Meie arvamusveerus „Otse asja kallale!“ soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Euroopa juhtalgatuse loomine tervise edendamiseks“ raportöör Alain Coheur muuta terviseküsimused tulevase Euroopa Komisjoni prioriteetseks teemaks. Ta rõhutab Euroopa tervisevaldkonna juhtalgatuse ühendavat olemust, mis peaks näitama Euroopa solidaarsust, tugevdades tervishoiusüsteeme ja kaitstes ELi tulevaste kriiside eest.
Meie arvamusveerus „Otse asja kallale!“ soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Euroopa juhtalgatuse loomine tervise edendamiseks“ raportöör Alain Coheur muuta terviseküsimused tulevase Euroopa Komisjoni prioriteetseks teemaks. Ta rõhutab Euroopa tervisevaldkonna juhtalgatuse ühendavat olemust, mis peaks näitama Euroopa solidaarsust, tugevdades tervishoiusüsteeme ja kaitstes ELi tulevaste kriiside eest.
4. oktoobril pidas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ajutine töörühm „Euroopa kodanikualgatus“ Zagrebis arutelu teemal „Euroopa kodanikualgatus – hetkeseis Horvaatias“. Arutelu eesmärk oli anda ajutise töörühma liikmetele võimalus suhelda kohalike sidusrühmadega, et arutada nende kogemusi, seisukohti ja ideid. Nad keskendusid eelkõige sellele, milline on Horvaatias Euroopa kodanikualgatuse nähtavus ja elanike teadlikkus sellest, samuti seni saadud kogemustele ja parimatele tavadele. Euroopa kodanikualgatus on vahend, mis võimaldab Euroopa Liidu kodanikel otseselt mõjutada ELi poliitikat, võimaldades neil esitada uute õigusaktide ettepanekuid.
4. oktoobril pidas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ajutine töörühm „Euroopa kodanikualgatus“ Zagrebis arutelu teemal „Euroopa kodanikualgatus – hetkeseis Horvaatias“. Arutelu eesmärk oli anda ajutise töörühma liikmetele võimalus suhelda kohalike sidusrühmadega, et arutada nende kogemusi, seisukohti ja ideid. Nad keskendusid eelkõige sellele, milline on Horvaatias Euroopa kodanikualgatuse nähtavus ja elanike teadlikkus sellest, samuti seni saadud kogemustele ja parimatele tavadele. Euroopa kodanikualgatus on vahend, mis võimaldab Euroopa Liidu kodanikel otseselt mõjutada ELi poliitikat, võimaldades neil esitada uute õigusaktide ettepanekuid.
Zagrebis toimunud arutelu teemal „Euroopa kodanikualgatus – hetkeseis Horvaatias“ oli esimene selline üritus, mille ajutine töörühm korraldas väljaspool Brüsselit. Ürituse korraldaja kohapeal oli Horvaatia kaubandus- ja käsitöökoda (Hrvatska Obrtnička Komora). Komitee ajutise töörühma liikmetel oli hea meel, et üritusel osalesid Horvaatia tööministeeriumi riigisekretär Margareta Mađerić, justiitsministeeriumi esindaja Dino Zorić ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa kodanikualgatuse foorumi esindajad. Ülejäänud arvukad osalejad esindasid Europe Directi keskusi, ülikoole, kohalikke omavalitsusi ning eri riikide majandus- ja sotsiaalnõukogusid. Osa võtsid ka Horvaatia Euroopa kodanikualgatuse saadikud, Euroopa kodanikualgatuse korraldajad, üliõpilased ja muud Euroopa kodanikualgatuse sidusrühmad.
Arutelule järgnes pärastlõunal ajutise töörühma korraline koosolek ja jalutuskäik Zagrebi kesklinnas, kus ajutise töörühma liikmed suhtlesid otse kohalike inimestega, jagades välja komitee populaarset Euroopa demokraatiapassi.
Ajutise töörühma eesmärk on oma 2023.–2025. aasta tööprogrammiga veelgi suurendada komitee aktiivset osalemist Euroopa kodanikualgatuse protsessis. Töörühm kavatseb taas korraldada koosolekuid väljaspool Brüsselit, sest need annavad hea võimaluse vahetada mõtteid kohalike Euroopa kodanikualgatuse sidusrühmadega ning suurendada teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest riiklikul ja kohalikul tasandil.
Ajutine töörühm „Euroopa kodanikualgatus” loodi 2013. aastal, et anda Euroopa kodanikualgatuse kohta poliitilisi suuniseid ja jälgida arengut selles valdkonnas. Töörühma juhib praegu komitee liige Violeta Jelić.
Lissaboni lepinguga loodud Euroopa kodanikualgatus kutsuti ellu 2012. aastal kui esimene osalusdemokraatia vahend riikidevahelisel tasandil. See võimaldab vähemalt ühel miljonil ELi kodanikul vähemalt seitsmest liikmesriigist kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekuid ning on seega lähim vaste kodanike seadusandlikule algatusele.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on algusest peale olnud väga aktiivne roll Euroopa kodanikualgatuse arendamisel ja edendamisel. (ep)
2.–4. oktoobril korraldati Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning Euroopa Regioonide Komitees Euroopa küberturvalisuse kuu üritus, mis tõi kokku ELi institutsioonide, piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna tippkõnelejad, et käsitleda tänapäeva kiiresti muutuva kübermaastiku probleeme.
2.–4. oktoobril korraldati Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning Euroopa Regioonide Komitees Euroopa küberturvalisuse kuu üritus, mis tõi kokku ELi institutsioonide, piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna tippkõnelejad, et käsitleda tänapäeva kiiresti muutuva kübermaastiku probleeme.
12. korda toimunud Euroopa küberturvalisuse kuul keskenduti sotsiaalsele manipulatsioonile, mis on kasvav oht: selle eesmärk on muuta inimeste käitumist, et saada loata juurdepääs teabele ja teenustele, rikkudes turvanõudeid.
Selle aasta ürituse peamised järeldused on järgmised:
Uue küberturvalisuse määrusega kehtestatakse ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele ühine lähtealus.
Korrapärane riskihindamine on väga oluline, et leida nõrgad kohad ja seada esikohale riski maandamise strateegiad.
Uued ohud, nagu tehisintellektipõhised rünnakud ja kvantarvutus, nõuavad uuenduslikke vastumeetmeid.
Piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll kohalike asutuste toetamisel teadmiste jagamise, tehnilise abi ja kohandatud koolitusprogrammide kaudu.
Tehisintellektipõhised sotsiaalse manipulatsiooni rünnakud sagenevad ning nende vastu võitlemine nõuab mitmetahulist ja koostööpõhist lähenemisviisi.
Üks programmidest, mida komitee 2024. aasta ajakirjandusteemalisel ELi ühendamise seminaril tutvustas, oli Hannah Arendti algatus. Tegemist on kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikuga, mis toetab ja kaitseb ajakirjanikke, kes töötavad äärmusliku surve all ning kelle suhtes rakendatakse tsensuuri, ahistamist ja tagakiusamist. Saksamaa föderaalvalitsuse rahastatav kaitseprogramm pakub ajakirjanikele kogu maailmas – Afganistanist ja Sudaanist kuni Venemaa ja Ukrainani – kõikvõimalikku väärtuslikku abi nii koduriigis kui paguluses..
Üks programmidest, mida komitee 2024. aasta ajakirjandusteemalisel ELi ühendamise seminaril tutvustas, oli Hannah Arendti algatus. Tegemist on kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikuga, mis toetab ja kaitseb ajakirjanikke, kes töötavad äärmusliku surve all ning kelle suhtes rakendatakse tsensuuri, ahistamist ja tagakiusamist. Saksamaa föderaalvalitsuse rahastatav kaitseprogramm pakub ajakirjanikele kogu maailmas – Afganistanist ja Sudaanist kuni Venemaa ja Ukrainani – kõikvõimalikku väärtuslikku abi nii koduriigis kui paguluses.
Kui kriitilisi hääli vaigistatakse, ajakirjanikud vangistatakse ja terved meediaväljaanded suletakse, ei ole üldsusel enam juurdepääsu sõltumatule teabele. Selline teave on aga väga oluline selleks, et inimesed saaksid vabalt kujundada oma seisukohti ja et demokraatia toimiks.
Kaks aastat pärast Hannah Arendti algatuse käivitamist Saksamaa föderaalvalitsuse poolt ei ole muretsemiseks vähem põhjust – tegelikult on seda nüüd hoopis rohkem. Viimasest Piirideta Reporterite koostatud maailma ajakirjandusvabaduse indeksist selgub, et meediatöötajate tegutsemise tingimused on kogu maailmas halvenenud. Praegu on madalaimas kategoorias (kus olukord on liigitatud „väga tõsiseks“) rohkem riike (kokku 36) kui kunagi viimase kümne aasta jooksul. Mitme sellesse kategooriasse liigitatud riigi, sealhulgas Venemaa, Afganistani ja Sudaani ajakirjanikke toetatakse mitme projekti kaudu, mida juhivad Hannah Arendti algatuse partnerorganisatsioonid.
Tänu Hannah Arendt algatusele, mis kujutab endast Saksamaa välisministeeriumi ning föderaalvalitsuse kultuuri- ja meediavoliniku rahastatavat kaitseprogrammi, võivad meediatöötajad saada mitmesugust abi nii oma koduriigis kui ka paguluses. Mõnikord on abi võimalik isegi siis, kui see esmapilgul tundub võimatu. Näiteks toetatakse algatusega hõlmatud projekti raames naisajakirjanikke Afganistanis: neile pakutakse ohutusalast koolitust, stipendiume ja mentorlust emakeeles. Pärast Talibani võimuletulekut 2021. aastal on eriti paljud naised meediasektoris kaotanud oma töökoha, mis tähendab, et praegu ei tööta raadios või televisioonis peaaegu üldse enam naisi. Sellest ajast alates on kogu sektor järsult kahanenud.
Venemaa ja Sudaani meediatöötajad võivad saada kasu Hannah Arendti algatusest naaberriikides. Loodud on erikeskused, mis toimivad paguluses viibivate meediatöötajate kontaktpunktidena, mida juhivad või toetavad algatuse partnerid. Kesk-Ameerikas asuvad paguluses töötava meedia keskused ja Casa para el Periodismo Libre (Vaba Ajakirjanduse Maja – pagendatud ajakirjanikele mõeldud koht) on samuti turvalised kohad, kus pakutakse psühholoogilist ja õigusalast nõu. Need keskused on ka kohad, kus pakutakse täienduskoolitust ja kust saavad alguse võrgustikud, mis luuakse meediatöötajate vahel, keda nende koduriigis erinevatel põhjustel taga kiusatakse.
Üks teine lähenemisviis, mida järgitakse Hannah Arendti algatuse raames, on kestlike toimetusstruktuuride taastamine paguluses. Selle eesmärk on tagada, et inimesed ajakirjanike totalitaarsetes päritoluriikides saaksid jätkuvalt sõltumatut teavet.
Afganistan, Venemaa ja Sudaan ei ole ainsad riigid, kust pärit ajakirjanikke toetatakse. Algatus tegutseb põhimõtteliselt kogu maailmas ja suudab paindlikult reageerida halvenevatele julgeolekuolukordadele. Praegu toetatakse peamiselt Valgevenest, Kesk-Ameerikast, Myanmarist, Põhja-Aafrikast ja Ukrainast pärit meediatöötajaid. Ukraina on sellega seoses erijuhtum, kuna projektitöö eesmärk on tagada jätkuv meediakajastus käimasolevast sõjast. Selleks on vaja materiaalset ja tehnilist abi, samuti erikoolitust ja kindlustuskatet rindejoonel tegutsemiseks.
Hannah Arendti algatuse partnerid on järgmised neli kodanikuühiskonna organisatsiooni: Deutsche Welle Akademie, European Fund for Journalism in Exile (JX-Fund), Media in Cooperation and Transition (MICT) ning Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskus (ECPMF). Programm eeldab sõltumatust valitsuse kontrollist ja neutraalsust riigi küsimustes. Rahastamine toimub üksnes erapooletute kriteeriumide alusel, mille määravad kindlaks sõltumatud žüriid, kes ei ole valitsuse mõju all.
Hannah Arendti algatus on võrgustik ajakirjanike ja meedia kaitsmiseks kogu maailmas. See loodi 2022. aastal Saksamaa välisministeeriumi ning föderaalvalitsuse kultuuri- ja meediavoliniku algatusel ja nende eraldatavate rahaliste vahendite toel.
23. septembril 2024 avaldas Euroopa Komisjon kolmandat korda välja antava ELi maheauhinna võitjad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee valis võitjad välja kolmes põhikategoorias: parim mahetootmise VKE, parim mahetoidu jaemüüja ja parim maherestoran.
23. septembril 2024 avaldas Euroopa Komisjon kolmandat korda välja antava ELi maheauhinna võitjad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee valis võitjad välja kolmes põhikategoorias: parim mahetootmise VKE, parim mahetoidu jaemüüja ja parim maherestoran.
Võitjad on
Parim mahetootmise VKE:Gino Girolomoni Cooperativa Agricola (Itaalia) – ühistu, mis toodab Marche maakonnas taastuvenergia abil mahepõllumajanduslikke pastatooteid, pakkudes sissetulekut rohkem kui 300 kohalikule põllumajandustootjale.
Parim mahetoidu jaemüüja:SAiFRESC (Hispaania), põllumajandustootjate juhitud algatus, mille raames kasvatatakse 30 hektaril mahepõllumajandusmaal 70 mahepuuvilja ja maheköögivilja sorti, edendatakse ringmajandust ja pakutakse õpikodasid.
Parim maherestoran/mahetoitlustaja:Kalf & Hansen (Rootsi), restoranikett, mis on spetsialiseerunud 100% ulatuses mahepõllumajanduslikule hooajalisele Põhjamaade toidule. Restoranikett on tuntud ka kestlike hangete ja tugevate sidemete poolest kohalike tootjatega.
Komitee põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni (NAT) esimees Peter Schmidt kiitis võitjaid, märkides, et auhindadega tunnustatakse innovatsiooni ja tipptaset ELi mahepõllumajandussektoris. Ta rõhutas, et mahetoodete kättesaadavuse ja taskukohasuse suurendamine on oluline sektori kasvuks ja selleks, et aidata ELil saavutada 2030. aastaks mahepõllumajanduse 25% eesmärk. „Sotsiaalsete probleemide lahendamine põllumajanduspoliitika abil on aga vale lähenemisviis. Sotsiaalpoliitika peab andma Euroopa kodanikele võimaluse lubada endale mahetooteid,“ lisas ta.
ELi maheauhinnad on osa laiemast ELi mahepäeva algatusest, millega alustati 2021. aastal, et juhtida tähelepanu mahepõllumajanduse eelistelel. Mahepõllumajandus, mida toetab ELi ühine põllumajanduspoliitika, kasvas ELi põllumajandusmaa osas märkimisväärselt 5,9%-lt 2012. aastal 10,5%-le 2022. aastal, kusjuures jaemüük ulatus 2022. aastal 45 miljardi euroni. Hoolimata majanduslikest probleemidest on EL USA järel jätkuvalt suuruselt teine mahetoodete turg maailmas. (ks)
Mario Draghi aruandes juhitakse taas kord tähelepanu sellele, kui pakiline on lahendada Euroopa majanduslikud probleemid. Nii Letta kui ka Draghi aruandes lüüakse valjult häirekella: Euroopa ees seisab otsustav hetk ja me ei tohi jääda tegevusetuks.
Mario Draghi aruandes juhitakse taas kord tähelepanu sellele, kui pakiline on lahendada Euroopa majanduslikud probleemid. Nii Letta kui ka Draghi aruandes lüüakse valjult häirekella: Euroopa ees seisab otsustav hetk ja me ei tohi jääda tegevusetuks.
Panused on suuremad kui kunagi varem, sest viimase kahe aastakümne jooksul on ELi majanduskasv olnud pidevalt aeglasem kui Ameerika Ühendriikide oma, samal ajal kui Hiina on kiirelt järele jõudmas. Kui aastal 2002 oli ELi ja USA SKP erinevus (2015. aasta hindades) veidi üle 15 %, siis 2023. aastaks kasvas see murettekitava 30 %-ni. Ostujõu pariteedi puhul on see erinevus veelgi teravam: vahe on kasvanud 12 %-lt märkimisväärse 34 %-ni.
Kõige problemaatilisem on Euroopa regulatiivne keskkond. Andmed on paljuütlevad: aastatel 2019–2024 võttis EL vastu ligikaudu 13 000 õigusakti, võrreldes ligikaudu 3500 õigusaktiga USAs.
Selline regulatiivne ülekoormus on põhjustanud ettevõtjatele suuri nõuete täitmisega seotud kulusid ning jätnud seetõttu vähem ressursse innovatsiooniks ja tulemuslikkuse parandamiseks. Lisaks on see toonud kaasa murettekitava suundumuse, et ettevõtted viivad oma tegevuse väljapoole ELi. Aastatel 2008–2021 lahkus 30 % Euroopa nn ükssarvikutest.
Nagu Draghi rõhutab, ei suuda üksnes investeeringud Euroopat edasi viia. Tuleb tagada, et reformid viivad sisuliste edusammudeni. Peame keskenduma ühtse turu väljakujundamisele, tõkete kõrvaldamisele, sidusa lähenemisviisi eelistatud kasutamisele koormuse vähendamisel ja õigusnormide lihtsustamisele. Need on olulised sammud, mida saab teha kohe ilma suuremate poliitiliste vaidlusteta ja mis tooksid tuntavat kasu ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kes on meie majanduse põhialus.
Samuti ei saa me eirata eri majandusharude ja -keskkondade omavahelist seotust. Täiustused ühes valdkonnas võivad avaldada positiivset mõju teistele valdkondadele. Näiteks võib tehisintellekti ja andmepõhiste tehnoloogiate kasutuselevõtt toetada arukamat energiajuhtimist kõigis tööstusharudes alates kõrgtehnoloogilisest tootmisest kuni täppispõllumajanduseni, vähendades märkimisväärselt kulusid ja heitkoguseid. Sellise koostoime poole ongi vaja püüelda.
On selge, millised peavad olema edasised sammud. Euroopal on suutlikkust, talente ja innovatsioonipotentsiaali, et taastada oma konkurentsieelis. Kuid see nõuab tugevat poliitilist tahet, koostööd ja keskendumist pikaajalistele strateegilistele eesmärkidele. Nüüd on meie, st ELi institutsioonide ja liikmesriikide ülesanne muuta need võimalused tegudeks, mis toovad kaasa tõelisi muutusi.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osaleb ka sel aastal COP29-l, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 2024. aasta istungjärgul Aserbaidžaani pealinnas Bakuus.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osaleb ka sel aastal COP29-l, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 2024. aasta istungjärgul Aserbaidžaani pealinnas Bakuus.
Komiteed esindavad COPi ajutise töörühma esimees Peter Schmidt ja komitee noorteesindaja COPi delegatsioonis Diandra Ní Bhuachalla. Konverentsil kordab komitee oma hiljuti vastu võetud kliimarahastuse teemalise arvamuse sõnumeid ning kutsub taas üles kaasavale ja õiglasele üleminekule, mille käigus tuleb tagada, et kliimameetmed ei suurenda sotsiaalset ebavõrdsust. Komitee kõneleb ka kestlike põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide, taastuvenergia, energiatõhususe, keskkonnahoidlike tehnoloogiate ning elurikkuse ja kliima eesmärkide kooskõlastamise toetuseks. COP29-l osalemisega soovib komitee tagada, et Euroopa kodanikuühiskonna häält võetakse kuulda ning et konverentsi tulemused kajastavad tasakaalustatud ja sotsiaalselt õiglasi kliimakriisi lahendusi. (ks)
Puuetega ajakirjanikud saavad teha oma tööd sama hästi kui teised meediatöötajad ning pakkuda ka erinevaid ja uusi vaatenurki – miks neid siis meedias nii vähe töötab? Lars Bosselmann Euroopa Pimedate Liidust kirjutab puuetega inimeste alaesindatusest meediatööstuses ja vajadusest lõpetada nende stereotüüpne kujutamine uudistes.
Puuetega ajakirjanikud saavad teha oma tööd sama hästi kui teised meediatöötajad ning pakkuda ka erinevaid ja uusi vaatenurki – miks neid siis meedias nii vähe töötab? Lars Bosselmann Euroopa Pimedate Liidust kirjutab puuetega inimeste alaesindatusest meediatööstuses ja vajadusest lõpetada nende stereotüüpne kujutamine uudistes.
Kõigis demokraatlikes riikides kehtivad teatud aluspõhimõtted ja üks olulisemaid neist on ajakirjandusvabadus. See vabadus aitab tagada, et poliitiliste liidrite tegevus oleks üldsusele läbipaistev. Samuti annab see meile ligipääsu teabele ilma välise sekkumiseta.
Meediatavades on siiski ka parandamist vajavaid aspekte, eriti seoses mitmekesisusega. Mis puudutab esindatust ajakirjanduses või erinevate sotsiaalsete rühmadega seotud teemade kajastamist, siis ei ole me ikka veel kõik kaugeltki võrdsed.
Praegused arvud näitavad, et puuetega inimesed ei ole ajalehtede, raadiojaamade ja teleringhäälinguorganisatsioonide töötajate hulgas piisavalt esindatud. See on väga murettekitav, arvestades, et kuni 16 %-l maailma elanikkonnast on mingisugune puue. Lisaks rõhutatakse ühes UNESCO aruandes, et puuetega inimesed puutuvad sageli kokku eelarvamustega, mis tulenevad nende stereotüüpsest kujutamisest ülemaailmses ajakirjanduses.
Selleks et muuta üldsuse arusaama puuetega inimestest, peame rõhutama, et oluline on kaasata neid uudistetoimetustesse ja sisuloomise protsessidesse.
Ühiskond peab mõistma, et meediatööstus ei ole täielikult kaasav enne, kui puuetega inimesed saavad töövoo osaks. Lisaks tuleb puuetega seotud teemade käsitlemisel kasutada teistsugust lähenemisviisi: meediakanalid peaksid tunnistama, et puuetega isikud on inimesed, kes peaksid saama kasutada oma õigusi teistega võrdsetel alustel. Kuna sisuformaadid muutuvad pidevalt, on meil vaja eksperte, kes muudaksid need formaadid ligipääsetavaks ja kaasavaks.
Hoolimata asjaolust, et puuetega inimeste kogukond on meediatööstuses alaesindatud, leidub siiski väga inspireerivaid näiteid, mis tõestavad, et puuetega inimesed võivad olla suurepärased sisuloojad.
Hiljuti avaldas Euroopa Pimedate Liit oma netisaadete sarjas saate, milles keskenduti 2024. aasta Pariisi paraolümpiamängudele. Selles oli vestluskaaslaseks Laetitia Bernard, kes on Radio France’is töötav vaegnägijast Prantsuse ajakirjanik. Lisaks käesoleva aasta paraolümpiamängudele on Laetitia Bernard kajastanud ka 2012. ja 2016. aasta, spordipidusid Londonis ja Rios. Ta andis ülevaateid ka Sotši 2014 ja PyeongChangi 2018. aasta talvistelt paraolümpiamängudelt.
„Sellistel üritustel nagu paraolümpiamängud on positiivne mõju tõkete kõrvaldamisele ja stereotüüpidega võitlemisele,“ rõhutas Bernard intervjuus. „Puue ei takista ajakirjanikul töötada tõhusalt ja avada teistsuguseid vaatenurki,“ lisas ta. Laetitia Bernard’i karjäär ja tema mõtisklused antud teemal toovad ilmsiks selle, et kaasavama ühiskonna ülesehitamiseks tuleb käsitleda ka puuetega inimeste mõõdet: võrdõiguslikkus peab olema meediatööstuse keskmes.
Lars Bosselmann on Euroopa Pimedate Liidu (EBU) tegevdirektor.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Nüüd, mil uus volinike kolleegium on avalikustatud, tuleb meil paratamatult tõdeda, et tööhõive ja sotsiaalõiguste voliniku ametikoht on kaotatud. Selle asemel on meil nüüd inimeste, oskuste ja valmisoleku eest vastutav volinik. Sõna „inimesed“ kasutamine tekitab hulgaliselt küsimusi.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Nüüd, mil uus volinike kolleegium on avalikustatud, tuleb meil paratamatult tõdeda, et tööhõive ja sotsiaalõiguste voliniku ametikoht on kaotatud. Selle asemel on meil nüüd inimeste, oskuste ja valmisoleku eest vastutav volinik. Sõna „inimesed“ kasutamine tekitab hulgaliselt küsimusi. Kas siis peaaegu kõik ülejäänud portfellid ei olegi seotud inimestega? Samuti jääb kõrva tugevalt kantseliidimaiguline „valmisolek“, mida kohtab ka ühe teise portfelli nimetuses.
Ent ennekõike on küsimus selles, mis on puudu ja mis kõrvale jäetud. Sotsiaalpoliitika ja tööhõive on taandunud tahaplaanile, seda kõike konkurentsivõime nimel. Mõne muu ametinimetuse krüptiline ja kohati värvikas olemus räägib enda eest, olgu mainitud näiteks „rakendamise ja lihtsustamise“, „heaolu ja tööstusstrateegia“ või „veemajanduse kriisivalmiduse“ volinike portfellid.
Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika portfell on eksisteerinud alates 1970. aastatest, kuid 2019. aastal nimetati see ümber tööhõive ja sotsiaalõiguste voliniku ametikohaks. See hõlmas peamisi poliitikavaldkondi, nagu Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja selle kaugeleulatuvad algatused. Kvaliteetsed töökohad, võrdõiguslikkus, sotsiaalne dialoog ning töö- ja elutingimused on jätkuvalt meie demokraatia püsimajäämise põhitegurid.
Ent tööhõive asemel on meil nüüd oskused. Idee, et paljud meie praegused probleemid tulenevad oskuste nappusest, näib olevat mõnedes ringkondades laialdaselt omaks võetud. Ettevõtetel on raske leida kvalifitseeritud tööjõudu, mida nad vajavad. Ja see ei ole üllatav. Esimestel töökohtadel on vaja mitmeaastast töökogemust ning ei ole haruldane, et nõutakse doktorikraadi, mitmete keelte oskust ja pikka loetelu tunnistustest, et tõendada oskusi, mida on võimalik omandada töökohal vaid mõne kuu jooksul. Lisaks sellele katab pakutav palk väga sageli vaevu elamiskulusid. Ja see puudutab kvalifikatsiooni nõudvaid ametikohti, mis on ülejäänutega võrreldes niigi juba tunduvalt paremas seisus.
Nagu komisjon on sageli märkinud, on äärmiselt murettekitav, et sellise valimatu kantseliitliku retoorikaga kaasneb narratiiv, milles annab ilmselgelt tooni konkurentsivõime. See näib viitavat tõdemusele, et heaolu, kvaliteetsed töökohad ja inimväärsed palgad on juba tagatud ning ainus veel lahendamata ülesanne on oskuste nappuse kaotamine. Siiski näib, et see nappus esineb peaasjalikult uues volinike kolleegiumis, kes ei suuda praegusest olukorrast aru saada, seda õigesse perspektiivi asetada ega realistlikke lahendusi pakkuda. Loodame, et uute portfellide kõrval ja tekitatud esmamulje varjus leidub siiski jõulisi ettepanekuid sotsiaalsete ja tööõiguste, demokraatia ja kliimamuutuste vastase võitluse tugevdamiseks.
