COP28 on riikidele oluline hetk, et nad saaksid veel kord üle kinnitada ja tugevdada oma kohustusi kliimamuutuste vastu võitlemisel. Pariisi kokkulepe, mis sõlmiti COP21-l, pani aluse ühisteks jõupingutusteks ülemaailmse temperatuuri tõusu piiramiseks. COP28-l on riikidel võimalus vaadata läbi oma kliimaeesmärgid ja neid tugevdada, et need vastaksid kõige värskematele teaduslikele hinnangutele ja kliimakriisi üha pakilisemale olukorrale.

COP28 toimub 30. novembrist kuni 12. detsembrini Araabia Ühendemiraatides Dubais. Komitee osaleb aktiivselt iga-aastastes läbirääkimistes.

COP28-l viiakse lõpule Pariisi kliimakokkuleppe esimene ülemaailmne kokkuvõte. Iga kokkuvõte on kaheaastane protsess, mis viiakse läbi iga viie aasta tagant, et hinnata maailma ühiseid edusamme kliimaeesmärkide saavutamisel. Esimene ülemaailmne kokkuvõte on vahekokkuvõte kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas 13. eesmärgi (kliimameetmed) rakendamisest. 

2023. aasta juulis osalistele saadetud kirjas teatas eesistujariik, et COP28 keskendub neljale paradigma muutusele:

• energiasüsteemi ümberkujundamise kiire jälgimine ja heitkoguste vähendamine enne 2030. aastat;
• kliimamuutustega seotud rahastamise ümberkujundamine, täites vanad lubadused ja luues raamistiku uue rahastamiskokkuleppe jaoks;
• looduse, inimeste, elu ja elatusvahendite seadmine kliimameetmete keskmesse;
• kõigi aegade kõige kaasavama COPi kujundamine.

Komitee esindajad kuuluvad ELi delegatsiooni. Osalevad komitee president Oliver Röpke,  ajutise töörühma „Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents“ kuus liiget Peter Schmidt,  Isabel Caño Aguilar, Josep Puxeu Rocamora, Antje Sabine Gerstein,  Neža Repanšek  ja Arnaud Schwartz ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni EMSK noorte delegaat Diandra NÍ Bhuachalla. (ks)