Ühtekuuluvuse tugevdamise koorem ühiskonna polariseerumise vähendamisel jääb kodanikuühiskonna organisatsioonide õlgadele. Nemad on piisavalt tugevad ja motiveeritud kaitsma kodanikuühiskonna ja demokraatlikku tegutsemisruumi. See oli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees juba teist aastat korraldatud kodanikuühiskonna nädala põhisõnum. Nädala raames käsitleti ELi ühiskonnas laialt levinud polariseerumise murettekitavat suundumust.

17.–20. märtsil kogunes komitees toimunud kodanikuühiskonna nädalale üle 800 inimese, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, vabaühenduste ja noorterühmade esindajad ning sidusrühmad ja ajakirjanikud, et jagada mõtteid ja arutleda selle üle, kuidas tugevdada ühtekuuluvust ja osalemist polariseerunud ühiskonnas.

Komitee loodud Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike kontaktrühma liikmed ja Euroopa kodanikualgatuse päeva partnerid korraldasid nädala raames 14 eriilmelist üritust, sealhulgas komitee kodanikuühiskonna auhinna tseremoonia. Üritustel osalejad koostasid sidusama ühiskonna saavutamiseks ulatusliku paketi, kus esitatakse praktilised sammud ja tähtsamad nõudmised, sealhulgas:

• tugevdada ühtekuuluvust hariduse ja kultuuri kaudu;
• pakkuda taskukohaseid ja kestlikke eluasemeid;
• suurendada üldsuse osalemist Euroopa kodanikualgatuse kaudu;
• tagada kaasav õiglane üleminek ning roheline ja sinine majanduskasv;
• luua tugev Euroopa kodanikuühiskonna strateegia;
• tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist ja rahastamist;
• kaasata noori tugevama ja vastupidavama Euroopa kujundamisse;
• edendada innovatsiooni ja tehnoloogiat ühise heaolu nimel.

Lõppistungil märkis komitee president Oliver Röpke: „Nüüd, teist kodanikuühiskonna nädalat kokku võttes olen sügavalt inspireeritud kogu Euroopa kodanikuühiskonna osalejate energiast, vastupanuvõimest ja pühendumusest. See nädal on näidanud, et kodanikuühiskonna koondumisel suudetakse leida lahendusi, mis tugevdavad meie demokraatiat, edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja aitavad ehitada üles Euroopa, mis toimib tõeliselt oma inimeste heaks.“

Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident Henna Virkkunen rõhutas, et Euroopa põhiväärtustel põhineval kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusel on meie ühiskonnas võtmeroll.

Euroopa Parlamendi asepresident Victor Negrescu kutsus jõuliselt üles tegutsema, paludes kodanikuühiskonna organisatsioonidel näidata oma tugevust ja reageerida agressiivsele retoorikale: „Me vajame tugevat kodanikuühiskonda ning tõelist partnerlust kodanikuühiskonna ja otsustajate vahel, et kujundada ühiselt välja sidus ühiskond ja tagada reaalne mõju inimeste elule.“

Kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad rõhutasid, et kodanikuühiskond on rohkem kui teenuseosutaja: ta on demokraatia ja osaluse tähtis komponent. Serbia Demokraatia Keskuse Sihtasutuse peasekretär Nataša Vučković väljendas optimismi, et kodanikuühiskonnal võib olla elutähtis roll demokraatiavastaste ja Euroopa-vastaste narratiivide algpõhjuste ja leviku vastu võitlemisel nii ELis kui ka kandidaatriikides. Seda on võimalik saavutada, kui rääkida Euroopa Liidu asjadest selgelt ja avatult ning tagada, et selle hüved jõuavad kõigi inimesteni nende igapäevaelus. (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee olulist kodanikuühiskonna auhinda on praeguseks välja antud 15 korda. Auhinnaga premeeritakse projekte, mis järgivad ELi jaoks väga tähtsates küsimustes eriti loomingulist ja uuenduslikku lähenemisviisi.

Kandideerimistaotlusi võivad esitada kõik Euroopa Liidus ametlikult registreeritud kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis tegutsevad kohalikul, piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil. Auhind on avatud ka ELis elavatele üksikisikutele, samuti ELis registreeritud või tegutsevatele ettevõtetele, tingimusel et nende projektid on rangelt mittetulunduslikud.

Kõik tingimustele vastavad algatused ja projektid tuleb ellu viia ELis. Need peavad olema juba ellu viidud või taotluste esitamise tähtpäeval endiselt käimas.

Auhinna eesmärk on suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna silmapaistvast panusest Euroopa identiteedi loomisse ja kodanikuaktiivsusse ning Euroopa integratsiooni aluseks olevate ühiste väärtuste edendamisse.

Igal aastal valitakse eraldi teema. 2023. aastal keskenduti vaimsele tervisele. 2022. aastal andis komitee erandkorras auhinna välja kahel teemal: noored ja Ukraina. 2021. aastal tunnustati auhinnaga kliimaprojekte, millega edendatakse õiglast üleminekut. 2020. aastal asendas komitee oma kodanikuühiskonna auhinna ühekordse kodanikusolidaarsuse auhinnaga, mis oli pühendatud võitlusele COVID-19 vastu. Muude varasemate teemade hulgas on olnud sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine, Euroopa identiteet ja kultuuripärand ning ränne.

2024. aasta oktoobris avas komitee 15. korda kodanikuühiskonna auhinna konkursi, seekord teemal „Võitlus Euroopa ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu“.

Polariseerumise teema on aktuaalsem kui kunagi varem. Mitme kattuva kriisi tõttu – sealhulgas COVID-19 pandeemia, Venemaa sõda Ukrainas ning ulatuslik sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus – on usaldamatus avaliku sektori ja ametiasutuste vastu kasvanud, mis on omakorda suurendanud kahjulikku polariseerumist.

Kodanikuühiskond on hädavajalik, et võidelda usaldamatuse vastu, jälgida veebis toimuva ja veebivälise polariseerumise kasvukohti, parandada sotsiaalset ühtekuuluvust ja toetada demokraatlikke ideaale. Koos avaliku sektori asutustega võib kodanikuühiskond aidata kaitsta liberaalset demokraatiat autoritaarsete suundumuste eest.

Seetõttu on komitee otsustanud anda selleaastase kodanikuühiskonna auhinna mittetulunduslikele algatustele, mis sekkuvad tõhusalt kõnealusesse probleemi ja rakendavad selle lahendamiseks ennetavaid, varajase hoiatamise ja (vajaduse korral) pingete leevendamise meetmeid. Meetmete abil tagatakse, et püsib austus demokraatlike väärtuste vastu, polariseerumine ei muutu kahjulikuks ning ühepoolsed narratiivid ei too kaasa vägivallaakte.

„Me õpetame õpilastele, et fakte tuleb kontrollida, kuid arvamuste üle tuleks arutleda lugupidavalt. Tõeline kriitiline mõtlemine austab arvamuste paljusust,“ ütleb Richard Vaško Slovakkia väitlusühendusest (SDA), kes võitis komitee kodanikuühiskonna auhinna oma kriitilise mõtlemise olümpiaadi projekti eest, mille eesmärk on võidelda ühiskonna polariseerumise vastu. Richard, kelle projekt võitis esimese auhinna, rääkis meile olümpiaadist ja sellest, miks on tänapäeva polariseerunud ja desinformatsioonist ajendatud maailmas ülioluline õpetada kriitilist mõtlemist.

Kas võiksite kirjeldada üht kriitilise mõtlemise olümpiaadi mängu või vooru? Kas saate tuua näite mõnest ülesandest või küsimusest?

Kriitilise mõtlemise olümpiaadi kooli- ja piirkondlikes voorudes osalevad õpilased üks kuni kaks tundi kestvates testides, mille käigus nad lahendavad rea ülesandeid. Neil on testi ajal piiramatu juurdepääs internetile ja veebipõhistele faktikontrollivahenditele. Ülesanded keskenduvad meediapädevusele, manipuleerimise ja kallutatuse tuvastamisele, andmete ja uuringute tõlgendamisele, loogikavigade leidmisele ja oma argumentide sõnastamisele.

Näiteks paluti hiljutises voorus õpilastel argumenteerida, kas turvalisuse suurendamiseks tuleks koolidesse paigaldada turvakaamerad, mis on Slovakkia avalikus arutelus ajakohane küsimus. Ühe teise ülesande jaoks pidid nad analüüsima viraalset TikToki videot, mis sisaldab Taylor Swifti puudutavat vandenõuteooriat, ning tegema kindlaks vandenõudele omase mõtlemise iseloomulikud tunnused. Kolmandas ülesandes pidid nad otsustama, milline kahest videost on tehisintellekti loodud ja milline on autentne.

Kõik senised testid on slovaki keeles avalikult kättesaadavad aadressil www.okm.sk.

Mida soovite kriitilise mõtlemise olümpiaadiga saavutada? Mis ajendas seda projekti käivitama?

Meie eesmärk on aidata õpilastel vanuses, mil nad hakkavad sotsiaalmeediat kasutama ja digitaalset sisu tarbima, arendada oskusi selles ruumis kriitiliselt, vastutustundlikult ja läbimõeldult orienteeruda. Õpilastele antakse iga vooru järel korrapäraselt tagasisidet ja neil on juurdepääs ettevalmistavatele e-õppe kursustele. Nende kursuste kaudu omandavad nad ülekantavaid harjumusi ja tööriistu, mida saavad igapäevaelus kasutada. Lõppkokkuvõttes on meie eesmärk toetada selliste noorte põlvkonna kujunemist, kes on informeeritud, desinformatsiooni suhtes vastupanuvõimelised ning suutelised juhtima faktipõhist ja konstruktiivset dialoogi.

Algatasime selle projekti vastusena kriitilisele lüngale meie haridussüsteemis: meediapädevus ja kriitiline mõtlemine on ametlikes õppekavades endiselt suures osas alaesindatud. Üle poole Slovakkia õpilastest ei õpi kunagi, kuidas hinnata teabe usaldusväärsust. Ainult 16% Slovakkia noortest kontrollib korrapäraselt meediast saadud teavet. Selle tulemusena kaldub 56% elanikkonnast uskuma vandenõuteooriaid või otseseid valesid. Soovisime seda muuta ning hakkasime koolides üle kogu riigi pakkuma skaleeritavat ja mõjusat tegevust.

Miks on Teie arvates praeguses kontekstis nii oluline arendada kriitilist mõtlemist? Kas meil on võimalik võita sõda valeuudiste vastu?

Valeuudised on alati mingil kujul olemas olnud, kuid nüüd elame me enneolematul teabe ülekülluse ajastul. Kuna sotsiaalmeedia on paljude noorte jaoks peamine teabeallikas, saab igaüks hõlpsasti levitada desinformatsiooni või väärinfot või õhutada vaenu. Seda kaootilist teabemaastikku filtreerima ja sellel navigeerima õppimine on muutunud elus ülimalt vajalikuks oskuseks.

Sellest hoolimata ei suuda me kunagi täielikult võita sõda valeuudiste vastu – see on liikuv eesmärk, mis pidevalt areneb. Kuid me saame anda noortele vahendid, mis võimaldavad neil selles keskkonnas paremini orienteeruda, esitada õigeid küsimusi ja mõelda, enne kui asuda sisu jagama.

Kas olete saanud oma projekti kohta tagasisidet? Kas võiksite tuua selle kohta näite?

Pärast iga vooru kogume me üksikasjalikku tagasisidet ja vastused on ülekaalukalt positiivsed. Näiteks ütles 93% õpetajatest, kelle õpilased osalesid olümpiaadil, et see aitab nende õpilastel desinformatsioonile ja pettusele paremini vastu panna. Lisaks tõusis meie soovitusindeks, mis on kasutajate rahulolu põhinäitaja, viimases voorus + 76 punktini, mida peetakse suurepäraseks tulemuseks.

Millist nõu annaksite teistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele heade tulemuste saavutamiseks samalaadsete tegevuste või programmidega?

Iga riik ja kontekst on erinev ning kohalikud organisatsioonid teavad kõige paremini, mis nende kogukondades toimib. Kuid meie jaoks on hästi toiminud mõned järgmised põhimõtted.

Esiteks – ja see on iseäranis oluline – ei ütle me noortele, mida mõelda. Tõeline kriitiline mõtlemine austab arvamuste paljusust. Kui õpilased tunnevad, et nende seisukohad ei ole vastuvõetavad või et neile dikteeritakse arvamusi, tõmbuvad nad tagasi. Me õpetame neile, et fakte tuleb kontrollida, kuid arvamuste üle tuleks arutleda lugupidavalt.

Teiseks on kesksel kohal juurdepääsetavus ja kaasavus. Kui me ei lõhu mulli ega jõua eliitkoolidest kaugemale, ei ole meil tegelikku mõju. Meie programm on tasuta, täielikult veebipõhine, takistusteta juurdepääsetav ja kättesaadav ka meie suurima etnilise vähemuse keeles. Sel aastal oli 53% osalejatest kutsekeskkoolide õppurid.

Kolmandaks tuleb skaleeritavusele mõelda algusest peale ja kasutada selle saavutamiseks uut tehnoloogiat. Kasutame tehisintellekti avatud vastuste hindamiseks, mis võimaldab meil säilitada kvaliteetse hariduskogemuse, kasutamata valikvastustega teste. Kuigi digiajastu on toonud kaasa tõsiseid väljakutseid, annab see meile ka võimsad vahendid nende ületamiseks.

Richard Vaško kuulub Slovakkia väitlusühendusse (SDA) alates 12. eluaastast. Keskkooli ajal võidutses ta Slovakkia riiklikus väitlusliigas ja esindas Slovakkiat ülemaailmsetel koolide väitlusmeistrivõistlustel. Ta lõpetas Ühendkuningriigis Warwicki ülikoolis õigusteaduse, poliitika ja filosoofia erialal oma aastakäigu parimate hulgas ning õpib nüüd Cambridge’i ülikoolis haridusvaldkonna (teadmised, võim, poliitika) magistriõppes.

Alates 2021. aastast on Richard Vaško töötanud Slovakkia väitlusühenduses, kus ta lõi kriitilise mõtlemise olümpiaadi ja seda nüüd koordineerib. Ta on teinud koostööd ka Slovakkia haridusministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni meeskonnaga (StratCom) ning on riikliku haridus- ja noorsooinstituudi õpetajakoolituseks mõeldud meediapädevuse teemaliste käsiraamatute kaasautor. Ta viib läbi uuringuid ja korraldab koos Mathias Beli instituudiga mitmerahvuselist suvekooli ebasoodsas olukorras olevatele lastele. Mathias Beli instituut on vabaühendus, mis keskendub Slovakkia etnilistele vähemustele ja sealsetele tõrjutud roma kogukondadele.

Arutelus demokraatia, õigusküsimuste, õigusriikluse ja tarbijakaitse voliniku Michael McGrathiga hoiatas komitee pidevate katsete eest vaigistada, õõnestada ja nõrgestada neid, kes kaitsevad demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja põhiõigusi. Komitee väljendas valmisolekut ühendada jõud komisjoniga, et kaitsta Euroopa kodanikuühiskonda ja võidelda polariseerumise vastu.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on valmis aktiivselt osalema Euroopa Komisjoni tulevases kodanikuühiskonna strateegias, mis on praegu ettevalmistamisel ning mille eesmärk on tugevdada demokraatiat ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja ühendada lõhestatud kogukondi kogu ELis. Rünnakud kodanikuühiskonna rühmituste ja sõltumatu meedia vastu on sagenenud ning komitee on pühendunud sellise tegevuse vastu võitlemisele ning vaba ja avatud ühiskonna aluste kaitsmisele.

„Komitee on kindlalt pühendunud kodanikuühiskonna kaitsmisele ja võimestamisele. Euroopa kodanikuühiskonna koduna ei ole me passiivsed vaatlejad, vaid astume aktiivselt vastu tegevusele, mis õõnestab kodanikuühiskonna tegutsemisvõimet. Me nõuame tugevamat toetust, paremat kaitset ja kodanikuühiskonna rolli ulatuslikumat tunnustamist meie demokraatia tugevdamisel,“ rõhutas komitee president Oliver Röpke komitee täiskogu istungjärgul 27. märtsil, kui toimus kõrgetasemeline arutelu volinik McGrathiga ühiskonna polariseerumise vähendamise teemal.

Oliver Röpke märkis, et valitsusvälised organisatsioonid ja rohujuure tasandi liikumised võitlevad üha enam demokraatia allakäigu, piiravate õigusaktide, laimukampaaniate ja strateegiliste kohtuasjade vastu, mille eesmärk on vaigistada teisitimõtlemist ning mis on osa laiemast püüdlusest õõnestada ja nõrgestada neid, kes kaitsevad demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja põhiõigusi.

Röpke juhtis tähelepanu mõnede Euroopa Parlamendi liikmete hiljutistele süüdistustele keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide vastu ja pidas iseäranis murettekitavaks, et sellised rünnakud ei tule mitte ainult väljastpoolt ELi institutsioone, vaid mõnikord isegi nende seest.

Volinik McGrathi sõnul on komiteel ainulaadne võimalus anda väga väärtuslik panus komisjoni jõupingutustesse tugevdada demokraatiat ja ületada ühiskonna lõhestatus. Ta märkis, et parim viis polariseerumise vastu võitlemiseks on eurooplaste mõjuvõimu suurendamine ja nende esindamine: „Kui meil see õnnestub, suudame oma kogukonnad, ühiskonna ja ELi üksteisele lähemale tuua. Mida iganes me ka ei teeks, on selge, et kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine on jätkuvalt otsustava tähtsusega.“

Komisjoni 2025. aasta tööprogrammis välja kuulutatud uus ELi kodanikuühiskonna strateegia toetab, kaitseb ja võimestab kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid.

Täiskogu arutelul tutvustati ka komitee 2025. aasta kodanikuühiskonna nädala peamisi järeldusi. Selle aasta teema oli „Ühtekuuluvuse ja osaluse tugevdamine polariseerunud ühiskonnas“. Sõna võtsid kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi, kes tutvustas kodanikuühiskonna nädala raames sõnastatud peamisi nõudmisi, kodanikuühiskonna auhinna võitja Richard Vaško Slovakkia väitlusühendusest ning noorteaktivist Kristýna Bulvasová, kes esitles komitee iga-aastase noorteürituse „Sinu Euroopa; Sinu arvamus“ peamisi soovitusi. („Sinu Euroopa, Sinu arvamus“).(ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma liige Antonio García Del Riego

Euroopa on kriitilises olukorras, seistes silmitsi ajalooliste katsumustega, alates rohepöördest kuni sõjani oma vahetus naabruses ja süveneva ülemaailmse konkurentsini. Nende probleemide lahendamiseks on vaja enamat kui poliitilisi deklaratsioone. Selleks on vaja raha ja suutlikkust seda koondada, suunata ja mitmekordistada. Ühe sõnaga nõuab see tugevat, konkurentsivõimelist ja autonoomset finantssüsteemi, mida meil praegu kahjuks ei ole.

Rahandus on iga kaasaegse majanduse vereringe. Iga uus tehas, elektrisõiduk, haiglalaiendus või puhta tehnoloogia idufirma sõltub sellest, kas keegi võtab selle rahastamise riski. Ja Euroopas on see „keegi“ sageli pank. VKEd, mis moodustavad 99% ELi ettevõtetest, sõltuvad peamiselt pangalaenudest, et kasvada, investeerida ja eksportida. Siiski on oht, et need institutsioonid, mis moodustavad meie rahastamisökosüsteemi tuumiku, jäävad konkurentsist välja ja neid reguleeritakse üle.

Euroopa räägib sageli „strateegilisest autonoomiast“ energia-, kaitse- ja digitaristu valdkonnas, finantsautonoomiast aga räägitakse harva. Kuigi seda tuleks teha.

Praegu on üle 60% Euroopa investeerimispangandusest vaid nelja Ameerika panga käes. Tulevasi Basel IV eeskirju hakatakse kohaldama täies mahus ELis, kuid mitte USAs, Ühendkuningriigis ega Jaapanis. Selline asümmeetria seab Euroopa pangad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kui soovime, et Euroopa pangad rahastaksid kaksiküleminekut ja toetaksid strateegilisi sektoreid, peavad nad saama konkureerida võrdsetel alustel.

Kapitaliturgude liit peab minema kaugemale pelgast retoorikast ning muutuma tõeliseks hoiuste ja investeeringute ühtseks turuks. Selle saavutamiseks vajame arukat, proportsionaalset ja sobivat reguleerimist, mis kaitseb stabiilsust ja tarbijaid, kuid ergutab ka majanduskasvu ja konkurentsivõimet. See tähendab

• proportsionaalsust,
• tehnoloogilist neutraalsust ja
• tulemuspõhiseid eeskirju.

Euroopa ei saa endale lubada naiivsust. Maailmas, mida kujundavad üha enam võimupoliitika ja majandusblokid, tähendab rahaline tugevus suveräänsust. Ameerika Ühendriigid ja Hiina on seda juba mõistnud ja ka Euroopale peaks see lõpuks ometi kohale jõudma.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib, et Euroopa Komisjoni 2025. aasta tööprogramm, milles seatakse ELi seadusandlikud ja poliitilised prioriteedid, keskenduks majanduslikule vastupanuvõimele, sotsiaalsele õiglusele ja kestlikkusele. Täiskogu istungjärgul toimunud arutelul majanduse ja tootlikkuse voliniku Valdis Dombrovskisega kinnitas komitee, kellel on tööprogrammi kujundamisel oluline roll, taas oma tahet aidata välja töötada tegevuskava, mis tegeleks pakiliste probleemidega, luues samal ajal kaasavama ja rohkem tulevikku suunatud Euroopa Liidu.

Detsembris 2024 esitas Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee oma panuse tööprogrammi, mille teema on „Üheskoos edasi: julgem, lihtsam ja kiirem liit“. Selle tulevikupildi eesmärk on käsitleda ELi majanduslikke ja geopoliitilisi raskusi. Igal aastal viimistleb komitee tööprogrammi ulatuslike konsultatsioonide ja soovituste abil, et see teeniks kõige paremini Euroopa kodanike ja ettevõtjate huve.

Komitee president Oliver Röpke väljendas heameelt tiheda koostöö üle Euroopa Komisjoniga. Ta tunnustas komisjoni jõupingutusi, kutsus aga üles võtma kasutusele suuremate eesmärkidega ja kaasavama lähenemisviisi. „Oleme jätkuvalt pühendunud selliste poliitikameetmete kujundamisele, mis edendaksid majanduslikku stabiilsust, sotsiaalset võrdsust ja demokraatlikke väärtusi,“ ütles ta.

Valdis Dombrovskis kinnitas veel kord, et komisjoni järgmise viie aasta tööprogrammi eesmärk on parandada majanduslikku konkurentsivõimet ja julgeolekut. „Konkurentsivõimelisema Euroopa ülesehitamise üks oluline osa on meetmete võtmine bürokraatia vähendamiseks. Meie lihtsustamist käsitleva tegevuskava eesmärk on tagada, et meie õigusnormid aitaksid saavutada – mitte takistada – meie majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja julgeolekualaseid eesmärke,“ ütles ta.

2025. aasta põhiprioriteedid

Majanduskasv ja konkurentsivõime

Tööprogrammis keskendutakse struktuurireformidele, uuele mitmeaastasele finantsraamistikule ja tugevamatele kapitaliturgudele. Komitee pooldab laiapõhjalisemat majandusliku vastupanuvõime käsitlust, mille käigus tegeletakse vinduva majanduskasvu, elukalliduse kriisi ja kasvava geopoliitilise ebakindluse probleemidega.

Reguleerida arukamalt, mitte lihtsalt vähem

Komitee toetab komisjoni kavatsust vähendada halduskoormust, kuid hoiatab, et õigusnormide lihtsustamine ei tohi toimuda sotsiaalkaitse või keskkonnastandardite arvelt.

Innovatsiooni ja investeeringute edendamine

Tööprogrammis seatakse prioriteediks ELi tehnoloogiline juhtpositsioon, pöörates suurt tähelepanu digivõrkudele, tehisintellektile ja kvanttehnoloogiale. Komitee kutsub komisjoni üles looma tingimused, mis hoiaksid ära kapitali väljavoolu ja soodustaksid pikaajalisi investeeringuid Euroopas.

Õiglasem ja keskkonnahoidlikum Euroopa

Tööprogrammi eesmärk on tugevdada sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust, käsitledes selliseid küsimusi nagu oskuste nappus, toiduga kindlustatus ja kestlik rahandus. Komitee rõhutab sotsiaalset ühtekuuluvust ja õiglast digiüleminekut edendavate poliitikameetmete tähtsust.

Valmistumine laienemiseks ja tulevikuks

Kuna EL valmistub võimalikuks laienemiseks pärast 2028. aastat, esitatakse tööprogrammis finants- ja poliitilist stabiilsust tagavad kavad. Komitee rõhutab, et arvesse tuleb võtta kodanikuühiskonna seisukohti, et tagada poliitikameetmete vastamine kõigi eurooplaste vajadustele. (tk)

Igapäevaste pommitamiste ajal, kui Ukraina noorte peamine eesmärk on ellu jääda, ei ole neil aega mõelda kaugemale tulevikule, ütleb 18aastane Jevhenija Senõk, „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ osaleja ja noorteaktivist Ukrainast. Ta kõneleb sõja mõjust oma riigi noorteorganisatsioonidele ja sellest, miks on oluline teha Ukraina noorte hääl kuuldavaks Euroopas.

Kuidas on Ukrainas kolm aastat käiv sõda mõjutanud Teie arvates Teie noorteorganisatsiooni ja kuidas on selle tegevus muutunud?

2013. aastal loodud SD platvormi eesmärk on kaitsta selliseid väärtusi nagu vabadus, solidaarsus, võrdsus ja õiglus, sest usume, et need on Ukraina edumeelse tuleviku loomisel kõige olulisemad. Meil on ka palju välisfiliaale, et säilitada kodust lahkuma sunnitud Ukraina noorte kaasamine välismaal. 

Kuid kõigepealt on sõda mõjutanud piirkondlike filiaalide tööd. Mitmeid neist, näiteks Odessas ja Zaporižžjas, asuvad eesliinile väga lähedal ja sealsed inimesed kogevad iga päev pommitamist. Neil on raske mõelda ürituste korraldamisele, kui peamine eesmärk on ellu jääda. Igapäevane pommitamine mõjutab noori kogu riigis, sest neil pole aega mõelda kaugemale tulevikule – kunagi ei tea, mis juhtub homme või isegi paari tunni pärast.

Sõja tõttu on ka Ukraina finantsolukord ebastabiilne, mille tulemuseks on noorte tööpuudus. Noored peavad otsima tööd ning samal ajal püüdma õppida ja osaleda noorteorganisatsioonides. Neid aspekte on keeruline tasakaalustada.

Pärast täiemahulist sissetungi asusid paljud noored võitlema Venemaa agressiooni vastu relvaga käes, mitte noortenõukogude või -organisatsioonide kaudu. Seetõttu ei ole noortel poliitilist kogemust. Edaspidigi on raske tagada, et kõik saaksid korralikult poliitikas osaleda.

SD platvorm pakub tasuta mitteformaalset poliitilist haridust, et noored teaksid, kuidas nad saavad poliitikat mõjutada piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Miks on Teie arvates oluline, et noorteorganisatsioonid või nende esindajad saaksid osaleda sellistel üritustel nagu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“?

Esiteks näitavad need rahvusvahelised üritused ukrainlastele, et Euroopa ei ole meid unustanud. Meil on oluline siin olla, et meid kuuldaks ning saaksime ise kuulda teiste kogemusi ja viia uusi mõtteid kaasa oma riiki.

Samuti näitab see, et suudame Euroopa Liidu liikmeks saada ja oleme sellele pühendunud, sest kui me oleme siin, siis saavad Euroopa noored kuulata meid ja meie neid. See on nagu meie kõigi partnerlus.

Millist tuge ja abi noored Teie arvates vajavad, et julgustada neid osalema noorte töös ja olema aktiivsed?

Minu arvates on Euroopa Liidu jaoks väga oluline konsulteerida Ukraina noortega. Ma arvan, et kui Euroopa Liit annab meile edaspidigi võimaluse rääkida kaasa ELi poliitika kujundamisel, jõuame ühiste järeldusteni, mis on kasulikud mõlemale poolele. Kuna oleme osa Euroopast, peame jõudma ühistele järeldustele kõigis poliitikavaldkondades. Kui Euroopa Liit jätkab rahalise toetuse pakkumist Ukraina noortele, et nad saaksid sellistel üritustel osaleda, julgustab see neid poliitikas osalema, sest rahaline kulu ei oleks osalemisel enam nii suureks takistuseks.

Jevhenija Senõk on Ukraina noortenõukogu liikmesorganisatsiooni SD platvorm noorteaktivist. Ta õpib Lvivi riiklikus polütehnilises ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.  

Javier Garat Pérez

Vastuseks president Ursula von der Leyeni Euroopa ookeanipakti algatusele on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitanud olulised soovitused, kuidas edendada terviklikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi ookeanide majandamisel. Komitee visioon keskendub elujõuliste ja tulutoovate ookeanide tagamisele, ELi sinise majanduse soodustamisele, mereuuringute ja innovatsiooni tugevdamisele ning mereökosüsteemide kaitsmisele tulevaste põlvkondade jaoks.

Sinise majanduse potentsiaali täielik ärakasutamine

Komitee rõhutab tugeva ja konkurentsivõimelise sinise majanduse arendamise tähtsust. See hõlmab õigusraamistike lihtsustamist, strateegilise autonoomia tagamist, innovatsiooni edendamist ja süsinikuheite vähendamist.

Meretööstuse jõuka tuleviku kindlustamiseks toetame kiireid investeeringuid e-kütustesse, avamere taastuvenergiasse ja uuenduslikesse meretehnoloogiatesse. Lisaks aitab selgete kestlikkuse eesmärkidega tugeva merendusklastri loomine säilitada Euroopa juhtpositsiooni meretööstuses. Seepärast on hädavajalik luua sinise majanduse väärtusahelate tööstusliit ja tugevdada ELi merendusjulgeoleku strateegiat.

Lisaks soovitame anda hinnang praegu kehtivatele poliitikameetmetele, näiteks ühisele kalanduspoliitikale. Jätkuvalt tuleks toetada säästvat kalapüüki ning samal ajal tuleks vähendada sõltuvust mereandidest. Impordile tuleks kohaldada samu sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Samuti kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles töötama 2026. aastaks välja nn sinist toitu käsitleva ELi tegevuskava.

Merendusteadmiste, -uuringute ja -innovatsiooni edendamine

Komitee nõuab merendusuuringute ja -innovatsiooni suuremat rahastamist, rõhutades vajadust ülemaailmse teaduskoostöö ja parema tehnoloogia järele merendussektoris. Selleks soovitame luua sinise majanduse keskused ja ELi ookeanivaatluskeskus.

Investeeringute ja rahastamise suurendamine ookeanide jätkusuutlikkuse tagamiseks

Toonitame vajadust mobiliseerida märkimisväärseid avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, et toetada kestliku arengu eesmärki nr 14 (ookeani- ja mereökosüsteemid). Selleks tuleks ELi rahastamisprogrammides, näiteks programmis „Euroopa horisont“, luua spetsiaalsed eelarveread ookeaniprojektidele. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond peaks samuti saama tugevamat rahalist toetust, et toetada konkurentsivõimelisi ja vähese süsinikuheitega sektoreid.

Sotsiaalselt kaasav ja õiglane üleminek

Vastupanuvõimeline ookeanimajandus peab tagama merendustöötajate õiglase kohtlemise. Komitee soovitab meetmeid tööjõupuuduse vähendamiseks, põlvkonnavahetuse soodustamiseks ja kutsealase ümberõppe võimaluste pakkumiseks. Et kaitsta töötajaid, eelkõige neid, kes ei saa tehnoloogiliste muutuste tõttu uutele ametikohtadele üle minna, tuleks kehtestada ulatuslikud sotsiaaltoetussüsteemid.

Elujõuliste ja vastupanuvõimeliste ookeanide tagamine

Meie ookeane ähvardavad kliimamuutuste, reostuse, plasti ja inimtegevuse surve tõttu paljud ohud. Seepärast kutsume üles tegema suuremaid pingutusi merede taastamiseks ja kaitsmiseks ning nende jätkusuutlikuks kaitseks kooskõlas ülemaailmsete elurikkuse säilitamise kohustustega. Hea keskkonnaseisundi saavutamine on oluline ka majandusliku stabiilsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime seisukohalt. Lisaks peaksime kiiresti investeerima rohelisse taristusse, reostuse vähendamisse ja Euroopa kliimakohanemise kavasse, tugevdades samal ajal ELi juhtpositsiooni ülemaailmses merenduse majandamises.

Tervikliku ookeanide majandamise raamistiku tagamine

Et suurendada majanduslikku õitsengut ja austada samal ajal meie keskkonna taluvuspiire, kutsub komitee üles tegema piirkondlikku koostööd kohalike kogukondadega, et tagada poliitikameetmete omavaheline kooskõla. Samuti soovib ta paremaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, tugevamat ELi ookeanidiplomaatiat ja merendusele keskendunud töörühmi ELi institutsioonides.

Lõpetuseks soovitab komitee parandada mereala ruumilist planeerimist, et tasakaalustada eri huve, näiteks ühelt poolt avamereenergia laiendamist ja teiselt poolt kalandust ja vesiviljelust. Eesmärk on edendada kooseksisteerimist ja kestlikkust ning tagada samal ajal traditsiooniliste kalapüügiga tegelevate kogukondade säilimine ja kaasamine otsuste tegemisse.