Eesti Roheline Liikumine / Eestimaa Looduse Fond / Keskkonnaõiguse Keskus on nimetatud 2021. aasta kodanikuühiskonna auhinna nominentide hulka. Auhinna annab välja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mittetulundusühingutele, ühendustele ja üksikisikutele, kelle eesmärk on edendada õiglast üleminekut vähese CO2 heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele majandusele.
Koos Eesti valitsusväliste organisatsioonidega võistlevad peaauhinna nimel veel neli kandidaati Belgiast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Hispaaniast.
Komitee valis need viis inspireerivat projekti välja kümnete loominguliste ja uuenduslike projektide seast 24 ELi liikmesriigist. Projektid annavad tunnistust kodanikuühiskonna väga entusiastlikust soovist osaleda igal pool ELis aktiivselt kliimaneutraalsuse elluviimisel, mille EL lubas Euroopa rohelise kokkuleppe raames saavutada 2050. aastaks.
Võitja ning ülejäänud nelja finalisti paremusjärjestus tehakse teatavaks 9. detsembril Brüsselis komitee täiskogu istungjärgul toimuval auhinnatseremoonial. Kogu auhinnafond on 50 000 eurot ja see jagatakse viie nominendi vahel. Esimese auhinna võitja saab 14 000 eurot ja ülejäänud neljale finalistile antakse igaühele 9 000 eurot.
Eesti valitsusvälised organisatsioonid võitlevad selle nimel, et muuta Eestis – kus on üks ELi ja maailma suurimaid CO2 jalajälgi – suhtumist taastuvenergiasse. Nende projekti eesmärk on teavitada inimesi energiasüsteemi ümberkujundamisest Kirde-Eestis, kus põlevkivitööstusel tuleb järk-järgult oma tegevus lõpetada. Elanikud ei reageerinud põlevkivitööstuse tegevuse lõpetamisele just entusiastlikult, sest piirkond, kus suure osa elanikkonnast moodustavad vene keelt kõnelevad kodakondsuseta inimesed, sõltub töökohtade leidmisel suuresti tööstusest.
Projektiga loodi platvorm dialoogi pidamiseks kõigi osalejatega, sealhulgas valitsusega. Need kolm valitsusvälist organisatsiooni on tutvustanud üldsusele kliimaküsimusi ja algatanud üleriigilise petitsiooni, milles kutsutakse üles jõudma 2035. aastaks kliimaneutraalsuseni. Seda arutati parlamendis kui olulist riiklikku huvi pakkuvat teemat.
Ülejäänud neli nominenti tähestikulises järjekorras:
Associació Catalana Enginyeria Sense Fronteres (piirideta insenerid) – ajal, mil 11 % Hispaania leibkondadest kannatab energiaostuvõimetuse all, võitleb see Kataloonia organisatsioon inimõigustel põhineva kliimaõigluse eest. Eesmärk on anda ebasoodsas olukorras olevatele inimestele võimalus kasutada oma põhiõigust pääseda ligi põhilistele kommunaalteenusetele. Et kaasata energiaostuvõimetud elanikud käimasolevatesse kliimakriisi aruteludesse, korraldab organisatsioon koosolekuid, kus elanikud saavad rääkida oma olukorrast, muuta ühiskondlikke hoiakuid ning liikuda ohvri rollist muutuste peaosalisteks.
Ateliere Fara Frontiere (piirideta töökoda) – oma projekti educlick
abil tegeleb see Rumeenia organisatsioon sotsiaalse ebaõigluse probleemiga ja tutvustab elanikele ringmajanduse eeliseid. Organisatsioon kogub elektri- ja elektroonikaseadmete romusid ning renoveerib neid oma töökodades, kuhu võetakse tööle tõrjutud inimesi, nagu romad, endised uimastisõltlased, kodutud ja vägivallaohvrid. Parandatud arvutid ja muud seadmed annetatakse seejärel maapiirkondade ja ebasoodsas olukorras olevate piirkondade koolidele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja avaliku sektori asutustele, kes töötavad riskirühmades olevate lastega.
Grootouders voor het Klimaat (vanavanemad kliima toetuseks) – see Belgia Flandria piirkonna vanavanemate organisatsioon püüab oma säästude abil jätta lastelastele parema ja jätkusuutlikuma maailma. Kampaania Meie säästud nende tulevikuks
julgustab Belgia vanavanemaid suunama oma säästud ümber jätkusuutlikumatesse projektidesse. Kampaania on suunatud ka finantssektorile ja valitsusele ning kutsub neid üles soosima kestlikku rahastamist. Kampaania eesmärk on rõhutada eakate olulist rolli kliimameetmetes.
Prostorož – see mittetulunduslik linnaplaneerimisstuudio on mobiliseerinud elanikke, et parandada elamistingimusi Sloveenia pealinnas Ljubljanas, mis on muutumas üheks kõige kiiremini soojenevamaks linnaks maailmas. Projekti Hot Spots
raames kutsuti inimesi üles panema digikaardil kirja Ljubljana kõige kuumema õhuga asukohad. Projektis saadi väga palju tagasisidet ja praktilisi ideid, kuidas ülekuumenemist vältida. Prostorož esitas linna jahutusmeetmete ettepanekud ametiasutustele, ajendades neid tegutsema.
Auhinna teemat kommenteerides ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Cillian Lohan: Kliimamuutused on ühine väljakutse ja ainult koostöö kaudu saame nendega toime tulla.
Rakendagem COVID-19 kriisist õpitut ja kasutagem majanduse taastamist võimalusena tegeleda kliimakriisiga. Meil on veel aega, et vältida mõningaid halvimaid tagajärgi ja valmistuda tulevikuks.
Cillian Lohan kiitis auhinnale esitatud projektide loovust: Positiivsed lood on võti inimeste ja organisatsioonide kaasamiseks kliimaküsimustesse. Need toovad veendumuse, et me ei ole lahingut sugugi veel kaotanud. Meie auhinnaga esile tõstetud silmapaistvad kodanikuühiskonna osalemise projektid näitavad ilma igasuguse kahtluseta, et meie kaaskodanike seas on soov tuua muutusi ning neil on palju ideid ja teadmisi muutuste elluviimiseks.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käivitas aprillis auhinnamenetluse, et näidata alt üles lähenemisviisi tähtsust kliimameetmetes ja vajadust kaasata sellesse kõik ühiskonna osad. Komitee loodab, et auhind inspireerib inimesi osalema lahenduste otsimises ning julgustab neid muutma süsteeme, norme ja käitumisviise, mis on viinud meid kliimakriisi äärele.
Kaheteistkümnendat korda välja antava auhinnaga tunnustatakse üksikisikuid ja mittetulundusühendusi kodanikuühiskonna algatuste suurepäraste tulemuste eest. Igal aastal valitakse erinev teema, mis hõlmab komitee mõnda olulist töövaldkonda. Auhinnaraha ja saadud tunnustus peaksid aitama võitjatel laiendada oma projekte ja pakkuda kogukonnas veelgi rohkem abi.
2020. aastal asendas komitee oma kodanikuühiskonna auhinna ühekordse kodanikusolidaarsuse auhinnaga, mis oli pühendatud võitlusele COVID-19 vastu. Selle auhinnaga avaldas komitee austust eri liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidele, üksikisikutele ja eraettevõtetele, kes näitasid üles erakordset solidaarsust ja kodanikuvastutust pandeemia ja selle laastavate löökide vastu võitlemisel. 2019. aastal tõsteti kodanikuühiskonna auhinnaga esile soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist.