Diandra Ní Bhuachalla on olnud Iirimaa noorteesindaja ÜRO-s (2021–2022), kus ta pärast 11 aasta pikkust tegevust kohalikul ja riiklikul tasandil keskendus soolisele võrdõiguslikkusele, kliimaõiglusele ning rahule ja julgeolekule Ta teeb koostööd Iirimaa riikliku noortenõukogu Youth2030 meeskonnaga noorte delegaatide programmide koordinaatorina. Ta osaleb aktiivselt Euroopa kestliku arengu võrgustiku noortevõrgustikus ja programmis Chatham House Common Futures Convesrsations. Foundations for Tomorrow ja Walesi Future Generations Commissioneri büroo valisid ta hiljuti tulevaste põlvkondade ülemaailmseks saadikuks.

Diandral on bakalaureusekraad poliitikateadustes, diplom õigusteadustes ja magistrikraad rahvusvahelises avaliku sektori poliitikas ja diplomaatias Corki ülikoolist.

EMSK Info: Millisena näete oma rolli komitees ja eelkõige COP 28 delegaadina? Millega soovite panustada kliimamuutuste teemalisse arutellu?

Diandra Ní Bhuachalla: „Ma pean oma rolli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee noorteesindajana ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil kuni 2025. aastani meie töö lahutamatuks osaks, kuna see on tõeliselt esindav ja kaasav.
Mitmed rahvusvaheliste otsustusprotsesside ja poliitikakujundamisega tegelevad sidusrühmad on kogenud tõrjutust, ja see on probleem, mida noored teavad ja tunnevad liigagi hästi. Hoolimata asjaolust, et me oleme kliimaküsimustes oluliste muutuste elluviijad ja meil on ainulaadne elukogemus, öeldakse sageli, et meie vanus ei võimalda meil mõista ega kujundada teadlikke arvamusi. See diskrimineerimine võib veelgi süveneda sõltuvalt rassist, soost, seksuaalsusest, kultuurist jne
. Mida kauem see vaigistamine jätkub, seda tõenäolisem on noorte huvi lahtumine. Kes siis päästab inimesed ja planeedi? Kas meil on veel kogenud ja motiveeritud juhte, liikudes 2050. aasta poole, mil tuleb teha tõeliselt raskeid otsuseid?
Lugematud noored, kes on viimastel aastatel COPil osalenud, on öelnud, et nende suurimad õppetunnid on saadud ja tugevaimad suhted on loodud väljaspool läbirääkimisruume. Selle põhjuseks olev menetluskord põhjustab tahes-tahtmata segregatsiooni. Kliimamuutustest ülesaamiseks on meil vaja iga häält ja ideed, et ühendada oma jõud solidaarselt. Jätkusuutlikud ja tõhusad kliimameetmed sõltuvad tõrjutud rühmade mõjuvõimu suurendamisest. Ainult nii suudame saavutada kliimaõigluse ja tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale selles meie elu tähtsaimas võitluses.“