Seistes silmitsi kasvavate julgeolekuohtudega, vajab Euroopa kiiresti ühtset kaitse rahastamise strateegiat. ELi tulevase eesistujariigi Poola taotlusel võttis komitee vastu arvamuse, milles nõutakse julgeid meetmeid: rohkem investeeringuid kaasaegsetesse süsteemidesse, süvendatud koostööd NATOs ja suuremat rahastamist ELi finantsraamistikus.

Oht Euroopa julgeolekule suureneb. See muudab Euroopa sõltuvuse välistest kaitsevarustuse tarnijatest üha problemaatilisemaks: 78% ELi riikide poolt ühe aasta jooksul kaitsehangetele kulutatud 75 miljardist eurost läks ELi-välistele tarnijatele. Selle sõltuvuse vähendamiseks on äärmiselt oluline tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi (EDTIB).

„ELi kaitsevaldkonna rahastamise mehhanismid tuleb läbi vaadata, et vastata tänapäeva väljakutsetele,“ selgitas komitee arvamuse „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ raportöör Marcin Nowacki. „Kehtivad eelarve-eeskirjad piiravad vahendite kasutamist sõjalisteks kulutusteks. Kuigi sellised algatused nagu Euroopa Kaitsefond (EDF) ja Euroopa rahutagamisrahastu (EPF) kujutavad endast edasiminekut, ei ole need praeguste ohtude ulatust arvestades piisavad.“

NATO koostöö on koostalitlusvõime ja ühtse strateegia seisukohalt oluline. Ühishanked, küber- ja kosmosejulgeolekualased partnerlused ning satelliidiprojekt IRIS2 suurendavad vastupanuvõimet. Kaitsevaldkonna rahastamine peab olema kooskõlas ELi laiemate prioriteetidega, seadmata ohtu sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke. Strateegilised investeeringud, innovatsioon ja pikaajaline planeerimine on Euroopa julgeoleku ja autonoomia tagamisel võtmetähtsusega. (tk)

Turism on ELi majanduse mootor ja võib tugevdada Euroopa konkurentsivõimet. On aeg uuesti läbi mõelda, kuidas turism toimib, ja minna kestlikkusest kaugemale: taastavas turismis ei tegele sihtkohad lihtsalt ellujäämisega, vaid jõudsa arenemisega.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liitu üles muutma turismisektorit viisil, mis rõhutab kestlikkust ja taastamist, et tagada pikaajaline majanduslik ja keskkonnakasu.

Turism on jätkuvalt ELi majanduse väga tähtis osa, eriti turismist suuresti sõltuvates piirkondades. Seepärast pooldab komitee kiiremat üleminekut säästvale turismile ja liikumist taastava turismi strateegiate suunas, nagu on kirjas komitee arvamuses „Turism ELis: kestlikkus kui pikaajalise konkurentsivõime liikumapanev jõud“.

„Peame tagama, et turismil oleks roll Euroopa konkurentsivõime taastamisel. See on hädavajalik, sest turismist saadav tulu moodustab väga suure osa paljude liikmesriikide ja piirkondade SKPst ning nende väärtusahelatest,“ ütles arvamuse raportöör Isabel Yglesias.

Raportööri sõnul tugineb arvamus Palma deklaratsioonile, mis võeti vastu Hispaania eesistumise ajal 2023. aasta teises pooles. Deklaratsioon kajastas laiapõhjalist üksmeelt selles, kuidas jätta kestlikkus turismi tuleviku keskmesse.

Selle saavutamiseks peavad ELi institutsioonid, riikide valitsused ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused toetama tegusalt turismisektori üleminekut, tagades pideva dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega ja tugevdades sotsiaaldialoogi.

Kuigi kestlikkust soodustavad pingutused turismis on olnud suured, on pandeemiajärgne reisibuum avaldanud survet paljudele populaarsetele sihtkohtadele. See järsk muutus raskendab piirkondadel majanduskasvu ja kestliku arengu vahel tasakaalu leidmist. Samal ajal peavad nad tegelema ebakõlaga tööjõupuuduse ning olemasolevate töökohtade ja töötajate oskuste vahel.

Seepärast kutsub komitee üles liikuma taastava turismi suunas ja lisama selle Euroopa säästva turismi strateegiasse, mille Euroopa Komisjon lähikuudel esitab.

Erinevalt traditsioonilisest säästvast turismist, mis keskendub keskkonnakahju vähendamisele, on taastava turismi eesmärk taastada ja suurendada loodus-, sotsiaalset ja majanduslikku kapitali. See tulevikku suunatud lähenemisviis integreerib ringmajanduse põhimõtted ning püüab avaldada püsivat positiivset mõju sihtkohtadele ja kohalikele kogukondadele. (ll)

Euroopa põllumajandustootjad seisavad silmitsi üha suureneva hulga kriisidega, alates äärmuslikest ilmastikutingimustest kuni turgude ebastabiilsuse ja ebaausa konkurentsini. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoiatab, et ELi praegune poliitika ei suuda põllumajandustootjaid kaitsta, ning nõuab kiireid reforme, et kaitsta sissetulekuid, tugevdada nende läbirääkimispositsiooni ja tagada meile jätkusuutlik põllumajandus.

ELi eesistujariigi Poola taotletud arvamuses kutsub komitee üles looma vastupidavamat põllumajandussüsteemi, mille keskmes on põllumajandustootjad.

„Põllumajandustootmine on üllas elukutse, millel on kaks peamist eesmärki: toota kvaliteetset ja ohutut toitu, et inimestel süüa oleks, ning säilitada ja parandada keskkonda. Kõik, mida me palume vastutasuks, on aus palk ausa töö eest, austus ja õiglased hinnad toodetud toidu eest,“ ütles Joe Healy, üks arvamuse kolmest raportöörist.

Komitee arvates ei suuda ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) tänaste väljakutsetega piisavalt hästi toime tulla. Selle raames põllumajandustootjate toetamiseks ette nähtud rahastamisvahendid hõlmavad avalik-õiguslikku kindlustust loodusõnnetuste korral, vastutsüklilist abi ja otsetoetusi. Usaldusfondid – mis mõnes ELi liikmesriigis juba kasutusel on –, rahastatuna ühiselt põllumajandustootjate, tööstuse, piirkondlike omavalitsuste ja ELi poolt, võiksid pakkuda siinkohal täiendavat turvavõrku.

Kuna ÜPP on kavas läbi vaadata pärast 2027. aastat, soovitas komitee taastada selle eelarve maht vähemalt 0,5% ulatuses ELi SKPst. Vaja on rangemaid kaubanduseeskirju, et tagada imporditud toodete vastavus ELi keskkonna- ja tööstandarditele.

Teine oluline probleem on omahinnast madalama hinnaga müük, mis paneb põllumajandustootjad tohutu rahalise surve alla. Komitee kutsub ELi poliitikakujundajaid üles kaaluma tõsiselt omahinnast madalama hinnaga ostude keelustamist, et vältida põllumajandustootjate väljatõrjumist suurte jaemüüjate poolt. Eeskujuks võiks võtta Hispaania toidutarneahela seadused.

Läbipaistvuse ja põllumajandustootjate turuvõimu suurendamiseks tegi komitee ettepaneku luua ELi digikeskus hindade, kulude ja kasumi jälgimiseks. Samuti on komitee propageerinud kollektiivseid hinnaläbirääkimisi ning suuremat toetust ühistutele ja tootjaorganisatsioonidele. ELi põllumajanduses on vaja suuremat majanduslikku sõltumatust ja konkurentsivõimet.

Kuigi kliimaeesmärgid on olulised, ei saa põllumajandustootjad nende kulusid üksi kanda. Jätkusuutlikkuse fond võiks aidata neil minna üle keskkonnahoidlikumatele tavadele. Kõnealuses arvamuses hoiatati ka kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest, mille puhul ranged ELi eeskirjad seavad kohalikud põllumajandustootjad võrreldes ELi-väliste konkurentidega ebasoodsasse olukorda.

Komitee rõhutab, et olulised on maaelu arengusse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud ning ÜPP eeskirjade lihtsustamine. Põllumajandustootjad on üha suurema surve all. Seega on selge et ELi juhid peavad kiiresti tegutsema, enne kui veel rohkem põllumajandusettevõtteid oma tegevuse lõpeb. (ks)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Kaitse- ja sotsiaalkulutused peaksid käima käsikäes, kuid kaitsekulutuste suurendamisel ei tohi ohvriks tuua heaoluriiki. Tugev heaoluriik on endiselt peamine vahend, mis aitab peatada paremäärmuslike parteide püüdlusi luua ELis kremlilik autokraatia.

Ukrainas toimuva sõja neljandal aastal nõuavad paljud kaitsekulutuste suurendamist, eriti pärast USA poliitika muutumist. Euroopa riikide kaitse ei näi enam kindel. Sellest tulenevalt on juba murtud mitmeid tabusid. Seda on tehtud nii seoses ELi tasandi aruteludega sõjaliste küsimuste kui ka võlakoormuse suurendamise üle.

Mõned nõudjatest näitavad seda aga heaoluriigi nullimisena – nagu oleks USA sõjaväe tugevus tingitud korraliku sotsiaalkaitse puudumisest selles riigis või meie vägede nõrkuse põhjuseks pensionid ja sotsiaalkindlustus.

Töötajate rühm soovib rõhutada kahte aspekti.

• EL tervikuna on maailmas suuruselt teine sõjaliste kulutuste tegija. Kuigi mõnel juhul võib olla vaja ühiseid või täiendavaid kulutusi, on strateegilise autonoomia tagamiseks tegelikult vaja hoopis kooskõlastamist ja ühisprojekte. Peame end kaitsma, mitte aga konkureerima maailma areenil USAga.
• Hästi toimiv heaoluriik, milles tehakse jõupingutusi vaesuse ja ebavõrdsusega võitlemiseks, on peamine vahend, mis aitab vältida paremäärmuslaste võimuletulekut paljudes liikmesriikides. Tõusuteel olevad paremäärmuslikud erakonnad ei huvitu demokraatiast, nad on avalikult vaenulikud enamiku meie väärtuste suhtes, püüavad jäljendada Kremli autokraatiat ELi liikmesriikides ja võimule saades tagada, et kaitsepoliitika kooskõlastamine ei oleks võimalik.

Seetõttu peavad liikmesriigid käsitlema kaitse- ja sotsiaalseid investeeringuid üksteist vastastikku tugevdavate investeeringutena.

EL seisab tehisintellekti arendamisel otsustaval teelahkmel. Generatiivse tehisintellekti turul domineerivad USA ettevõtted, mis saavad endale 80% ülemaailmsetest erainvesteeringutest ning samas on Hiina neile kannule jõudmas. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas koostöös Euroopa Poliitikauuringute Keskusega (CEPS) uue uuringu, mille abil sooviti kindlaks teha, mida on vaja Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks.

Uuring koostati komitee ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni (INT) egiidi all ja selle üle peeti korrapäraselt arutelusid komitee digiülemineku ja ühtse turu vaatlusrühmas. Uuringus käsitletakse peamisi võimalusi, väljakutseid ja poliitikameetmeid, mis on vajalikud Euroopa tehisintellekti maastiku parandamiseks.

Peamised soovitused ELile:

• Suurendada investeeringuid tehisintellekti ja tõsta andmetöötlusvõimsust – innovatsiooni edendamiseks peab Euroopa suurendama investeeringuid tehisintellekti taristusse.
• Keskenduda kolmele suure potentsiaaliga sektorile – tehisintellekt võib hoogustada kasvu autotööstuse, puhta energia ja hariduse valdkonnas.
• Propageerida avatud lähtekoodiga tehisintellekti – avatud tehisintellekti mudelite edendamine suurendab ligipääsetavust ja konkurentsi.
• Integreerida paremini teadus- ja arendustegevus kogu ELis.

Kodanikuühiskonna võimestamine tehisintellekti juhtimises
Uuringus tõstetakse esile kodanikuühiskonna organisatsioonide olulisust tehisintellekti poliitika ja selle juhtimise kujundamisel. Kaasamise ja eetilise tehisintellekti kasutuselevõtu suurendamiseks soovitatakse aruandes järgmist:

• Tehisintellektipädevuse programmid – koolitus- ja sotsiaalse dialoogi algatused töötajate ja avalikkuse võimekuse suurendamiseks.
• „Social by Design“ lähenemisviis – tagada tehisintellekti inimkeskne ja ühiskonna vajadustega kooskõlas olev arendamine.
• Suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamist – toetada mittetulundusühinguid, mis aitavad ületada lõhet tehisintellekti tehnoloogia ja üldsuse arusaama vahel.
• Eetilise tehisintellekti kasutuselevõtt – eelistada Euroopa väärtustega kooskõlas olevaid usaldusväärseid tehisintellekti süsteeme.

Komitee potentsiaali kasutamine tehisintellektipoliitikas
Komiteel on head võimalused lihtsustada kodanikuühiskonna organisatsioonide struktureeritud kaasamist tehisintellektipoliitikasse. Uuringus soovitatakse propageerida avatud lähtekoodiga tehisintellekti ja edendada eetilist innovatsiooni riigihangete ja rahastamiskavade kaudu. Komitee peaks toimima keskusena, mis teeb koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avatud lähtekoodi kogukondadega ning suurendada teadlikkust tehisintellekti mõjust ühiskonnale.

Uuringus tutvustatakse ka ühtset tehisintellekti sõnastikku, et luua ühine keel, mis tagab tõhusa teabevahetuse poliitikakujundajate, arendajate ja kasutajate vahel. See on oluline tehisintellekti vastutustundliku arendamise, haldamise ja kasutuselevõtu seisukohast kõikides sektorites.

Uuringut jagatakse oluliste ELi institutsioonidega ja eeldatavasti võetakse seda tulevases tehisintellektipoliitikas arvesse. Uuring on täismahus avaldatud siin. (vk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab olema algusest peale kaasatud Euroopa Komisjoni algatustesse, mille eesmärk on tugevdada koostööd kodanikuühiskonnaga. Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma hinnangul võib komitee peatne uuring kodanikuühiskonna dialoogi tavade kaardistamiseks ELi institutsioonides anda väärtusliku panuse.

Kui ELi uus poliitiline tsükkel oli alanud ja komisjoni tööprogrammis oli 2025. aasta kolmandaks kvartaliks välja kuulutatud „ELi kodanikuühiskonna toetamise, kaitsmise ja võimestamise strateegia“, korraldas kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm konverentsi, et tõsta esile 2024.–2029. aasta ametiaja vajalikud põhimeetmed. 3. märtsil toimunud üritusel osales umbes 100 riiklike ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajat ja kodanikku.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland ütles, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oma roll selle tagamisel, et poliitikakujundamine oleks teadlik ja vastaks inimeste vajadustele. Ta kordas rühma ja komitee üleskutset, et komitee kaasataks komisjoni kavandatud kodanikuühiskonna platvormi.

„Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, selle asjatundmus ja pakutav platvorm peab olema algusest peale kaasatud Euroopa Komisjoni algatustesse, mille eesmärk on tugevdada koostööd kodanikuühiskonnaga. Komitee peab osalema juhtimises ja olema kodanikuühiskonna platvormi loomise algatuse oluline osa,“ kinnitas Boland.

Ta väitis, et struktureeritud, korrapärane, läbipaistev ja kaasav kodanikuühiskonna dialoog peaks tuginema olemasolevatele struktuuridele ja koondama kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Sellest tulenevalt peaksid ELi institutsioonid looma kodanikuühiskonna dialoogi töörühma, mille tegevust hõlbustaks komitee.

„Kodanikuühiskonna dialoogi töörühm võiks koostada tegevuskava, mille abil luua poliitika kujundamise protsessis kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsam keskkond,“ ütles Boland.  See võiks olla esimene samm struktureerituma kodanikuühiskonna dialoogi suunas ja käsitleda järgmisi küsimusi: kellega konsulteeritakse, millistel teemadel, millise ajakava alusel ja milliste tulemustega?

Lisaks võiks kavandatav töörühm tugineda komitee peatsele uuringule, mis käsitleb olemasolevaid dialoogitavasid ja mille pealkiri on „Mapping civil dialogue practices in the EU institutions“.

Uuringu tellis komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm ja selle tulemused peaksid olema kättesaadavad 2025. aasta juulis. Uuringus kaardistatakse põhjalikult ELi institutsioonides toimuva kodanikuühiskonna dialoogi tavad: milliseid kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise protsesse praegu korraldatakse ja millist metoodikat selleks kasutatakse? Teadmised olemasolevatest tavadest peaksid pakkuma teavet ja tuge töös struktureerituma kodanikuühiskonna dialoogi saavutamiseks uues õigusloometsüklis. Berta Mizsei Euroopa Poliitikauuringute Keskusest (CEPS) juba tutvustas konverentsil uuringu esialgseid tulemusi.

Konverentsil rõhutati ka, et kodanikuühiskonna organisatsioonide hea finantsseisund on nii dialoogi kui ka poliitikakujundajate inimeste vajadustega kontakti viimise eeltingimus. Tuleb tagada organisatsioonide finantsstabiilsus ja sõltumatus.

Konverentsi järelduste ja soovitustega saab tutvuda komitee veebilehel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas naiste õiguste teemal kõrgetasemelise foorumi, mis tõi kokku juhtivad hääled, et käsitleda naiste õigusi puudutavaid pakilisi küsimusi ja tuua välja peamised prioriteedid enne eelseisvat ÜRO naiste staatuse komisjoni istungjärku.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee naiste õiguste teemalise kõrgetasemelise foorumi sõnum oli selge: on tehtud edusamme, kuid sellest ei piisa. Kuigi Euroopa Liit on astunud samme naiste ja tütarlaste kaitsmiseks, ohustavad Euroopas raskelt saavutatud võite jätkuvalt ebavõrdsuse struktuursed vormid, soolised stereotüübid ja naiste õiguste vastased tagasilöögid. Kuni struktuursed takistused püsivad, on naiste täielik osalemine ühiskonnas piiratud.

Komitee täiskogu istungjärgul 26. veebruaril toimunud kõrgetasemelisel foorumil osalesid komitee ajutise töörühma „Võrdõiguslikkus“ esimees Sif Holst, komitee president Oliver Röpke, Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje volinik Hadja Lahbib, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor Carlien Scheele, ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri Brüsseli büroo direktor Florence Raes, Türgi Naisettevõtjate Liidu (KAGIDER) Euroopa asjade esindaja Ayşe Yürekli, Euroopa naiste surverühma peasekretär Mary Collins ja ühenduse ILGA Europe vanemametnik Cianán Russell .

Foorumil toimus kaks dünaamilist paneelarutelu, kus käsitleti kiireloomulisi soolise võrdõiguslikkuse probleeme. Kumbki arutelu oli seotud komitee istungjärgul vastu võetud olulise arvamusega. Eksperdid, aktivistid ja poliitikakujundajad tulid kokku, et jagada teadmisi, pakkuda välja lahendusi ja kinnitada taas pühendumust naiste õiguste edendamisele Euroopas ja mujal.

Esimene paneelarutelu keskendus ÜRO naiste staatuse komisjoni eelseisvale 69. istungjärgule ning teine naiste- ja tütarlastevastasele vägivallale kui inimõiguste küsimusele. Foorumile järgnenud täiskogu istungjärgul võeti vastu ka kaks teemakohast arvamust: „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus ELi prioriteetidesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul“ ja „Naistevastane vägivald kui inimõiguste küsimus: ülevaade meetmetest ELis“. (lm)

Kodanikuühiskonna organisatsioone rünnatakse kogu Euroopas ja Ameerikas. EL peab kohe asuma tegutsema nende ja demokraatia kaitsmiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee saatis oma täiskogu arutelult rahvusvahelisel vabaühenduste päeval selge sõnumi: kodanikuühiskonna organisatsioonid on demokraatia kaitsjate esirinnas. Ajal, mil rahastamiskärped ohustavad nende püsimajäämist, peab EL võtma viivitamata meetmeid nende kaitsmiseks ja toetamiseks.

27. veebruaril korraldas komitee arutelu teemal „EL ja kodanikuühiskond: demokraatia ja osaluse tugevdamine“, mis andis kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele ja ekspertidele ning Euroopa Parlamendi liikmetele võimaluse arutada ja hinnata kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli selles olulises valdkonnas.

Euroopa Parlamendi liige Raquel García Hermida-Van Der Walle (Renew Europe) märkis, et kodanikuühiskonna organisatsioonid aitavad sageli kaasa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi toimimisele. Kodanikuühiskonna organisatsioonid pakuvad ka erinevaid sotsiaalse suhtlemise meetodeid, mis võivad asendada valitsussektori teenuseid, kui need puuduvad. Sellest tulenevalt on kodanikuühiskonna organisatsioonid esimesed, kes võetakse sihikule, kuna nad võivad osutuda mõnele valitsusele poliitiliselt ebamugavaks.

Transparency International Europe’i direktor Nicholas Aiossa ütles: „Euroopa Parlamendis on toimumas sihipärane poliitiline kampaania, mille eesmärk on diskrediteerida ja häirida kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli ja toimimist ning jätta nad rahastuseta. Tõendeid finantsrikkumiste kohta ei ole leitud.“

Jaanuaris süüdistas Euroopa Parlamendi paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) keskkonna- ja kliimaalaseid vabaühendusi selles, et Euroopa Komisjon rahastab neid lobitöö tegemiseks parlamendis, teistes ELi institutsioonides ja Euroopa Parlamendi liikmete juures, mis tekitas Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide seas sügavat pahameelt.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide kritiseerimises ei ole midagi uut, kuid hiljutisi rünnakuid on võimendanud valeuudised ja väärinfo. Nagu komitee kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi ütles, on olukord häirekell kõigile kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mis annab märku vajadusest ühineda ja algatada muutusi. Tema sõnul peaksid inimesed teadma, et enamik kodanikuühiskonna organisatsioone põhineb vabatahtlikul tööl, nii et me ei raiska maksumaksjate raha.

Osalejad kutsusid ka Euroopa Komisjoni üles sel teemal jõulisemalt sõna võtma ning pakkusid välja mitmeid lahendusi kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tugevdamiseks.

Raquel García Hermida-Van Der Walle kavatseb enda sõnul nõuda, et õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes ja tingimuslikkuse mehhanismis tunnustataks ja tugevdataks senisest rohkem eeltingimusena kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli.

Euroopa Parlamendi liige Michał Wawrykiewicz (EPP) ütles, et tema ülesanne on suurendada teadlikkust nendest põhiteemadest oma fraktsioonis. Teine tema poolt tõstatatud küsimus oli otsustajate teavitamine sellest, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vabaühendused on kohapeal tegutsevad organisatsioonid, kes osutavad olulisi teenuseid, mis mõjutavad otseselt inimeste elu.

Komitee president Oliver Röpke toetas kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate seisukohti, öeldes: „Me peame vastu seisma püüdlustele seada nende organisatsioonide õiguspärasus kahtluse alla või piirata nende juurdepääsu demokraatliku osalemise jaoks olulistele ressurssidele. Alates rahastamispiirangutest kuni kasvava poliitilise surveni – üks on selge: kodanikuühiskonna organisatsioonid vajavad oma elutähtsa töö jätkamiseks tugevamat ja prognoositavamat toetust.“ (at)

6. märtsil, vaid mõned päevad enne nõukogu 12. märtsi arutelusid, korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutelu Euroopa Komisjoni puhta tööstuse kokkuleppe üle. Poliitikakujundajad, tööstuse juhid ja kodanikuühiskond uurisid, kas selle kava abil suudetakse tõepoolest toetada Euroopa puhta tehnoloogia sektorit, energiamahukaid tööstusharusid ja strateegilist autonoomiat.

Geopoliitilise ebastabiilsuse ja transatlantiliste suhete muutumise tõttu on Euroopa vajadus strateegilise autonoomia järele pakilisem kui kunagi varem. Puhta tööstuse kokkuleppe eesmärk on kiirendada süsinikuheite vähendamist ja ringlust, suurendades samal ajal tööstuse konkurentsivõimet, alustades energiahindade alandamisest. Vaid selle teostatavus ja rahastamine tekitab veel küsimusi.

„Küsimus ei ole selles, kas valida strateegiline autonoomia, konkurentsivõime või kaksiküleminek. See puudutab kõiki tööstussektoreid ja igaüks neist peab kohanema oma tempos, kuid selgeid kohustusi võttes,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni esimees Pietro de Lotto, nimetades asjaomast väljakutset tasakaaluharjutuseks.

Komisjon on rõhutanud geopoliitilist vajadust saavutada energiasõltumatus Venemaast, kuid Euroopa tööstuslangus valmistab üha suuremat muret. Nii tööstustoodang kui ka välismaiste otseinvesteeringute maht on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt kahanenud.

Rahastamine on muutumas suureks väljakutseks. Kokkuleppe eesmärkide saavutamine eeldab ELi institutsioonide, liikmesriikide ja tööstuse koostööd. Kuigi Euroopa Investeerimispank on lubanud anda 500 miljonit eurot edasigarantiidena ja 1,5 miljardit eurot energiavõrkude parandamiseks, peavad liikmesriikide valitsused mobiliseerima täiendavaid vahendeid.

Ülemineku sotsiaalne mõju on samuti üks põhiküsimusi, eriti energiamahukates tööstusharudes, kus on kadunud märkimisväärselt töökohti. Kodanikuühiskonna esindajad seadsid kahtluse alla selle, kas energiamaksude vähendamine, mis on kokkuleppes peamine ettepanek, võib toimuda hariduse ja tervishoiu rahastamise arvelt.

Vaatamata optimismile, mis ümbritses puhta tööstuse kokkuleppe pikaajalisi eesmärke, väljendasid eksperdid muret kokkuleppe suutlikkuse pärast lahendada lühiajalisi probleeme. Kiirus ja lihtsustamine on otsustava tähtsusega, sest kõrged energiakulud ja regulatiivsed tõkked võivad arengutempot aeglustada. Liikmesriikide killustunud poliitikameetmed on endiselt probleemiks ning puhta tööstuse kokkuleppega võidakse jätta kasutamata oluline võimalus ühtlustada tööstuspoliitikat kogu Euroopas.

Üheks väljakutseks on samuti tehnoloogiline neutraalsus, seejuures arutletakse taastuvate energiaallikate, vesiniku ja biokütuste õige tasakaalu üle. Kuigi taastuvatele energiaallikatele keskendumine on tervitatav, on vaja võtta kindlaid kohustusi energiatõhususe valdkonnas. Aastatel 2021–2023 on taastuvenergia juba säästnud Euroopa tarbijatele 100 miljardit eurot, ja EL peaks siit jätkama. (jh)

Komitee maineka kodanikuühiskonna auhinnaga tõstetakse esile kodanikuühiskonna silmapaistvat panust Euroopa identiteedi ja kodanikuaktiivsuse säilitamisse ja tugevdamisse. Igal aastal on auhind pühendatud eri teemale, millel on komitee tööga seotud pakiline ühiskondlik tähtsus.

20. märtsil tunnustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kolme Slovakkia, Belgia ja Prantsusmaa kodanikuühiskonna organisatsiooni nende murranguliste projektide eest, millega võideldakse üha laialdasema kahjuliku polariseerumise vastu kogu Euroopa Liidus.

32 000 euro suurune auhind jagati kolme võitja vahel.

Komitee andis 14 000 euro suuruse peaauhinna Slovakkia väitlusühendusele kriitilise mõtlemise olümpiaadi korraldamise eest. Tegu on teedrajava algatusega, mis parandab Slovakkia noorte võimet tulla toime väärinfoga. Projekti raames korraldatakse õpilaskonkurss kolmes vanuserühmas, kus õpilased käsitlevad päriselu meediaprobleeme ja hindavad sisu selle usaldusväärsuse seisukohast.

Ülejäänud kaks auhinnavõitjat said kumbki 9000 eurot.

Teiseks tuli Prantsusmaa ühendus „Reporters d'Espoirs“ oma projektiga „Prix Européen Jeunes Reporters d’Espoirs“, mis on prantsuskeelne koolitusprogramm lahendustele orienteeritud ajakirjanduse valdkonnas.

Kolmas auhind anti Belgia ühingule FEC Diversité asbl projekti „ESCAPE GAME EXTREME DROITE pour se désintoxiquer“ eest, mis on paremäärmuslike ideoloogiate vastu suunatud immersiivne mäng.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. kodanikuühiskonna auhinna eeskirjad

Komitee 15. kodanikuühiskonna auhinnaga tõstetakse esile üksikisikute, eraettevõtjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide juhitud mittetulunduslikke projekte, mis aitavad võidelda kahjuliku polariseerumise vastu kogu Euroopa Liidus.

Viimastel aastatel on Euroopat tabanud mitu kriisi, nagu Venemaa agressioonisõda Ukrainas, energiahindade ja elukalliduse tõus ning COVID-19 pandeemia jätkuvad majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Sellised kriisid võivad vähendada usaldust avaliku sektori asutuste vastu ja põhjustada kahjulikku polariseerumist kogu ühiskonnas.

Kuigi polariseerumine võib olla avatud ja pluralistliku ühiskonna osa, on kasvav populism ja negatiivne polariseerumine Euroopa demokraatia olulised väljakutsed. Euroopa seisab silmitsi ka traditsioonilise meediamaastiku jätkuva killustumise, üha rohkema väärinfo ja rünnakutega meediavabaduse vastu, mis kõik ohustavad omakorda demokraatlikke väärtusi.

Selle aasta võitjad valiti välja tugevas ja mitmekesises konkurentsis enam kui 50 kandidaadi seast, kes olid esitatud 15 liikmesriigist. Võitnud projektid valiti välja tänu nende erakordsele loovusele, entusiasmile ja pühendumusele kahjuliku polariseerumise vastasele võitlusele Euroopa ühiskonnas.

„Organiseeritud kodanikuühiskonnal on oluline roll Euroopa demokraatia kaitsmisel, nagu on taas tõestanud selle aasta märkimisväärsed ja laiaulatuslikud projektid,“ ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurenţiu Plosceanu.