Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles taasrelvastamise kava „ReArm Europe“, mille 27 liikmesriiki kiitsid heaks 6. märtsil toimunud erakorralisel tippkohtumisel. See sisaldab viit olulist ettepanekut, mis on kahtlemata huvitavad, ent väärivad ka edasist arutelu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles taasrelvastamise kava „ReArm Europe“, mille 27 liikmesriiki kiitsid heaks 6. märtsil toimunud erakorralisel tippkohtumisel. See sisaldab viit olulist ettepanekut, mis on kahtlemata huvitavad, ent väärivad ka edasist arutelu.
Esimene ettepanek puudutab paindlikkust stabiilsuse ja kasvu paktis.
Komisjon teeb ettepaneku aktiveerida stabiilsuse ja kasvu pakti vabastusklausel, mis võimaldaks liikmesriikidel suurendada kaitsekulutusi 1,5% SKPst, ilma et sellega kaasneks nende suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamise oht. Oodatav kokkuhoid? „Ligikaudu 650 miljardit eurot nelja aasta jooksul. Euroopa peab märkimisväärselt suurendama oma kaitsekulutusi,“ märgib Ursula von der Leyen.
Teine ettepanek on võtta kasutusele kaitsevaldkonna uus laenuvahend.
Selle vahendi väärtus oleks 150 miljardit eurot ja seda rahastataks ELi eelarvest antavate laenudega makromajandusliku finantsabiga sarnase süsteemi raames. Vahendit on kavas kasutada tõsiste puudujääkide all kannatavates esmatähtsates valdkondades: õhu- ja raketikaitse (Saksamaa õhutõrjealgatus European Sky Shield), suurtükisüsteemid, raketid ja laskemoon, droonid ja droonitõrjesüsteemid, strateegilised võimaldid, elutähtsa (sealhulgas kosmosega seonduva) taristu kaitse, sõjaväeline liikuvus, kübervaldkond, tehisintellekt ja elektrooniline sõjapidamine.
Protsessi kiirendamiseks teeb komisjon ettepaneku kasutada ELi toimimise lepingu artiklit 122: erandlikes oludes eeldab otsuse tegemine üksnes liikmesriikide nõusolekut ELi nõukogus ja Euroopa Parlamenti tuleb otsusest vaid teavitada. See on küsitav demokraatlikust protsessist kõrvalehoidmine. Euroopa kaitse tõhustamise kava kinnitati Versailles’ tippkohtumisel märtsis 2022 – kolm aastat tagasi! Keeruline on põhjendada selle protsessi kiireloomulisust.
Kolmas ettepanek on kasutada piirkondlikke vahendeid.
Komisjon rõhutab, et lühiajaliselt saab Euroopa Liit Euroopa eelarvet paremini ära kasutada, paigutades ümber teatavate eelarveridade vahendeid. Komisjon teeb ettepaneku anda liikmesriikidele võimalus „kasutada ühtekuuluvuspoliitika programme kaitsekulutuste suurendamiseks“ ning ta soovib lihtsustada vabatahtlike ülekannete tegemist kaitse-eesmärgil teistesse ELi fondidesse.
See kujutab endast olulist kärbet praeguses mitmeaastases eelarvekavas (2021–2027). Küsimus on: kas me peaksime ohverdama sotsiaalse või piirkondliku ühtekuuluvuse kaitse huvides? Seda tuleks arutada.
Samal ajal võiks Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi STEP veelgi enam kasutusele võtta, laiendades seda kõigile kaitsesektori tehnoloogiatele. Teine võimalus on komisjoni sõnul olemasolevate piirangute, näiteks konkurentsieeskirjade või eel- ja kaasfinantseerimise eeskirjade leevendamine.
Neljas ettepanek puudutab Euroopa Investeerimispanga (EIP) laene.
EIP ja selle aktsionärid (liikmesriigid) on korduvalt väljendanud oma vastuseisu mis tahes püüdele edendada laenuandmist puhtalt sõjalisele sektorile, eelistades kahesuguse kasutusega toodete sektorit. Seepärast tahab komisjon muuta Euroopa Investeerimispanga poliitikat.
Viies ettepanek hõlmab erakapitali mobiliseerimist.
Eesmärk on võimaldada kaitsevaldkonna ettevõtetele parim võimalik juurdepääs kapitalile ja rahastamisele, sest rahastuse puudumine on olnud tööstusharu jaoks valdav probleem. See idee tuleks lisada Euroopa hoiuste ja investeeringute liitu käsitlevasse teatisse.
Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi kiiresti muutuva geopoliitilise maastikuga, tekib oluline küsimus: kuidas saab Euroopa Liit tagada oma julgeoleku üha ebakindlamas maailmas? Arvamuses „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ esitab komitee põhjaliku tegevuskava, et tugevdada ELi julgeolekut ning valmistuda nii praegusteks kui ka tulevasteks väljakutseteks.
Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi kiiresti muutuva geopoliitilise maastikuga, tekib oluline küsimus: kuidas saab Euroopa Liit tagada oma julgeoleku üha ebakindlamas maailmas? Arvamuses „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ esitab komitee põhjaliku tegevuskava, et tugevdada ELi julgeolekut ning valmistuda nii praegusteks kui ka tulevasteks väljakutseteks.
Arvamus valmis ajal, mil julgeolekuohud kasvavad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohavõtu keskmes on üleskutse luua ühtne ja tugev ELi kaitsevaldkonna rahastamise mehhanism. Praegused rahastamisstruktuurid on ebapiisavad ja vaja on teha muutusi. Ilma koordineerituma lähenemisviisita kaitsevaldkonna rahastamisel on ELil oht jääda oma huvide kaitsmisel maha. Arvamuses tõstatatud mureküsimuste hulgas on asjaolu, et 78% ELi riikide poolt kaitsevaldkonna hangetele kulutatud 75 miljardist eurost läks kolmandate riikide tarnijatele, nagu on märgitud komisjoni aruandes Euroopa konkurentsivõime tulevikukohta. Seda kasvavat sõltuvust välistest tarnijatest ei saa eirata.
Kuid küsimus ei ole mitte ainult kulutuste suurendamises, vaid ka selles, et kulutada tuleb targalt ja tõhusalt. Komitee soovitab tugevdada koordineerimist ELi ja NATO vahel, suurendada selliste algatuste nagu Euroopa Kaitsefond ja Euroopa rahutagamisrahastu rahastamist ning keskenduda ühishangetele, et ühtlustada ressursside kasutamist ja vähendada kulusid. Lisaks toetab komitee ideed, et NATO Euroopa liikmed eraldaksid vähemalt 2,5% oma SKTst kaitsele, mis tõhustaks Euroopa reageerimist praegustele geopoliitilistele ohtudele. See suurem kulueesmärk tagab, et NATO Euroopa liikmed aitavad tõhusamalt kaasa kollektiivsele julgeolekule, säilitades samas täieliku suveräänsuse oma relvajõudude üle.
Lisaks on ELi kaitsevõime tugevdamisel olulised sellised algatused nagu laskemoona tootmist toetav määrus ja instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA). Need jõupingutused võimaldavad Euroopal tõhusalt koondada ressursse, tagades nii sõjalise kui ka tsiviilvalmiduse.
Tehnoloogia areng, sealhulgas tehisintellekt, droonid ja küberturvalisus, on muutumas riikide julgeoleku jaoks üha olulisemaks. Komitee rõhutab, et oluline on investeerida nendesse valdkondadesse, et uusi ohte ennetada. Avaliku ja erasektori koostöö on innovatsiooni edendamisel võtmetähtsusega, eriti tehisintellekti, droonide ja küberturbesüsteemide valdkonnas.
Arvamuses kutsutakse üles looma vastupanuvõimelist Euroopa kaitsetööstuse ökosüsteemi, soodustades tõhusamat koostööd ettevõtete, VKEde ja valitsuste vahel. Innovatsiooni edendamine ja Euroopa konkurentsivõime säilitamine vähendavad sõltuvust välistest tarnijatest, luues iseseisvama kaitsetööstuse.
Lisaks ei tohiks me unustada ka ELis toimuvaid piirkondlikke algatusi. Piirkondliku koostöö tugevdamine aitab kohandada kaitsestrateegiaid, et lahendada eri liikmesriikide konkreetseid julgeolekuprobleeme. Selline lähenemisviis tagab, et piirkondlikke probleeme käsitletakse asjakohaselt laiemas ELi raamistikus.
ELi kaitsevaldkonna tugevdamine ei tähenda mitte ainult julgeolekut, vaid ka ELi väärtuste säilitamist. Me usume, et järgides meie arvamuses esitatud tegevuskava, suudab EL kindlustada oma tuleviku ning kaitsta oma rahu ja majandushuve.
Komitee tähelepanekud Draghi ja Letta aruannete kohta, Matteo Carlo Borsani, Giuseppe Guerini ja Stefano Palmieri
Konkurentsivõime kinnisidee, Karel Lannoo, Euroopa Poliitikauuringute Keskus
Konkurentsivõime kompass ei tähtsusta võrdselt ettevõtjate vajadusi ja töötajate õigusi, Esther Lynch, Euroopa Ametiühingute Keskliit
„Future 500“: Euroopa ettevõtete laiendamine ülemaailmse edu saavutamiseks, Stjepan Orešković, Atlandi Nõukogu
Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon ütleb koondõigusaktile EI: ettevõtete huvid ei tohiks saada ELi poliitika suhtes määravaks, Andriana Loredan, Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon
Komitee tähelepanekud Draghi ja Letta aruannete kohta, Matteo Carlo Borsani, Giuseppe Guerini ja Stefano Palmieri
Konkurentsivõime kinnisidee, Karel Lannoo, Euroopa Poliitikauuringute Keskus
Konkurentsivõime kompass ei tähtsusta võrdselt ettevõtjate vajadusi ja töötajate õigusi, Esther Lynch, Euroopa Ametiühingute Keskliit
„Future 500“: Euroopa ettevõtete laiendamine ülemaailmse edu saavutamiseks, Stjepan Orešković, Atlandi Nõukogu
Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon ütleb koondõigusaktile EI: ettevõtete huvid ei tohiks saada ELi poliitika suhtes määravaks, Andriana Loredan, Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon
„On aeg astuda Draghi aruandest selge samm edasi, vastasel korral see jääbki poliitikakoridoridesse. Vajame häid strateege ja poliitikakujundajaid, kes suudaksid sellest aruandest kaugemale minna ja töötada välja ELi tööstuspoliitika strateegiad,“ ütleb Horvaatia ettevõtja ja teadlane Stjepan Orešković. Koos Atlandi-ülese mõttekoja Atlandi Nõukogu vanemdirektori Jörn Fleckiga tutvustas ta Brüsselis toimunud rahvusvahelisel avalikul konverentsil Conclave II julget algatust „Future 500“. Algatus on osa Atlandi Nõukogu laiemast platvormist SEEUS Futures. „Future 500“ eesmärk on teha kindlaks ja toetada 500 Euroopa ettevõtet, millel on potentsiaal saavutada märkimisväärset kasvu ja ülemaailmset mõju. Eesmärk on toetada Euroopa uusi ettevõtjaid ülemaailmses konkurentsis ja nii suurendada Euroopa osalust rahvusvahelises majanduses. Stjepan Orešković rääkis meile projektist täpsemalt.
„On aeg astuda Draghi aruandest selge samm edasi, vastasel korral see jääbki poliitikakoridoridesse. Vajame häid strateege ja poliitikakujundajaid, kes suudaksid sellest aruandest kaugemale minna ja töötada välja ELi tööstuspoliitika strateegiad,“ ütleb Horvaatia ettevõtja ja teadlane Stjepan Orešković. Koos Atlandi-ülese mõttekoja Atlandi Nõukogu vanemdirektori Jörn Fleckiga tutvustas ta Brüsselis toimunud rahvusvahelisel avalikul konverentsil Conclave II julget algatust „Future 500“. Algatus on osa Atlandi Nõukogu laiemast platvormist SEEUS Futures. „Future 500“ eesmärk on teha kindlaks ja toetada 500 Euroopa ettevõtet, millel on potentsiaal saavutada märkimisväärset kasvu ja ülemaailmset mõju. Eesmärk on toetada Euroopa uusi ettevõtjaid ülemaailmses konkurentsis ja nii suurendada Euroopa osalust rahvusvahelises majanduses. Stjepan Orešković rääkis meile projektist täpsemalt.
Kas võiksite lühidalt tutvustada projekti „Future 500“ põhiideed?
Algatuses tugineme teadmistele, mis saadi Draghi, Letta ja Heitori koostatud olulistest aruannetest Euroopa tuleviku kohta ning mida analüüsisid teadlased ja ettevõtjad oma perspektiivist. Algatusega tõstatatakse mitu kriitilist küsimust. Kes viib ellu konkurentsivõime kavad ja hiljuti avaldatud konkurentsivõime kompassi? Milliseid mehhanisme kasutatakse? Millised kulud tekivad? Ja millist tulu võib oodata võrreldes tuluga, mida saavad USA hiljutised suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted? Projekt „Future 500“ on USAd, ELi ja Kagu-Euroopat esindava platvormi SEEUS nurgakivi. Projekti eesmärk on suurendada nende piirkondade nähtavust ja koostööd. See on strateegiliselt kavandatud selleks, et vastata Euroopa tungivale vajadusele soodustada dünaamilist keskkonda, mis aitab kohalikel ettevõtetel areneda maailmatasandi liidriteks. Algatuses keskendutakse riskikapitali pakkumisele, strateegilistele suunistele ja rahvusvahelistele võrgustikele. Õpitakse sellistelt ekspertidelt nagu Dani Rodrik Harvardi Ülikoolist ja Beata Jaworcik Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast, et töötada välja 21. sajandi tööstuspoliitika, mis parandab märkimisväärselt meie konkurentsipositsiooni.
Kas Teil on juba potentsiaalseid kandidaate, keda valida 500 ettevõtte hulka? Millised on põhinõuded, millele ettevõte peab vastama, et osutuda valituks?
Kuigi ühtegi konkreetset äriühingut ei ole veel valitud, otsitakse „Future 500“ ettevõtete hulka skaleeritavuse ja kiire kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Protsess on avatud ja pidev ning selles seatakse esikohale majanduslikud ootused, innovatsioon ja strateegiline tähtsus vastavas sektoris. Samuti püüame luua partnerlust mitmepoolsete arengupankade ja investoritega, kes juba toetavad ettevõtteid konkurentsivõimeliseks muutumisel. Tähelepanu keskmes on ettevõtted, mis juba näitavad üles tugevat kasvumäära, innovatsioonisuutlikkust ja püüdlust laieneda maailmatasandil. See tagab, et ettevõtted ei ole mitte ainult turuliidrid, vaid ka tehnoloogia ja ärimudelite teerajajad. Tugineme kogemustele, mis on saadud sellistest suurepärastest projektidest nagu Scale-Up Europe, mis toovad kokku asutajad, investorid, tippjuhid ja teadlased, et muuta Euroopa tehnoloogialiidrite koduks. ELi kandidaatriikide jaoks on need potentsiaalselt valitud ettevõtted eriti olulised – need väljendavad uue majanduse põhimõtteid ning on eeskujuks ambitsioonikatele ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistele ettevõtetele, mis ei sõltu olulisel määral riiklikust, maksumaksjatelt tulevast rahastamisest.
Kui optimistlik olete Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime potentsiaali suhtes?
Näha on märkimisväärset optimismi Euroopa võime suhtes parandada oma ülemaailmset konkurentsipositsiooni ja lõpetada praegune enesehaletsus. Alates sellest, kui pulliturg 2022. aasta lõpus algas, ületas euroala võrdlusaluseks olevate aktsiate kogutootlus S&P 500 kogutootluse, kui Nvidia välja jätta. Euroopa sotsiaal- ja tervishoiusüsteemid hoiavad inimesi pikaajaliselt tervena ja aktiivsena palju väiksemate kuludega ning avaldavad positiivset mõju meie majanduse tootlikkusele ja konkurentsivõimele ülemaailmsel tasandil.
Püüame elule äratada Immanuel Kanti mõiste „tõeline entusiasm“, mida ta mainis Prantsusmaa revolutsiooni kontekstis. Selline mõtteviis võib muuta probleemid motiveerivaks jõuks, mis viib näiliselt võitmatu otsusekindluseni. Meil ei ole vaja laiske koduloomi – jõukat, rahulolevat eliiti ja liiga kuulekaid, vähenõudlikke jüngreid – keda on viimase kahe aastakümne jooksul tagant upitatud. Selle asemel on meil vaja rohkem näljaseid noori mehi – agaraid, ambitsioonikaid inimesi, kes on valmis väljakutsetele vastama.
Algatuse „Future 500“ eesmärk on aktiivselt tegeleda konkurentsivõime aruannetes tõstatatud krooniliste probleemidega, nagu vajadus julge innovatsiooni järele ja ettevõtete laiendamine. Euroopa ülemaailmne positsioon sõltub suurel määral tema võimest integreerida kõrgtehnoloogiat, toetada andekaid ettevõtjaid ja täiustada tööstuspoliitikat, et toetada kaasavat majanduskasvu. Algatuse eesmärk on luua ärijuhtidele ja novaatoritele viljakas keskkond, kasutades Euroopa hästi haritud tööjõudu, rikkalikku uuenduste pärandit ning traditsioonilisi ja uusi tööstussektoreid ning tegeledes selliste küsimustega nagu regulatiivne killustatus ja turu tasakaalustamatus.
Lühidalt öeldes on algatus „Future 500“ oluline samm Euroopa majandusmaastiku katsetamisel. See aitab muuta Euroopa ülemaailmseks konkurendiks, edendades suure potentsiaaliga ettevõtteid ja tugevdades ettevõtlussüsteemi. Ei ole võimalust konkurentsis võita, kui ei ole teada, kes on meie konkurendid.
Dr Stjepan Orešković on teadlane ja ettevõtja. Ta on Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige ningBosqar Investi asutaja. Oreškovići pere juhtimisel suurendas Bosqar Invest viie aasta jooksul oma tööjõudu 300 töötajalt enam kui 16 000 töötajale. See näitas nende võimsat kasvustrateegiat, mis integreerib teaduse, tehnoloogia, pensioni- ja muude fondide investeeringud ning ettevõtliku julguse, mida Draghi aruandes propageeritakse. Selline strateegiline rõhuasetus mõjutas tõenäoliselt Atlandi Nõukogu algatatud projekti „Future 500“, millest ta räägib.
Euroopa Komisjonil on kavas peatselt avaldada äriühingute aruandluskohustusi käsitlevate seadusandlike reformide pakett, mida nimetatakse koondpaketiks. Paketi eesmärk on lihtsustada menetlusi ja ühtlustada kestlikkuse eeskirju, muutes aruandluskohustused ettevõtjate jaoks selgemaks. Alates väljakuulutamisest novembris on see pakett vallandanud lööklaineid kõikjal Euroopas, põhjustades palju arutelusid ja vastuseisu eri rühmadelt. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud,ettevõtjad, investorid, juristid ja teadlased on kõik väljendanud muret seoses koondpaketi potentsiaaligareguleerimist lihtsustada. Nad on kutsunud komisjoni tungivalt üles neid vahendeid pigem kaitsma kui nõrgendama. Andriana Loredan Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioonist selgitab, mis on kaalul ja miks kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon, on koondpaketi vastu.
Euroopa Komisjonil on kavas peatselt avaldada äriühingute aruandluskohustusi käsitlevate seadusandlike reformide pakett, mida nimetatakse koondpaketiks. Paketi eesmärk on lihtsustada menetlusi ja ühtlustada kestlikkuse eeskirju, muutes aruandluskohustused ettevõtjate jaoks selgemaks. Alates väljakuulutamisest novembris on see pakett vallandanud lööklaineid kõikjal Euroopas, põhjustades palju arutelusid ja vastuseisu eri rühmadelt. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud, ettevõtjad, investorid, juristid ja teadlased on kõik väljendanud muret seoses koondpaketi potentsiaaliga reguleerimist lihtsustada. Nad on kutsunud komisjoni tungivalt üles neid vahendeid pigem kaitsma kui nõrgendama. Andriana Loredan Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioonist selgitab, mis on kaalul ja miks kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon, on koondpaketi vastu.
Konkurentsivõimet kasutatakse ettekäändena hädavajalike kestlikkust käsitlevate määruste dereguleerimiseks
Koondpakett hõlmab Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olevat kolme peamist kestlikkuse vahendit, nimelt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi, äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi ja taksonoomiamäärust. See pakett on otseselt tingitud komisjoni uue koosseisu suunamuutusest, mis sai alguse Mario Draghi aruandega Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta 2024. aasta septembris. Draghi aruandes süüdistatakse ELi turgude stagneerumises osaliselt ettevõtjate liigset regulatiivset koormust, jättes samal ajal mugavalt kõrvale muud põhitegurid, nagu nafta-, gaasi- ja toiduainete hindade inflatsioon, mis on tingitud rahvusvaheliste ettevõtete spekulatsioonidest. Draghi aruande kohaselt on ELi kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse raamistik peamine regulatiivse koormuse allikas. Ilma tõenditeta, mis seoksid kestlikkust käsitlevad õigusaktid ELi konkurentsivõime tajutava puudumisega, on see kitsas perspektiiv muutunud ettekäändeks kestlikkust käsitlevate õigusaktide võimalikule kaotamisele.
Selle koondpaketiga kavatseb komisjon lihtsustada mõningaid hiljuti vastu võetud kõige olulisemaid vahendeid, et tegeleda suurettevõtete mõjuga inimestele ja keskkonnale. See hõlmab äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi, mis võeti vastu alles eelmisel aastal ja mida ei ole veel rakendatud.
Igasugune arutelu koondõigusakti sisu üle on praegu spekulatiivne. Üks kõige olulisemaid koondõigusaktidega seotud riske on aga kestlikkuse vahendite seadusandlik taasavamine, mille tulemuseks võivad olla uued läbirääkimised peamiste sätete (nagu tsiviilvastutus või kliimapöörde kavad äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi alusel) üle. Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon on kindlalt vastu varem kokku lepitud kestlikkust käsitlevate õigusaktide taasavamisele. See suurendaks regulatiivset ebakindlust, ohustaks inimõiguste ja keskkonna austamist ettevõtjate poolt ning karistaks esimesena tegutsejaid.
Ebaproportsionaalne mõju äritegevusele puuduliku konsulteerimise käigus
Komisjon kavatseb esitada koondõigusakti algatuse väga lühikese aja jooksul, mis ei võimalda asjakohast mõjuhinnangut ega avalikku konsultatsiooni. Selline lähenemisviis on vastuolus õigusega osaleda ELi otsustusprotsessides, mis on ELi lepinguõigusega kaitstud demokraatlik põhimõte. See on vastuolus ka komisjoni enda parema õigusloome suunistega, mis nõuavad ulatuslikku ja läbipaistvat konsulteerimist sidusrühmadega komisjoni poliitikakujundamise protsessis.
Selle asemel korraldas komisjon 2025. aasta veebruaris näilise konsultatsiooni ehk nn tegelikkuse kontrolli väheste sidusrühmade hulgas, peamiselt suurettevõtjate ja ettevõtjate ühendustega. Paljud neist ettevõtetest seisavad praegu silmitsi inimõiguste või keskkonna kuritarvitamisega seotud kohtumenetlustega oma tegevuses või väärtusahelas. Seega on neil suur huvi kestlikkust käsitlevate õigusaktide nõrgenemise vastu töötajate, kohalike kogukondade ja kliima arvelt. Lisaks oli suurettevõtete ebaproportsionaalselt suur esindatus teravas vastuolus kodanikuühiskonna alaesindatusega. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud ja väikeettevõtjad olid vaid sümboolselt esindatud, samal ajal kui ettevõtjatepoolse kuritarvitamise ohvrid ja kestlikkuseeskirju pooldavad ettevõtjad jäeti vestlusest täielikult välja.
Komisjoni president Ursula von der Leyen ja volinik Valdis Dombrovskis, kes jälgivad kogu lihtsustamisprotsessi, näivad olevat ühel meelel suurimate ja võimsamate ettevõtete eesmärkidega. Eelkõige olid komisjoni peamiste partnerite hulgas nn tegelikkuse kontrolli käigus äriühingud, kelle tegevus süvendab märkimisväärselt kliimamuutusi ja kes on huvitatud kliimakohustuste vähendamisest, näiteks nafta-, gaasi-, naftakeemia-, auto- ja finantssektori ettevõtjad. Võttes arvesse praegust kliimakriisi ning selle kahjulikku mõju inimestele ja keskkonnale, tekib mure, kas koondpakett pole kliimapoliitikas mitte samm tagasi.
Komisjoni prioriteet peaks olema pigem rakendamine kui dereguleerimine
Kui komisjon peab tõeliselt tähtsaks konkurentsivõimet ja regulatiivse koormuse vähendamist, samuti inimõigusi ja kliimaõiglust, peaks ta kaaluma, kuidas kestlikkuse vahendeid tõhusalt rakendada. Seda on lihtne teha, töötades välja suunised äriühingute ja liikmesriikide ametiasutuste abistamiseks, nagu on sätestatud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivis, ning arendades rahastamist ja suutlikkuse suurendamist. See lähenemisviis vastaks Draghi aruandes esitatud kriitikale puuduvate suuniste kohta ELi kestlikkusalaste õigusaktide kohaldamise hõlbustamiseks.
Lõppkokkuvõttes ei ole oluliste kestlikkuseeskirjade salajane ümberkirjutamine suletud uste taga koos mõnede maailma suurimate ettevõtetega küll õige tee tõelise konkurentsivõime saavutamise suunas.
Andriana Loredan on Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsiooni (ECCJ) poliitikaametnik ja ta on alates ettepaneku esmakordsest avaldamisest 2022. aastal osalenud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi propageerimises. Varem tegeles ta ettevõtluse ja inimõigustega sunniviisilise töö vaatenurgast organisatsioonis Anti-Slavery International.
