesmärk on diskrediteerida ja häirida kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli ja toimimist ning jätta nad rahastuseta. Tõendeid finantsrikkumiste kohta ei ole leitud.“

Jaanuaris süüdistas Euroopa Parlamendi paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) keskkonna- ja kliimaalaseid vabaühendusi selles, et Euroopa Komisjon rahastab neid lobitöö tegemiseks parlamendis, teistes ELi institutsioonides ja Euroopa Parlamendi liikmete juures, mis tekitas Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide seas sügavat pahameelt.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide kritiseerimises ei ole midagi uut, kuid hiljutisi rünnakuid on võimendanud valeuudised ja väärinfo. Nagu komitee kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi ütles, on olukord häirekell kõigile kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mis annab märku vajadusest ühineda ja algatada muutusi. Tema sõnul peaksid inimesed teadma, et enamik kodanikuühiskonna organisatsioone põhineb vabatahtlikul tööl, nii et me ei raiska maksumaksjate raha.

Osalejad kutsusid ka Euroopa Komisjoni üles sel teemal jõulisemalt sõna võtma ning pakkusid välja mitmeid lahendusi kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tugevdamiseks.

Raquel García Hermida-Van Der Walle kavatseb enda sõnul nõuda, et õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes ja tingimuslikkuse mehhanismis tunnustataks ja tugevdataks senisest rohkem eeltingimusena kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli.

Euroopa Parlamendi liige Michał Wawrykiewicz (EPP) ütles, et tema ülesanne on suurendada teadlikkust nendest põhiteemadest oma fraktsioonis. Teine tema poolt tõstatatud küsimus oli otsustajate teavitamine sellest, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vabaühendused on kohapeal tegutsevad organisatsioonid, kes osutavad olulisi teenuseid, mis mõjutavad otseselt inimeste elu.

Komitee president Oliver Röpke toetas kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate seisukohti, öeldes: „Me peame vastu seisma püüdlustele seada nende organisatsioonide õiguspärasus kahtluse alla või piirata nende juurdepääsu demokraatliku osalemise jaoks olulistele ressurssidele. Alates rahastamispiirangutest kuni kasvava poliitilise surveni – üks on selge: kodanikuühiskonna organisatsioonid vajavad oma elutähtsa töö jätkamiseks tugevamat ja prognoositavamat toetust.“ (at)

6. märtsil, vaid mõned päevad enne nõukogu 12. märtsi arutelusid, korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutelu Euroopa Komisjoni puhta tööstuse kokkuleppe üle. Poliitikakujundajad, tööstuse juhid ja kodanikuühiskond uurisid, kas selle kava abil suudetakse tõepoolest toetada Euroopa puhta tehnoloogia sektorit, energiamahukaid tööstusharusid ja strateegilist autonoomiat.

Geopoliitilise ebastabiilsuse ja transatlantiliste suhete muutumise tõttu on Euroopa vajadus strateegilise autonoomia järele pakilisem kui kunagi varem. Puhta tööstuse kokkuleppe eesmärk on kiirendada süsinikuheite vähendamist ja ringlust, suurendades samal ajal tööstuse konkurentsivõimet, alustades energiahindade alandamisest. Vaid selle teostatavus ja rahastamine tekitab veel küsimusi.

„Küsimus ei ole selles, kas valida strateegiline autonoomia, konkurentsivõime või kaksiküleminek. See puudutab kõiki tööstussektoreid ja igaüks neist peab kohanema oma tempos, kuid selgeid kohustusi võttes,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni esimees Pietro de Lotto, nimetades asjaomast väljakutset tasakaaluharjutuseks.

Komisjon on rõhutanud geopoliitilist vajadust saavutada energiasõltumatus Venemaast, kuid Euroopa tööstuslangus valmistab üha suuremat muret. Nii tööstustoodang kui ka välismaiste otseinvesteeringute maht on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt kahanenud.

Rahastamine on muutumas suureks väljakutseks. Kokkuleppe eesmärkide saavutamine eeldab ELi institutsioonide, liikmesriikide ja tööstuse koostööd. Kuigi Euroopa Investeerimispank on lubanud anda 500 miljonit eurot edasigarantiidena ja 1,5 miljardit eurot energiavõrkude parandamiseks, peavad liikmesriikide valitsused mobiliseerima täiendavaid vahendeid.

Ülemineku sotsiaalne mõju on samuti üks põhiküsimusi, eriti energiamahukates tööstusharudes, kus on kadunud märkimisväärselt töökohti. Kodanikuühiskonna esindajad seadsid kahtluse alla selle, kas energiamaksude vähendamine, mis on kokkuleppes peamine ettepanek, võib toimuda hariduse ja tervishoiu rahastamise arvelt.

Vaatamata optimismile, mis ümbritses puhta tööstuse kokkuleppe pikaajalisi eesmärke, väljendasid eksperdid muret kokkuleppe suutlikkuse pärast lahendada lühiajalisi probleeme. Kiirus ja lihtsustamine on otsustava tähtsusega, sest kõrged energiakulud ja regulatiivsed tõkked võivad arengutempot aeglustada. Liikmesriikide killustunud poliitikameetmed on endiselt probleemiks ning puhta tööstuse kokkuleppega võidakse jätta kasutamata oluline võimalus ühtlustada tööstuspoliitikat kogu Euroopas.

Üheks väljakutseks on samuti tehnoloogiline neutraalsus, seejuures arutletakse taastuvate energiaallikate, vesiniku ja biokütuste õige tasakaalu üle. Kuigi taastuvatele energiaallikatele keskendumine on tervitatav, on vaja võtta kindlaid kohustusi energiatõhususe valdkonnas. Aastatel 2021–2023 on taastuvenergia juba säästnud Euroopa tarbijatele 100 miljardit eurot, ja EL peaks siit jätkama. (jh)

Komitee maineka kodanikuühiskonna auhinnaga tõstetakse esile kodanikuühiskonna silmapaistvat panust Euroopa identiteedi ja kodanikuaktiivsuse säilitamisse ja tugevdamisse. Igal aastal on auhind pühendatud eri teemale, millel on komitee tööga seotud pakiline ühiskondlik tähtsus.

20. märtsil tunnustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kolme Slovakkia, Belgia ja Prantsusmaa kodanikuühiskonna organisatsiooni nende murranguliste projektide eest, millega võideldakse üha laialdasema kahjuliku polariseerumise vastu kogu Euroopa Liidus.

32 000 euro suurune auhind jagati kolme võitja vahel.

Komitee andis 14 000 euro suuruse peaauhinna Slovakkia väitlusühendusele kriitilise mõtlemise olümpiaadi korraldamise eest. Tegu on teedrajava algatusega, mis parandab Slovakkia noorte võimet tulla toime väärinfoga. Projekti raames korraldatakse õpilaskonkurss kolmes vanuserühmas, kus õpilased käsitlevad päriselu meediaprobleeme ja hindavad sisu selle usaldusväärsuse seisukohast.

Ülejäänud kaks auhinnavõitjat said kumbki 9000 eurot.

Teiseks tuli Prantsusmaa ühendus „Reporters d'Espoirs“ oma projektiga „Prix Européen Jeunes Reporters d’Espoirs“, mis on prantsuskeelne koolitusprogramm lahendustele orienteeritud ajakirjanduse valdkonnas.

Kolmas auhind anti Belgia ühingule FEC Diversité asbl projekti „ESCAPE GAME EXTREME DROITE pour se désintoxiquer“ eest, mis on paremäärmuslike ideoloogiate vastu suunatud immersiivne mäng.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. kodanikuühiskonna auhinna eeskirjad

Komitee 15. kodanikuühiskonna auhinnaga tõstetakse esile üksikisikute, eraettevõtjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide juhitud mittetulunduslikke projekte, mis aitavad võidelda kahjuliku polariseerumise vastu kogu Euroopa Liidus.

Viimastel aastatel on Euroopat tabanud mitu kriisi, nagu Venemaa agressioonisõda Ukrainas, energiahindade ja elukalliduse tõus ning COVID-19 pandeemia jätkuvad majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Sellised kriisid võivad vähendada usaldust avaliku sektori asutuste vastu ja põhjustada kahjulikku polariseerumist kogu ühiskonnas.

Kuigi polariseerumine võib olla avatud ja pluralistliku ühiskonna osa, on kasvav populism ja negatiivne polariseerumine Euroopa demokraatia olulised väljakutsed. Euroopa seisab silmitsi ka traditsioonilise meediamaastiku jätkuva killustumise, üha rohkema väärinfo ja rünnakutega meediavabaduse vastu, mis kõik ohustavad omakorda demokraatlikke väärtusi.

Selle aasta võitjad valiti välja tugevas ja mitmekesises konkurentsis enam kui 50 kandidaadi seast, kes olid esitatud 15 liikmesriigist. Võitnud projektid valiti välja tänu nende erakordsele loovusele, entusiasmile ja pühendumusele kahjuliku polariseerumise vastasele võitlusele Euroopa ühiskonnas.

„Organiseeritud kodanikuühiskonnal on oluline roll Euroopa demokraatia kaitsmisel, nagu on taas tõestanud selle aasta märkimisväärsed ja laiaulatuslikud projektid,“ ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurenţiu Plosceanu.

„Kinnitame oma solidaarsust Ukraina rahvaga ajal, mil Venemaa jõhker ja provotseerimata agressioonisõda Ukraina vastu on kestnud juba kolm aastat. See on rünnak mitte ainult suveräänse riigi, vaid ka põhiväärtuste – demokraatia, inimväärikuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra – vastu“, ütles komitee president Oliver Röpke veebruaris toimunud komitee täiskogu istungjärgul tehtud avalduses.

Oleme seisnud Ukraina kõrval alates sissetungi esimesest päevast – mitte ainult sümboolselt, vaid konkreetsete tegudega. Täna kinnitame taas oma vankumatut pühendumust Ukraina suveräänsuse, demokraatia ja Euroopa tuleviku toetamisele. Kutsume ELi üles jätkama ja tugevdama oma poliitilist, majanduslikku, humanitaar- ja sõjalist toetust.

Ukraina rahvas on näidanud üles erakordset julgust ja vastupanuvõimet oma riigi ning meid eurooplastena ühendavate põhimõtete kaitsmisel. Sissetungi esimesest päevast peale on komitee, selle liikmed ja Euroopa kodanikuühiskond, keda komitee esindab, seisnud Ukraina eest mitte ainult sümboolselt, vaid konkreetsete meetmetega.

Suureneva geopoliitilise ebakindluse ajal valmistavad sügavat muret USA esindajate hiljutised avaldused, milles seatakse kahtluse alla NATO pühendumine kollektiivse kaitse kohustusele. Euroopa ei tohi valvsust kaotada.

Ukraina ei võitle mitte ainult enda püsimise, vaid kogu Euroopa julgeoleku eest.

Komitee kutsub ELi juhte üles asuma tugevdama Euroopa julgeoleku- ja kaitsevõimet, määratlema uuesti strateegilise autonoomia, kaitsma mitmepoolsust ja süvendama koostööd ÜROga, sõlmides samal ajal tugevamad ülemaailmsed partnerlused demokraatlike liitlastega väljaspool Euroopat.

Euroopa peab tegutsema kohe.

Otsustamatus ei ole aktsepteeritav. Autokraadid ja agressorid ammutavad jõudu kõhklemisest.

Demokraatlikud riigid peavad olema ühtsed ja kindlad.

Komitee kutsub ELi üles tugevdama oma strateegilist autonoomiat, kaitsma demokraatiat ja põhiõigusi ning seisma otsustavalt Ukraina kõrval. ELil on viimane aeg võtta strateegilisi geopoliitilisi meetmeid.

Avalduse terviktekstiga on võimalik tutvuda siin. (at)

Ettevõtete piiriülene laienemine ELis tähendab, et tuleb navigeerida vastuoluliste käibemaksueeskirjade ja paberimajanduse labürindis, mis tõstab tuntavalt kulusid. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suure regulatiivse koormusega, mis pärsib nende kasvu ja konkureerimissuutlikkust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab täiskogu veebruari istungjärgul vastu võetud kahes arvamuses viivitamata reforme, tuginedes Letta ja Draghi aruannetele. Ettepanekud hõlmavad muu hulgas ühtlustatud finantseeskirju, tehisintellektipõhist aruandlust ja kooskõlastatud tööstuspoliitikat.

„Ühtne turg on Euroopa majandusliku jõukuse selgroog, ometi on see endiselt puudulik sellistes võtmesektorites nagu rahandus, energia ja digiteenused,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke. „Tänane arutelu rõhutab tungivat vajadust reformide järele, et kaotada tõkked ja tugevdada teenustesektorit, tagades ettevõtjatele võrdsed võimalused kogu ELis.“

Euroopa Komisjoni finantsteenuste ning hoiuste ja investeeringute liidu volinik Maria Luís Albuquerque toetas seda üleskutset: „Minu nägemus hoiuste ja investeeringute liidust on luua jõukust meie kodanikele ja kasvu meie ettevõtetele, tuues nad kokku turvalisse, konkurentsivõimelisse, hästi reguleeritud ja hea järelevalvega keskkonda.“

Komitee arvamustes on esile toodud kaks konkurentsivõimet pärssivat tegurit: ühtse turu killustatus, mida rõhutati Letta ja Draghi aruannetes, ning liigne bürokraatia, mis koormab eelkõige VKEsid. Mõlemad tegurid lämmatavad innovatsiooni ja majanduskasvu.

Milles on probleem?

Kogu Euroopas on ettevõtjad ülekoormatud keeruliste ja kattuvate eeskirjadega. See raiskab aega ja raha, aeglustab rohelise kokkuleppe elluviimist ja piirab keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. See tekitab pahameelt ettevõtjate seas, suurendab tarbijakulusid ja aeglustab majanduskasvu.

Lisaks regulatiivsele koormusele seisab Euroopa silmitsi sügavamate struktuursete probleemidega, mis kahjustavad tema konkurentsivõimet. Aeglased edusammud ühtse turu väljakujundamisel, erinevused digi- ja energiataristus ning kooskõlastatud tööstuspoliitika puudumine piiravad ELi võimet maailmas konkureerida. Kui teised majandusblokid astuvad kiireid samme investeeringute ligimeelitamiseks ja innovatsiooni edendamiseks, ähvardab Euroopat mahajäämuse oht.

Kuidas seda olukorda parandada?

Konkurentsivõime suurendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab takistuste kõrvaldamist sellistes võtmesektorites nagu rahandus ja energia, digiülemineku kiirendamist ning selle tagamist, et VKEd saaksid kasvada ja konkureerida teistega võrdsetel tingimustel.

Komitee pakub oma arvamustes välja järgmist:

• lihtsustada eeskirju ilma keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid alandamata;
• luua ühtne tehisintellektipõhine platvorm, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate aruandlust, muutes nõuete täitmise kiiremaks ja lihtsamaks;
• ühtlustada eeskirju kõikides sektorites, et vähendada korduvat paberimajandust;
• ühtlustada finantseeskirju kõigis liikmesriikides kooskõlastatud ELi tööstuspoliitika abil;
• reformida süsiniku piirimeedet, et muuta süsteem õiglasemaks ja vähem koormavaks. (gb)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud kodanikuühiskonna nädalale 17.–20. märtsil 2025 kogunes üle 800 osaleja kodanikuühiskonna organisatsioonidest ja sidusrühmadest kogu Euroopast, nende hulgas noorteorganisatsioonide ja vabaühenduste esindajad ja ajakirjanikud. Avaistungi teemadeks olid kodanikuruumi kaitsmine õiguslike meetmete kaudu ja kodanikuühiskonna võtmerolli kinnitamine: hoida võimulolijaid vastutavana, ehitada sildu, toetada sotsiaalset vastupanuvõimet ja anda hääl neile, kes jäetakse liiga sageli tähelepanuta.

2025. aasta kodanikuühiskonna nädala teemaks oli „Ühtekuuluvuse ja kaasamise tugevdamine polariseerunud ühiskondades“. Ürituse keskmes olid kolm olulist algatust, nimelt kontaktrühmade paneelarutelud, Euroopa kodanikualgatus ja kodanikuühiskonna auhind, ning selle eesmärk oli

• tegeleda kasvava polariseerumisega, mida on viimastel aastatel süvendanud finantskriisi, kliimamuutuste ja suureneva sissetulekute ebavõrdsuse mõju;
• rõhutada kodanikuühiskonna võtmerolli selles kontekstis;
• koguda kodanikuühiskonna lahendusi ja nõudmisi ELi poliitikakujundajatele, et aidata kaasa Euroopa polariseerumise vähendamisele, tugevdades ühiskonna sidusust ja demokraatlikku osalust ühiskonna jaoks olulistes valdkondades.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke rõhutas oma avakõnes: „Kodanikuühiskond peab väljakutsega toime tulema. Osalemine, dialoog ja solidaarsus ei ole lihtsalt ideaalid, vaid need on vastupidava ja ühtse Euroopa alus. Kodanikuühiskonna nädalale kogunedes kinnitame veel kord oma pühendumust kaasamisele ja kodanikuaktiivsusele. Tugev demokraatia ei sõltu mitte ainult institutsioonidest, vaid kõigi inimeste osalemisest.“

Londoni City Saint George’i ülikooli poliitika- ja sotsiaalteaduste professor Albena Azmanova rääkis oma põhisõnavõtus kasvavast majanduslikust ebakindlusest, millega enamik inimesi silmitsi seisab ja mida ta nimetas „ebakindluse epideemiaks“. Ta selgitas, miks kodanikuühiskond on väga laialdase ebakindluse ajal määrava tähtsusega läbimurde saavutamiseks.

„Laialt levinud majanduslik ebakindlus on võtnud enamikult inimestelt võitlusvaimu. Kodanikuühiskonnal aga on tahe võidelda. Kodanikuühiskonna aktivistid juhinduvad soovist tegutseda teatavate rikkumiste vastu. Nad on demokraatia nähtavad jalad ja käed,“ ütles ta.

Euroopa Parlamendi asepresident Younous Omarjee ütles: „Me vajame kodanikuühiskonda liimina kodanike vahel, arvestades kasvavat individualismi, ja vallina levivate paremäärmuslike ideede vastu.“

Vabaühenduste olulist rolli sotsiaalses vastupanuvõimes ning nende toetust haavatavatele ja äärepoolsetele rühmadele tõi esile ELi eesistujariigi Poola kodanikuühiskonna minister Adriana Porowska, kes jagas ka Poola kogemust seoses kodanikuühiskonna panusega riikliku vastupanuvõime tagamisel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa kodanikuühiskonna võrgustike kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi rõhutas, et ELi uhket juhtpõhimõtet, ühtsust mitmekesisuses, kasvatatakse rohujuuretasandil. Ent Xhomaqi mainis, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vabaühendused on rünnaku all, nende rahastamine ja roll seatakse kahtluse alla. „Ilma ressurssideta ei saa kodanikuühiskonna organisatsioonid toimida. Meil on vaja, et institutsioonid kaitsevad kodanikuühiskonda, meil on vaja õiguskaitset kodanikuruumi jaoks, et hoida meie ühiskonda koos ja ühtsena mitmekesisuses.“

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee iga-aastane noorteüritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ toimus 13.–14. märtsil 2025 ja kandis pealkirja „Anname noortele hääle“. Sellel keskenduti noorte rollile vastupanuvõimelise tulevikuühiskonna kollektiivsel kujundamisel. 

Tänavusel üritusel osales ligi 100 noort üle kogu ELi ning üheksast kandidaatriigist ja Ühendkuningriigist. Osalejad esindasid noorteorganisatsioone, riiklikke noortenõukogusid ja keskkoole ning juhtisid tähelepanu paljude rühmade muredele. Kuigi paljud neist olid kogemustega noored aktivistid, oli see üritus teiste jaoks oluline esimene samm osalusdemokraatia edendamisel oma kogukonnas ja väljaspool seda.

Noored osalesid mitmes õpikojas, kus nad sõnastasid juhendajate abil kõige pakilisemad teemad, millega poliitikud peaksid nende arvates tegelema. Teemad ulatusid korruptsiooni vastu võitlemisest ühtse kliimastrateegia väljatöötamiseni ja võrdsete õiguste tagamiseni kõigile. Kuna korruptsioon õõnestab usaldust institutsioonide vastu ja nõrgendab demokraatiat, tuleb ilmtingimata toetada uurivat ajakirjandust ja parandada läbipaistvust maksumaksjate raha kasutamisel.

„Peame tagama, et võetaks vastutus. Me ei tohi jääda kõrvaltvaatajaks, sest tegevusetuse hind on liiga kõrge. Peame selle vastu võitlema ja võitjana väljuma,“ ütles üks üritusel osaleja.

Noored väljendasid ka vajadust ühiste eesmärkide järele võitluses kliimamuutuste vastu ning rõhutasid, et vaja on „tagada eksistents ilma kliimamuutuste kahjulike mõjudeta“. Nad kutsusid üles koostama väärtuspõhise õppekava, mis mõjutaks positiivselt veebipõhist käitumist ja vähendaks desinformatsiooni. Üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ osalejad nõudsid, et lisaks kõikide kaasamisele kõikjal on vaja ka võrdseid õigusi, kohtlemist ja võimalusi. Seoses noorte vähese esindatusega poliitilistes otsustusprotsessides rõhutasid nad, et demokraatia nõuab kõigi arvamuse ärakuulamist.

Poolteist päeva kestnud ürituse kulminatsiooniks oli noorte täiskogu istungjärk, kus pühendunud ja kaasamõtlev publik esitas oma soovitused komitee presidendile Oliver Röpkele ja ELi noortekoordinaatorile Biliana Sirakovale. Hääletustulemuste põhjal pandi kokku viiest põhipunktist koosnev pingerida.

1) Korruptsioonivastane võitlus läbipaistvuse ja noorte osaluse kaudu.

2) Kodanikuaktiivsus: klassiruumist kogukonda.

3) Võrdsus kõigile ja kõikjal.

4) Noored väärivad esindatust.

5) Ühtse kliimamuutuste strateegia väljatöötamine.

Oliver Röpke rõhutas, et need soovitused võiksid kujundada komitee nõuandvat tööd ning toonitas, et sooline võrdõiguslikkus on komitee jaoks üks peamisi prioriteete. Biliana Sirakova märkis, et need soovitused võiksid aidata määratleda ka ELi tegevuse suunda. (cpwb)

Euroopa Liidu Nõukogu praeguse eesistujariigi Poola peamine ülesanne on hoida Euroopat ühtsena, liikuda edasi ja teha kiireid otsuseid.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu veebruari istungjärgul toimus arutelu Poola eesistumise prioriteetide üle. Arutelus osales Poola Vabariigi valitsuse Euroopa Liidu asjade asekantsler Magdalena Sobkowiak-Czarnecka.

Viidates ELi välisjulgeolekule ja eelkõige Ukraina vastasele agressioonisõjale, ütles Magdalena Sobkowiak-Czarnecka: „Meie eesmärk on jätkata Ukraina abistamist ja säillitada ELi sisene ühtsus“. Ta mainis 16. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti kui Poola eesistumise üht esimest saavutust.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke rõhutas, et Poola võttis ELi roteeruva eesistumise üle ajal, mil olid õhus keerulised probleemid, nagu geopoliitilised pinged ja energiakriisid.

Ta lisas: „Tänane arutelu kinnitas taas stabiilsuse, vastupanuvõime ja ühtsuse otsustavat tähtsust Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel. Eesistujariigi Poola prioriteedid on tihedalt kooskõlas meie ühiste eesmärkidega, eelkõige mis puudutab mitmemõõtmelise lähenemisviisi edendamist julgeolekule. Ülemaailmse ebakindluse ajal jääme me pühendunuks otsustavale ja koostööpõhisele tegevusele.“

Lähtuvalt oma juhtlausest „Julgeolek, Euroopa!“ tegeleb ELi eesistujariik Poola julgeoleku seitsme mõõtmega – välis-, sise-, majandus-, toidu-, energia-, tervise- ja teabemõõtmega.

Viimastel kuudel on komitee ja eesistujariigi Poola koostöö olnud tugev ja tulemuslik. Komitee on koostanud 15 ettevalmistavat arvamust, mis on juba vastu võetud või võetakse peagi vastu. (mp)