Tööandjate rühma esimees Stefano Mallia

Donald Trump võitis USA valimised ja saab teist korda presidendiks. Valimiste tulemus on selge ja seda tuleb austada. Kuid mis saab edasi?

EL ja USA jäävad teineteise peamisteks geopoliitilisteks ja kaubanduspartneriteks, sest meie suhted põhinevad vastastikkuse põhimõttel. Tänapäeva ühendatud maailmas ei ole ruumi isolatsionismile ega protektsionismile, sest sellised lähenemisviisid õõnestavad meie vastastikust ja ülemaailmset koostööd ning majanduslikku heaolu.

EL ja USA on teineteise suurimad kaubanduspartnerid. ELi ja USA kahepoolne kaubandus on saavutanud rekordtaseme: 2023. aastal oli selle väärtus üle 1,6 triljoni euro, kusjuures kahepoolsete investeeringute maht ületas 5 triljonit eurot. USA on ELi jaoks oluline välismaiste otseinvesteeringute allikas. USA välismaiste otseinvesteeringute maht Euroopas on hinnanguliselt 3,6 triljonit USA dollarit, samas kui ELi investeeringute maht USAs on ligikaudu 3 triljonit USA dollarit. Need vastastikused investeeringud tugevdavad vastastikust majanduslikku sõltuvust ja loovad mõlemal pool Atlandi ookeani miljoneid töökohti.

Seetõttu on oluline jätkata meie omavaheliste suhete arendamist. ELi kaupadele tariifide kehtestamine, mis kaasneks Trumpi ettepanekuga kehtestada kõigist riikidest, sealhulgas EList pärit impordile 10–20% tariifid, ei vii kuhugi. Seepärast kutsume üles avatumale dialoogile ja tulevikku suunatud koostöö planeerimisele.

ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu on hõlbustanud dialoogi sellistes kriitilistes küsimustes nagu tehisintellekt ja pooljuhid. Kui ühelt poolt tuleb dialoogi tugevdada ja uuendada, siis teiselt poolt peab EL kiirendama oma poliitilisi reforme, võtma end kokku ja otsima parimaid viise USAga koostöö tegemiseks.

Samuti peame valmistuma stsenaariumiks, kus peame olulistes küsimustes, nagu kliimamuutused ja Ukraina, üksinda tegutsema. See on väga reaalne võimalus ja seetõttu peaksime sellesse nüüdsest suhtuma kui uude de facto olukorda.