Võitlus kliimamuutuste vastu oli üks peamisi päevakorrapunkte komitee täiskogu jaanuari istungjärgul, kus toimus arutelu COP25 ja Euroopa rohelise kokkuleppe üle ning edastati selge sõnum: vaja on kiiresti võtta meetmeid, et muuta kliimakaitse ja kestlik areng reaalsuseks – ning Euroopa Liit peab võtma juhirolli.

Komitee president Luca Jahier sõnas selgelt: „Käes on äärmiselt tähtis hetk. Kahjuks on maailm kõrvale kaldunud teelt, mis viib Pariisi kliimakokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseni. Tegevusetuse mõju võib olla meile kõigile laastav. Komitee on veendunud, et tegevuskava 2030 rakendamine peab olema järgmisel kümnendil ELi peamine prioriteet. Euroopa peab haarama juhtohjad maailma kliimameetmete võtmisel!“

Jahier tõdes kurvastusega, et Madridi COP25-l osalenud riikidel puudus poliitiline tahe võtta kiiremas korras kliimameetmeid, mistõttu rahvusvahelise kliimaalase tippkohtumise tulemused jäid kesiseks. Kuid ta kiitis Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ja selles sätestatud siduvat kohustust saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Sellega seoses juhtis keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius tähelepanu asjaolule, et roheline kokkulepe ei aita üksnes kliimamuutuste probleemi lahendada, vaid selles väljendub ka pühendumus tagada majanduskasv ja sotsiaalne õiglus. „Olulised on inimesed ja ühiskond, sest roheline kokkulepe ei jäta kedagi kõrvale,“ märkis ta, rõhutades bioloogilise mitmekesisuse strateegia, ringmajanduse tegevuskava ja muude süsteemsete lahenduste olulisust kliimamuutuste vastu võitlemisel, et kanda hoolt nii inimeste kui ka planeedi eest ning kaasata kõik sektorid ja osalejad. (mp)