European Economic
and Social Committee
Soolise võrdõiguslikkuse finantsmõõdet ei ole ELi poliitikas seni uuritud
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pidas oma detsembri täiskogu istungjärgul arutelu rahanduse ja avaliku sektori taastepoliitika rolli üle soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise edendamisel ELis. Arutelu oli seotud kahe arvamuse vastuvõtmisega: üks neist käsitleb soopõhist lähenemisviisi eelarvestamisele ja investeerimisele ning teine seda, kuidas liikmesriigid saavad parandada viisi, kuidas nende taaste- ja vastupidavuskavades kavandatud otsesed ja kaudsed meetmed mõjutavad soolist võrdõiguslikkust.
Sooline võrdõiguslikkus ei ole Euroopas veel kaugeltki reaalsuseks muutunud, kui rääkida majanduslikust võimestamisest ning ligipääsust riskikapitalile ja rahastamisele. „Pandeemiajärgse taastumise käigus ei saa me endale lubada luksust naiste potentsiaali mitte arvesse võtta. Soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine peab saama reaalsuseks riiklikes taastekavades, samuti makromajanduspoliitikas ja ülemaailmses arengus,“ ütles komitee president Christa Schweng arutelu avades.
Komitee arvamuse „Soopõhised investeeringud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades“ raportöör Maria Nikolopoulou lisas: „Sooline võrdõiguslikkus ei ole puuduta ainult naisi: see toob kasu kõigile. Naiste, meeste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine on kriitilise tähtsusega selleks, et määrata kindlaks valdkonnad, millele tuleks eelarvevahendeid eraldada.“
Komitee arvamuse „Soopõhine investeerimine“ raportöör Ody Neisingh ütles: „Soolise võrdõiguslikkuse finantsaspekti ei ole ELi poliitikas seni uuritud. Kuigi soopõhine investeerimine ja sooteadlik eelarvestamine on poliitikakujundajate seas hoogustumas, puudub süsteemne fookus.“
Lõpuks kommenteeris soopõhiseid investeeringuid käsitleva arvamuse kaasraportöör Cinzia Del Rio taaste- ja vastupidavuskavade soopõhiseid meetmeid: „Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tuleks anda prioriteet soolise võrdõiguslikkuse otseste ja kaudsete meetmete hoogustamisele. Selleks on vaja sihipärast riiklikku poliitikat ning selgeid ja jätkusuutlikke investeerimiskanaleid koos ressursside planeerimisega keskpikas ja pikas perspektiivis“. (tk)