Igapäevaste pommitamiste ajal, kui Ukraina noorte peamine eesmärk on ellu jääda, ei ole neil aega mõelda kaugemale tulevikule, ütleb 18aastane Jevhenija Senõk, „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ osaleja ja noorteaktivist Ukrainast. Ta kõneleb sõja mõjust oma riigi noorteorganisatsioonidele ja sellest, miks on oluline teha Ukraina noorte hääl kuuldavaks Euroopas.
Igapäevaste pommitamiste ajal, kui Ukraina noorte peamine eesmärk on ellu jääda, ei ole neil aega mõelda kaugemale tulevikule, ütleb 18aastane Jevhenija Senõk, „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ osaleja ja noorteaktivist Ukrainast. Ta kõneleb sõja mõjust oma riigi noorteorganisatsioonidele ja sellest, miks on oluline teha Ukraina noorte hääl kuuldavaks Euroopas.
Kuidas on Ukrainas kolm aastat käiv sõda mõjutanud Teie arvates Teie noorteorganisatsiooni ja kuidas on selle tegevus muutunud?
2013. aastal loodud SD platvormi eesmärk on kaitsta selliseid väärtusi nagu vabadus, solidaarsus, võrdsus ja õiglus, sest usume, et need on Ukraina edumeelse tuleviku loomisel kõige olulisemad. Meil on ka palju välisfiliaale, et säilitada kodust lahkuma sunnitud Ukraina noorte kaasamine välismaal.
Kuid kõigepealt on sõda mõjutanud piirkondlike filiaalide tööd. Mitmeid neist, näiteks Odessas ja Zaporižžjas, asuvad eesliinile väga lähedal ja sealsed inimesed kogevad iga päev pommitamist. Neil on raske mõelda ürituste korraldamisele, kui peamine eesmärk on ellu jääda. Igapäevane pommitamine mõjutab noori kogu riigis, sest neil pole aega mõelda kaugemale tulevikule – kunagi ei tea, mis juhtub homme või isegi paari tunni pärast.
Sõja tõttu on ka Ukraina finantsolukord ebastabiilne, mille tulemuseks on noorte tööpuudus. Noored peavad otsima tööd ning samal ajal püüdma õppida ja osaleda noorteorganisatsioonides. Neid aspekte on keeruline tasakaalustada.
Pärast täiemahulist sissetungi asusid paljud noored võitlema Venemaa agressiooni vastu relvaga käes, mitte noortenõukogude või -organisatsioonide kaudu. Seetõttu ei ole noortel poliitilist kogemust. Edaspidigi on raske tagada, et kõik saaksid korralikult poliitikas osaleda.
SD platvorm pakub tasuta mitteformaalset poliitilist haridust, et noored teaksid, kuidas nad saavad poliitikat mõjutada piirkondlikul ja riiklikul tasandil.
Miks on Teie arvates oluline, et noorteorganisatsioonid või nende esindajad saaksid osaleda sellistel üritustel nagu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“?
Esiteks näitavad need rahvusvahelised üritused ukrainlastele, et Euroopa ei ole meid unustanud. Meil on oluline siin olla, et meid kuuldaks ning saaksime ise kuulda teiste kogemusi ja viia uusi mõtteid kaasa oma riiki.
Samuti näitab see, et suudame Euroopa Liidu liikmeks saada ja oleme sellele pühendunud, sest kui me oleme siin, siis saavad Euroopa noored kuulata meid ja meie neid. See on nagu meie kõigi partnerlus.
Millist tuge ja abi noored Teie arvates vajavad, et julgustada neid osalema noorte töös ja olema aktiivsed?
Minu arvates on Euroopa Liidu jaoks väga oluline konsulteerida Ukraina noortega. Ma arvan, et kui Euroopa Liit annab meile edaspidigi võimaluse rääkida kaasa ELi poliitika kujundamisel, jõuame ühiste järeldusteni, mis on kasulikud mõlemale poolele. Kuna oleme osa Euroopast, peame jõudma ühistele järeldustele kõigis poliitikavaldkondades. Kui Euroopa Liit jätkab rahalise toetuse pakkumist Ukraina noortele, et nad saaksid sellistel üritustel osaleda, julgustab see neid poliitikas osalema, sest rahaline kulu ei oleks osalemisel enam nii suureks takistuseks.
Jevhenija Senõk on Ukraina noortenõukogu liikmesorganisatsiooni SD platvorm noorteaktivist. Ta õpib Lvivi riiklikus polütehnilises ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.
Vastuseks president Ursula von der Leyeni Euroopa ookeanipakti algatusele on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitanud olulised soovitused, kuidas edendada terviklikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi ookeanide majandamisel. Komitee visioon keskendub elujõuliste ja tulutoovate ookeanide tagamisele, ELi sinise majanduse soodustamisele, mereuuringute ja innovatsiooni tugevdamisele ning mereökosüsteemide kaitsmisele tulevaste põlvkondade jaoks.
Vastuseks president Ursula von der Leyeni Euroopa ookeanipakti algatusele on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitanud olulised soovitused, kuidas edendada terviklikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi ookeanide majandamisel. Komitee visioon keskendub elujõuliste ja tulutoovate ookeanide tagamisele, ELi sinise majanduse soodustamisele, mereuuringute ja innovatsiooni tugevdamisele ning mereökosüsteemide kaitsmisele tulevaste põlvkondade jaoks.
Sinise majanduse potentsiaali täielik ärakasutamine
Komitee rõhutab tugeva ja konkurentsivõimelise sinise majanduse arendamise tähtsust. See hõlmab õigusraamistike lihtsustamist, strateegilise autonoomia tagamist, innovatsiooni edendamist ja süsinikuheite vähendamist.
Meretööstuse jõuka tuleviku kindlustamiseks toetame kiireid investeeringuid e-kütustesse, avamere taastuvenergiasse ja uuenduslikesse meretehnoloogiatesse. Lisaks aitab selgete kestlikkuse eesmärkidega tugeva merendusklastri loomine säilitada Euroopa juhtpositsiooni meretööstuses. Seepärast on hädavajalik luua sinise majanduse väärtusahelate tööstusliit ja tugevdada ELi merendusjulgeoleku strateegiat.
Lisaks soovitame anda hinnang praegu kehtivatele poliitikameetmetele, näiteks ühisele kalanduspoliitikale. Jätkuvalt tuleks toetada säästvat kalapüüki ning samal ajal tuleks vähendada sõltuvust mereandidest. Impordile tuleks kohaldada samu sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Samuti kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles töötama 2026. aastaks välja nn sinist toitu käsitleva ELi tegevuskava.
Merendusteadmiste, -uuringute ja -innovatsiooni edendamine
Komitee nõuab merendusuuringute ja -innovatsiooni suuremat rahastamist, rõhutades vajadust ülemaailmse teaduskoostöö ja parema tehnoloogia järele merendussektoris. Selleks soovitame luua sinise majanduse keskused ja ELi ookeanivaatluskeskus.
Investeeringute ja rahastamise suurendamine ookeanide jätkusuutlikkuse tagamiseks
Toonitame vajadust mobiliseerida märkimisväärseid avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, et toetada kestliku arengu eesmärki nr 14 (ookeani- ja mereökosüsteemid). Selleks tuleks ELi rahastamisprogrammides, näiteks programmis „Euroopa horisont“, luua spetsiaalsed eelarveread ookeaniprojektidele. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond peaks samuti saama tugevamat rahalist toetust, et toetada konkurentsivõimelisi ja vähese süsinikuheitega sektoreid.
Sotsiaalselt kaasav ja õiglane üleminek
Vastupanuvõimeline ookeanimajandus peab tagama merendustöötajate õiglase kohtlemise. Komitee soovitab meetmeid tööjõupuuduse vähendamiseks, põlvkonnavahetuse soodustamiseks ja kutsealase ümberõppe võimaluste pakkumiseks. Et kaitsta töötajaid, eelkõige neid, kes ei saa tehnoloogiliste muutuste tõttu uutele ametikohtadele üle minna, tuleks kehtestada ulatuslikud sotsiaaltoetussüsteemid.
Elujõuliste ja vastupanuvõimeliste ookeanide tagamine
Meie ookeane ähvardavad kliimamuutuste, reostuse, plasti ja inimtegevuse surve tõttu paljud ohud. Seepärast kutsume üles tegema suuremaid pingutusi merede taastamiseks ja kaitsmiseks ning nende jätkusuutlikuks kaitseks kooskõlas ülemaailmsete elurikkuse säilitamise kohustustega. Hea keskkonnaseisundi saavutamine on oluline ka majandusliku stabiilsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime seisukohalt. Lisaks peaksime kiiresti investeerima rohelisse taristusse, reostuse vähendamisse ja Euroopa kliimakohanemise kavasse, tugevdades samal ajal ELi juhtpositsiooni ülemaailmses merenduse majandamises.
Et suurendada majanduslikku õitsengut ja austada samal ajal meie keskkonna taluvuspiire, kutsub komitee üles tegema piirkondlikku koostööd kohalike kogukondadega, et tagada poliitikameetmete omavaheline kooskõla. Samuti soovib ta paremaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, tugevamat ELi ookeanidiplomaatiat ja merendusele keskendunud töörühmi ELi institutsioonides.
Lõpetuseks soovitab komitee parandada mereala ruumilist planeerimist, et tasakaalustada eri huve, näiteks ühelt poolt avamereenergia laiendamist ja teiselt poolt kalandust ja vesiviljelust. Eesmärk on edendada kooseksisteerimist ja kestlikkust ning tagada samal ajal traditsiooniliste kalapüügiga tegelevate kogukondade säilimine ja kaasamine otsuste tegemisse.
17aastane õpilane Adam Mokhtari oli üks Iirimaa esindajatest üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“,mis toimus teemal „Anname noortele hääle“ märtsis Brüsselis. Hiljem tutvustas ta ürituse soovitusi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädalal, kus võttis sõna istungil „Euroopa kursi seadmine – polariseerunud ühiskondade taasühendamine kogukonnaõppe ja kodanikuhariduse kaudu“. Adam kirjeldab, mis talle ürituse juures meeldis, ja jagab oma isiklikku lugu, et toonitada, miks ta soovib Euroopat, kus kõik tunnevad end kaasatuna.
17aastane õpilane Adam Mokhtari oli üks Iirimaa esindajatest üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“,mis toimus teemal „Anname noortele hääle“ märtsis Brüsselis. Hiljem tutvustas ta ürituse soovitusi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädalal, kus võttis sõna istungil „Euroopa kursi seadmine – polariseerunud ühiskondade taasühendamine kogukonnaõppe ja kodanikuhariduse kaudu“. Adam kirjeldab, mis talle ürituse juures meeldis, ja jagab oma isiklikku lugu, et toonitada, miks ta soovib Euroopat, kus kõik tunnevad end kaasatuna.
Adam Mokhtari
Tere, minu nimi on Adam Mokhtari ja ma sain suurepärase kogemuse, esindades Iirimaad üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“. Umbes 90 noort üle kogu Euroopa tulid kokku, et jagada ideid ja kujundada tulevikku.
Minu jaoks oli ürituse üks parimaid osi töö rühmades, et arutada olulisi küsimusi ja teha otsuseid. Mulle meeldis väga ka tegevus, milles me olime kordamööda kuulaja, kõneleja ja vaatleja rollis ning arutasime, mida Euroopa meist igaühe jaoks isiklikult tähendab. Meil kõigil oli seitse minutit aega rääkida – nii sai igaühe hääl kuuldavaks.
Lõpuks leppisime kokku viies peamises soovituses. Need on: muuta valitsused läbipaistvamaks ja kaasata noori, õpetada koolides kodanikuaktiivsust, tagada võrdsus kõigile, anda noortele tõeline sõnaõigus poliitikas ja luua tugev kliimameetmete kava.
Mul oli au esindada kõiki üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ osalejaid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädalal ning jagada meie soovitusi poliitikakujundajatega. See näitas mulle, et noorte hääled on olulised.
Hariduse jõud
Haridusel on tohutu tähtsus, et aidata noori demokraatiasse kaasata. See õpetab meid kriitiliselt mõtlema, valeuudiseid märkama ja asuma tegutsema. Oma kooli toetuseta ei oleks mul seda võimalust olnud. Nüüd tahan ka teisi osalema julgustada.
Komitee president Oliver Röpke ja ELi noortekoordinaator Biliana Sirakova kuulasid üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ meie ideid ja julgustasid meid muutuste poole püüdlema.
Minu lugu ja miks kaasamine on oluline
Olen sündinud Iirimaal, ent mu vanemad kolisid siia 90ndate lõpus. Kui nad saabusid, kogesid nad iirlaste armastust ja austust. Mu ema ja isa rääkisid mulle, et sel perioodil oli Iirimaal väga vähe mitmekesisust. Sellest hoolimata läks mu vanematel 90ndatel hästi.
Ma olen iirlane ja eurooplane. Olen Alžeeria päritolu. Mõnikord olen tundnud end teistest erinevana, kuid enamasti tunnen end nagu kõik teisedki. Olen erinevatest kultuuridest palju õppinud ja arvan, et see teeb elu paremaks. Oleks igav, kui oleksime kõik ühesugused. Küsimus on avatuses erinevustele ja teiste mõistmises.
Kahjuks kogevad mõned rändajad ja noored praegu diskrimineerimist, viha ja ebaõiglast kohtlemist, mida võib soodustada sotsiaalmeedia. See peab muutuma. Selle nägemine teeb mind õnnetuks. Mõnedel Iirimaal elavatel sisserändajatel läheb praegu kehvasti ja nad elavad tänaval ning neid peetakse probleemiks. See ei ole lihtne ja on nii kurb.
Mul on olnud õnne käia koolides, kus kõik tunnevad end kaasatuna, kuid mitte kõigil noortel ei ole sellist kogemust. Peame tagama, et kõik noored tunneksid end aktsepteerituna ja siia kuuluvana, aga mitte kõrvaletõugatuna või ühiskonnast väljajäänuna.
Parema tuleviku ehitamine
Selleks, et muuta Iirimaa ja Euroopa Liit kaasavamaks, vajame paremat haridust erinevate kultuuride kohta ja teadmisi sellest, mida EL meie heaks teeb. See aitab kaasa mõistmisele ja parandab kaasamist.
Vajame kogukonnaüritusi, et tuua inimesed kokku ja suhelda üksteisega positiivselt. Rohkem noori tuleb kaasata otsuste tegemisse kohalikul tasandil, kasvõi noorteklubides, spordiklubides või koolis või siis ELi tasandil. Nii tunnevad nad, et nad on enda jaoks olulistesse asjadesse kaasatud. Näidake noortele, kuidas osaleda.
Vajame ELi toetust, et muuta kaasamine prioriteediks. Oli hea kuulda, et komitee jaoks on kaasamine prioriteet.
Mida ma soovin Euroopale?
Paljud noored ei tea palju sellest, mida EL nende heaks teeb. EL peaks tegema rohkem, et aidata meil poliitikas ja hääletamises osaleda.
Ma soovin ühtset, õiglast ja sõbralikku Euroopat, kus igaüks tunneb end oma taustast olenemata kaasatuna.
Üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ näitas mulle, et noored saavad muutusi algatada. Isegi kui kõiki meie ideid ei võeta kohe omaks, siis neid vähemalt kuulatakse. Alžeeria päritolu Iiri noorena tunnen, et minu hääl on oluline – ja ma soovin, et ka teistel oleks sama võimalus.
Haridus võib aidata inimesi ühendada, võidelda diskrimineerimise vastu ja anda noortele hääle. Võtan selle kogemuse koju kaasa ja julgustan ka teisi osalema. Tulevik on meie kätes! See on meie Euroopa ja meil on sõnaõigus!
Adam Mokhtari on 17aastane õpilane Iirimaalt. Ta õpib Dublini lähedal Balbrigganis asuvas Bremore Educate Together’i keskkoolis. Adam on innukas ELi ja ühiskonna kaasavamaks ja edukamaks muutmise suhtes ning ta osales üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ ja oli selle ürituse esindaja tänavusel kodanikuühiskonna nädalal.
Lõhede ületamine: kuidas kodanikuühiskond saab võidelda kahjuliku polariseerumise vastu
Ajal, mil meie ühiskond seisab silmitsi kasvava polariseerumisega ja usaldus demokraatlike institutsioonide vastu väheneb, peab kodanikuühiskond selle väljakutse vastu võtma. Polariseerumine iseenesest ei ole alati halb; demokraatlik arutelu eeldabki erinevaid seisukohti. Kui aga polariseerumine viib vaenulikkuse, desinformatsiooni ja lõhestatuseni, ohustab see meie demokraatia alustalasid.
Lõhede ületamine: kuidas kodanikuühiskond saab võidelda kahjuliku polariseerumise vastu
Ajal, mil meie ühiskond seisab silmitsi kasvava polariseerumisega ja usaldus demokraatlike institutsioonide vastu väheneb, peab kodanikuühiskond selle väljakutse vastu võtma. Polariseerumine iseenesest ei ole alati halb; demokraatlik arutelu eeldabki erinevaid seisukohti. Kui aga polariseerumine viib vaenulikkuse, desinformatsiooni ja lõhestatuseni, ohustab see meie demokraatia alustalasid.
Tänavuse kodanikuühiskonna nädala jooksul nägime märkimisväärseid näiteid algatustest, millega võideldakse kahjuliku polariseerumise vastu. EMSK kodanikuühiskonna auhinnaga on esile tõstetud organisatsioone, mis tegelevad meediapädevuse, desinformatsiooni vastu võitlemise ja põlvkondadevahelise dialoogi edendamisega. Kui me tahame ehitada elujõulist ja sidusat ühiskonda, siis just selliseid projekte tulebki toetada.
Oleme tunnistajaks kasvavale ühiskondlikule killustumisele kogu Euroopas. Probleeme on palju: majanduslik ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, digitaalne väärinfo ja poliitiline ekstremism. Viimase aja populistlike liikumiste esilekerkimine kogu Euroopas, meedia pluralismi vähenemine ja usalduse vähenemine institutsioonide vastu näitavad, kuidas polariseerumine õhutab rahulolematust. Need suundumused nõrgestavad demokraatlikke struktuure ja õõnestavad sotsiaalset ühtekuuluvust. Sellistel aegadel ei ole kodanikuühiskond mitte ainult demokraatlikus protsessis osaleja, vaid ka selle vastupidavuse kaitsja.
Kodanikuühiskonna organisatsioonid on pikka aega olnud demokraatlike väärtuste kaitsmisel esirinnas. Nad tegutsevad vahendajatena, toovad kuuldavale erinevad seisukohad, võitlevad väärinfo vastu ja edendavad informeeritud avalikke arutelusid. Nad pakuvad platvormi neile, kes tunnevad, et neid ei võeta kuulda, ning propageerivad kaasavat poliitikat, mis pigem tasandab kui süvendab lõhesid. Kodanikualgatuse, faktipõhiste arutelude ja sallivust edendavate algatuste kaudu võitleb kodanikuühiskond aktiivselt lõhestavate jõudude vastu.
Komitee on veendunud, et osaluse ja dialoogi tugevdamine on ainus võimalik tee edasi. Me näeme seda oma töös iga päev – meie liikmed, kes esindavad tööandjaid, ametiühinguid ja valitsusväliseid organisatsioone, osalevad jõulistes aruteludes, kuid alati eesmärgiga leida ühist keelt. Meie tugevus seisneb konsensuses ja see on mudel, mida tuleb laiendada kogu Euroopasse.
Kodanikuühiskonnale tuleb luua tingimused, et ta saaks etendada oma täit rolli polariseerumise vastu võitlemisel. See tähendab, et kodanikuühiskonnale tuleb tagada juurdepääs rahastamisele, kaitsta tema vaba tegutsemist ja edendada keskkonda, kus tema panust demokraatlikku ellu tunnustatakse ja hinnatakse. Osalemismehhanisme, olgu nendeks siis kodanikega peetavad konsultatsioonid, rohujuure tasandi algatused või aruteludemokraatia vahendid, tuleb tugevdada, et inimesed tunneksid end otsuste tegemisse kaasatuna.
Euroopa tulevik sõltub sellest, kas kodanikud tunnevad end esindatuna, kaasatuna ja kuuldavõetuna. Kodanikuühiskond ei ole demokraatia lisand – see on tema selgroog. Kuna me tegutseme lõhestumise ajastul, peame andma kodanikuühiskonnale vahendid, tunnustuse ja ruumi, mida ta vajab, et jätkata meie demokraatlike väärtuste kaitsmist. Dialoogi pidamise, sotsiaalse kaasatuse edendamise ja ekstremismi vastu võitlemise kaudu võib kodanikuühiskond olla jõud, mis muudab polariseerumise konfliktiallikast konstruktiivse arutelu ja sotsiaalse arengu mootoriks.
Töötame koos selle nimel, et lõhestumine ei määraks meie tulevikku. Selle asemel ehitame üles Euroopa, kus arvamuste mitmekesisus tugevdab meie ühtsust, kus kaasamine taastab usalduse ja kus kodanikuühiskond näitab teed lõhede ületamisel.
Kunagi varem ei ole meil olnud nii haritud põlvkonda, kellel on nii palju potentsiaali, kuid kes on nii suure surve all ja seisab silmitsi nii paljude kahtlustega tuleviku suhtes, ütleb Bruno António, noorteekspert ja peaesineja 2025. aasta konverentsil „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“. Ta rääkis EMSK Infole sellest, kuidas noorte häält võimendada ja miks ajal, mil diskrimineerimine ja ksenofoobia on Euroopas tõusuteel, on ülioluline, et ELi tulevastes noorteprogrammides õpetataks noortele jätkuvalt demokraatia tähtsust.
Kunagi varem ei ole meil olnud nii haritud põlvkonda, kellel on nii palju potentsiaali, kuid kes on nii suure surve all ja seisab silmitsi nii paljude kahtlustega tuleviku suhtes, ütleb Bruno António, noorteekspert ja peaesineja 2025. aasta konverentsil „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“. Ta rääkis EMSK Infole sellest, kuidas noorte häält võimendada ja miks ajal, mil diskrimineerimine ja ksenofoobia on Euroopas tõusuteel, on ülioluline, et ELi tulevastes noorteprogrammides õpetataks noortele jätkuvalt demokraatia tähtsust.
1. Kas tänapäeva noored on poliitilises ja ühiskondlikus elus passiivsed või aktiivsed? Kuidas saaksid noored poliitika kujundamisel rohkem osaleda?
Mitmed uuringud näitavad, et noored hoolivad ja osalevad aktiivselt. Kui määratleme poliitilist kaasatust kui teadlikkust kriitilistest ühiskondlikest probleemidest, siis on ilmne, et noored tegutsevad muutuste nimel. Eriti huvitav on see, kuidas nad on otsustanud osaleda. Traditsioonilised osalemisviisid on hääletamine, vabatahtlik tegevus vabaühendustes või liitumine erakonna noortekoguga. Tundub, et praegu on need noorte seas vähem populaarsed. Nad eelistavad mõjutada avaliku poliitika kujundamist sel teel, et allkirjastavad petitsioone, osalevad meeleavaldustel või löövad kaasa muudel uuenduslikel viisidel. Organisatsioonis DYPALL Network uurime neid kaasamisvahendeid, nagu konsulteerimine, osalemine kohalikes noortekogudes ja muud kohalikud noortega dialoogi pidamise mehhanismid. Näeme noorte suurt huvi osalemise vastu, kuid enamik peavoolumehhanisme ei ole noortesõbralikud ega tõeliselt mõttekad.
2. Hiljutised Euroopa valimistulemused ja riiklikud küsitlused näitavad, et paljud noored on hääletanud parempoolsete parteide poolt. Miks see Teie arvates nii on ja kas peate seda murettekitavaks suundumuseks, mis võib ohustada selliseid Euroopa väärtusi nagu võrdsus ja kaasamine?
Parempoolsete häälte kasv noorte seas on murettekitav suundumus. Leiame, et see tuleneb rahulolematusest peavoolupoliitikaga, sügavast usaldamatusest poliitiliste institutsioonide vastu, soovist tugevdada rahvuslikku identiteeti ning hirmust majandusliku ja sotsiaalse turvalisuse pärast. Peame suutma mõista nende murettekitavate hääletussuundumuste algpõhjuseid. See põlvkond on üles kasvanud ajal, mil valitsevad pidevad kriisid ja ebakindlus tuleviku suhtes. Kunagi varem ei ole meil olnud nii haritud põlvkonda, kellel on nii palju potentsiaali, kuid kes on nii suure surve all ja seisab silmitsi nii paljude kahtlustega tuleviku suhtes. Sotsiaalmeedia algoritmid võimendavad polariseerivat sisu, kujundades nii vaatenurki.
Kõik see tekitab tuleviku suhtes ebakindlust. Populistlike erakondade poolt hääletamine võib olla ühelt poolt nii protest kui ka üldine rahulolematus. Teisest küljest võib see kajastada ka soovi, et võimule saaks jõuline hääl, mis tooks kaasa julgeolekutunde. Ajalugu on aga näidanud, et kui sellised populistlikud parempoolsed erakonnad pääsevad võimule, kaotavad noored sageli lootuse ja tunnevad end reedetuna. Sageli on liiga hilja, kui nad siis mõistavad, et õigused, vabadused ja muud nende jaoks olulised väärtused võetakse ära või seatakse kahtluse alla.
See suundumus ohustab juba praegu meie Euroopa väärtusi. Näeme seda mitte ainult poliitilises arutelus, vaid ka inimeste igapäevaelus meie kogukondades, kus hakkab normaliseeruma ksenofoobia meist erinevate inimeste suhtes või nende diskrimineerimine. Seepärast on oluline, et tulevased ELi noorteprogrammid toetaksid jätkuvalt noori demokraatia tähtsuse mõistmisel, selle tundma õppimisel ja kogemisel. Samal ajal tuleb aidata noortel arendada oskusi, mis on vajalikud vastupanuvõime suurendamiseks demokraatiavastaste liikumiste põhjustatud ohtude vastu.
3. Kui teadlikud on noored eurooplased sellest, mida EL nende heaks teeb? Kuidas neid julgustada tundma suuremat huvi ELi vastu? Kuidas hindate ELi teavitustegevust?
Võime julgelt öelda, et noorte teadlikkus sellest, mida EL nende heaks teeb, on kindlasti suurem kui vanemate põlvkondade puhul. Sellised noorteprogrammid nagu Erasmus+, Euroopa solidaarsuskorpus ja algatus „DiscoverEU“ aitavad kaasa Euroopa identiteeditunde loomisele. Neid programme tuleks tugevdada ja teha need kättesaadavaks kõigile Euroopa noortele.
Kuid kas nad on tõesti teadlikud sellest, mida Euroopa nende heaks teeb? Meie arvates ei. ELi võime näidata oma mõju ühiskonnale, eriti noortele, peab olema nähtavam ja paremini mõistetav. ELi institutsioonide otsustel on tohutu mõju ja see peaks innustama noori ELi asjade vastu rohkem huvi tundma. Kuidas? Mul tekib sellega seoses kaks mõtet: ELi institutsioonid peavad saatma silmiavava sõnumi, et ELi tasandi otsused mõjutavad otseselt nende elu. Samuti peaksid nad laiendama programme, mis pakuvad noortele rohkem võimalusi ELi tundma õppida, kogeda ja avastada. See võib suurendada eurooplaste ühtekuuluvustunnet, empaatiat, sidemeid ja sõprust.
Vaatamata ELi eri institutsioonide tohututele pingutustele kodanikeni jõudmiseks ning mitmete kampaaniate ja vahendite märkimisväärsele parandamisele ei saa me öelda, et need on piisavad. Praktikas on need sageli kaugel noorte tegelikkusest.
Kuigi EL on teinud edusamme sotsiaalmeedias ja noortele suunatud kampaaniates, ei ole tema sõnumid ikka veel piisavalt mõistetavad, eriti meie ühiskonna mitmekesiste noorte jaoks. ELi teabevahetust tuleb edasi arendada ja struktureerida, kasutades selleks uusi teavitamismeetodeid: näiteks palgata noorte vabaühendusi noorte hääle saadikuteks, arendada detsentraliseeritud teavitamisplatvorme ja kujundada lugude jutustamise kampaaniaid, mis seovad ELi poliitika arusaadavate igapäevakogemustega. Seejuures on oluline katsetada uusi teabevahetusmeetodeid ning kaasata noori otse kampaaniate ja muu teabevahetuse loomisse ja rakendamisse.
4. Kuidas saame noorte häält võimendada?
Võttes neid tõsiselt ja tunnistades nende väärtust. Institutsioonidel on võim ja suutlikkus noorte häält võimendada, kuid mõnikord puudub valmisolek pakkuda neile ruumi, toetust, võimalusi ja vahendeid nende sisuliseks kaasamiseks. Noorte osalemine ei tohi tähendada lihtsalt lahtrisse linnukese tegemist: noorte kutsumist avalikele üritustele, fotode tegemist sotsiaalmeedia jaoks ja seejärel nende panuse unarusse jätmist. Noorte osalemine peab olema mõjukas, mis tähendab, et noored peavad nägema oma osalemise tulemusi ja sellele järgnevaid muutusi.
Noorte hääle võimendamine nõuab institutsioonilist toetust, näiteks noorte esindatust otsustusorganites. See nõuab ka usalduse loomist, mis võtab aega, kvaliteetset ruumi ja protsesse, et koos töötada. Selleks tuleb eraldada piisavalt rahalisi vahendeid ning institutsioonid peavad suutma paremini töötada ja kaasata noori otsuste tegemisse. See nõuab investeeringuid, tõelist pühendumist ja aega.
Bruno António on organisatsiooni DYPALL Network tegevdirektor.DYPALL Network on Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja teadusasutuste platvorm noorte osaluse edendamiseks kohalikus otsustusprotsessis. Viimased 12 aastat on Bruno töötanud noorteeksperdina ja mitme institutsiooni, näiteks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu väliskonsultandina. Varem oli ta organisatsiooni Youth for Exchange and Understanding peasekretär ning organisatsiooni Cooperativa de Educação, Cooperação e Desenvolvimento (ECOS) tegevdirektor. Ta on lõpetanud sotsiaalhariduse eriala Algarve Ülikoolis Faros Portugalis.
Küsisime Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Kodanikuühiskonna soovitused Euroopa ookeanipakti koostamiseks“ raportöörilt Javier Garat Pérezilt, millised on komitee kõige olulisemad soovitused Euroopa Komisjoni algatuse kohta, milles esitatakse terviklik visioon kõigis ookeanidega seotud poliitikavaldkondades. Milliseid konkreetseid meetmeid tuleb võtta, et kaitsta ookeane kahju ja reostuse eest ning säilitada nende elurikkus? Millised on suurimad ohud ookeanide elujõulisusele ja milliseid lahendusi komitee pakub?
Küsisime Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Kodanikuühiskonna soovitused Euroopa ookeanipakti koostamiseks“ raportöörilt Javier Garat Pérezilt, millised on komitee kõige olulisemad soovitused Euroopa Komisjoni algatuse kohta, milles esitatakse terviklik visioon kõigis ookeanidega seotud poliitikavaldkondades. Milliseid konkreetseid meetmeid tuleb võtta, et kaitsta ookeane kahju ja reostuse eest ning säilitada nende elurikkus? Millised on suurimad ohud ookeanide elujõulisusele ja milliseid lahendusi komitee pakub?
Noor moldovlane Mădălina-Mihaela Antoci oli üks ELi kandidaatriikide esindajatest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee iga-aastasel noorteüritusel „Sinu Euroopa, sinu arvamus“. Ta osales ka komitee kodanikuühiskonna nädalal, kus ta pidas inspireeriva kõne avaistungil „Ikka veel ühinenud mitmekesisuses“.Mădălina-Mihaela, kes on Moldova Erasmuse üliõpilasvõrgustiku president ja riikliku noortenõukogu juhatuse liige, selgitas, mida tähendab EL Moldova noorte jaoks, ning rääkis meile oma missioonist julgustada oma riigi noori välismaal õppima ja globaalset mõtteviisi omaks võtma.
Noor moldovlane Mădălina-Mihaela Antoci oli üks ELi kandidaatriikide esindajatest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee iga-aastasel noorteüritusel „Sinu Euroopa, sinu arvamus“. Ta osales ka komitee kodanikuühiskonna nädalal, kus ta pidas inspireeriva kõne avaistungil „Ikka veel ühinenud mitmekesisuses“.Mădălina-Mihaela, kes on Moldova Erasmuse üliõpilasvõrgustiku president ja riikliku noortenõukogu juhatuse liige, selgitas, mida tähendab EL Moldova noorte jaoks, ning rääkis meile oma missioonist julgustada oma riigi noori välismaal õppima ja globaalset mõtteviisi omaks võtma.
1. Kas Moldova riiklik noortenõukogu kaasab noori ELi integratsiooni puudutavatesse aruteludesse? Kuidas tajuvad noored moldovlased ELi?
Kindlasti! Moldova riiklik noortenõukogu tagab, et noorte häält kuuldakse Moldova ELi integratsiooniprotsessis konsultatsioonide, toetuskampaaniate ja otsese suhtlemise kaudu poliitikakujundajatega. Paljude noorte moldovlaste jaoks tähendab EL edasiminekut, uusi väljavaateid ja tulevikku, kus nende andeid tunnustatakse ja hinnatakse. Siiski on teadlikkus veel puudulik ja meie töö on suunatud just sellele – muuta uudishimu aktiivseks osalemiseks.
Korraldame foorumeid, arutelusid ja töötubasid ELi integratsiooni, poliitika ja noorte õiguste teemal. Kutsume noori üles osalema riiklikes otsustusprotsessides. Käivitame kampaaniaid, et teavitada ja harida noori moldovlasi ELi liikmelisuse eelistest.
2. Kas tutvustaksite lühidalt oma tööd Moldova Erasmuse üliõpilasvõrgustikuga?
Kõnealuse võrgustiku presidendina on minu missiooniks tuua noortele elumuutvaid rahvusvahelisi võimalusi. Meie meeskonna eesmärk on edendada liikuvust, luua vahetusüliõpilaste jaoks külalislahke keskkond ja propageerida rahvusvahelist haridust. Üks minu tähtsamaid algatusi on „Erasmus koolides“, mille raames innustame keskkooliõpilasi unistama üle piiride ja omaks võtma globaalset mõtteviisi.
3. Kas võiksite jagada andmeid selle kohta, kui palju Moldova üliõpilasi on seni Erasmus+ akadeemilisest programmist kasu saanud (kas kokku või ühe aasta lõikes)?
Praegu ei võta Moldova vastu saabuvaid Erasmus+ üliõpilasi, kuid meie noored tõmbavad tähelepanu välismaal. Igal aastal õpib Euroopa ülikoolides või läbib praktika Euroopa tippasutustes programmi Erasmus+ programmi raames 500–700 Moldova üliõpilast. Alates programmi käivitamisest on tuhanded inimesed omandanud rahvusvahelisi kogemusi ja naasnud koju innovatsiooni, juhtimisoskuse ja uute perspektiividega. Algatuse „Erasmus koolides“ kaudu püüan muuta liikuvuse veelgi rohkemate noorte moldovlaste jaoks reaalseks võimaluseks ja näidata, et maailm on neile avatud.
4. Milline on Teie arvates selliste akadeemiliste vahetusprogrammide väärtus noorte jaoks kandidaatriigis, nagu Moldova?
Erasmus+ ei ole pelgalt õppeprogramm, see on Moldova tuleviku hüppelaud. See pakub noortele enamat kui ainult haridus. See annab neile kohanemisvõime, vastupidavuse ja Euroopa perspektiivi. Sellises kandidaatriigis nagu Moldova on oluline luua põlvkond, kes näeb piirangutest kaugemale, on uuenduslik, teeb koostööd ja on valmis juhtima meie riiki Euroopa tuleviku suunas.
5. Millised olid Teie ootused ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ ja kodanikuühiskonna nädala suhtes?
Ootasin võimsaid arutelusid, julgeid ideid ja tõelist pühendumist noorte kaasamisele poliitikakujundamisse. Need üritused ei ole lihtsalt kohtumised, vaid platvormid, kus noored muutuste tegijad esitavad väljakutse praegusele olukorrale ja nõuavad tugevamat ja kaasavamat Euroopat. Moldova jaoks on see veel üks samm kohaliku tegelikkuse ja Euroopa ambitsioonide vahelise lõhe ületamiseks. Me näitame, et meie noored ei oota tulevikku – me loome seda.
21-aastase noortejuhi Mădălina Mihaela Antoci huvialad on haridus, kodanikuaktiivsus ja noorte mõjuvõimu suurendamine. Ta on Moldova Erasmuse üliõpilasvõrgustiku president ja Moldova riikliku noortenõukogu juhatuse liige.
Erasmus+ akadeemilise programmi väsimatu propageerijana on ta väga edukas olnud, julgustades noori uurima välismaal pakutavaid võimalusi, unustamata seejuures hariduse väärtust kodumaal. Oma jõupingutustega on ta innustanud sadu üliõpilasi osalema akadeemilises liikuvuses ja panustama aktiivselt oma kohalikku kogukonda.
