Seistes silmitsi kasvavate julgeolekuohtudega, vajab Euroopa kiiresti ühtset kaitse rahastamise strateegiat. ELi tulevase eesistujariigi Poola taotlusel võttis komitee vastu arvamuse, milles nõutakse julgeid meetmeid: rohkem investeeringuid kaasaegsetesse süsteemidesse, süvendatud koostööd NATOs ja suuremat rahastamist ELi finantsraamistikus.

Oht Euroopa julgeolekule suureneb. See muudab Euroopa sõltuvuse välistest kaitsevarustuse tarnijatest üha problemaatilisemaks: 78% ELi riikide poolt ühe aasta jooksul kaitsehangetele kulutatud 75 miljardist eurost läks ELi-välistele tarnijatele. Selle sõltuvuse vähendamiseks on äärmiselt oluline tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi (EDTIB).

„ELi kaitsevaldkonna rahastamise mehhanismid tuleb läbi vaadata, et vastata tänapäeva väljakutsetele,“ selgitas komitee arvamuse „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ raportöör Marcin Nowacki. „Kehtivad eelarve-eeskirjad piiravad vahendite kasutamist sõjalisteks kulutusteks. Kuigi sellised algatused nagu Euroopa Kaitsefond (EDF) ja Euroopa rahutagamisrahastu (EPF) kujutavad endast edasiminekut, ei ole need praeguste ohtude ulatust arvestades piisavad.“

NATO koostöö on koostalitlusvõime ja ühtse strateegia seisukohalt oluline. Ühishanked, küber- ja kosmosejulgeolekualased partnerlused ning satelliidiprojekt IRIS2 suurendavad vastupanuvõimet. Kaitsevaldkonna rahastamine peab olema kooskõlas ELi laiemate prioriteetidega, seadmata ohtu sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke. Strateegilised investeeringud, innovatsioon ja pikaajaline planeerimine on Euroopa julgeoleku ja autonoomia tagamisel võtmetähtsusega. (tk)