Ladina-Ameerika vajab uut ühiskondlikku lepet, mis tagaks poliitilise vastutuse, kaasatuse, sotsiaalkaitse ja kvaliteetse tööhõive, ütles komitee oma eelmise aasta detsembris vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses Ladina-Ameerika COVID-19 järgse sotsiaal-majandusliku olukorra kohta. Parim lähtepunkt on vabalt ja demokraatlikult organiseeritud kodanikuühiskond.

COVID-19 pandeemia tabas Ladina-Ameerikat väga rängalt, paljastades aastakümnete jooksul rakendatud poliitikameetmete nõrgad kohad. Need meetmed osutusid praeguste probleemide lahendamisel ebatõhusaks. Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi süvendanud majanduslikku ebastabiilsust, häirides üleilmseid tarneahelaid ja aidates kaasa inflatsiooni kasvule.

Arvamuses „Sotsiaal-majanduslik olukord Ladina-Ameerikas pärast COVID-19 kriisi: kodanikuühiskonna roll taasteprotsessis“ märgitakse, et kõnealune piirkond vajab uut ühiskondlikku lepet, mida oleks võimalik saavutada sotsiaal-majanduslike rühmade, piirkondade ja põlvkondade vaheliste valdkonnaüleste kokkulepete abil.

Kodanikuühiskonna rolli kommenteerides rõhutas komitee liige ja arvamuse raportöör Josep Puxeu Rocamora: „Euroopa ja Ladina-Ameerika on pühendunud demokraatiale ja õigusriigile. See tähendab, et kodanikuühiskonda kaasatakse aktiivselt ning tal on arengus ja kriiside ületamisel juhtroll, edendades uue ühiskondliku leppe jaoks vajalikku dialoogi.“

Euroopa peab tugevdama oma sidemeid Ladina-Ameerikaga, keskendudes eelkõige ühiskondlikule, rohe- ja digiüleminekule. „Me peame kiiresti investeerima rohkematesse jõupingutustesse, millega luua partnerlusi Ladina-Ameerika sarnaselt meelestatud osalejatega,“ ütles Josep Puxeu Rocamora. „Me oleme liiga kaua pidanud seda suhet enesestmõistetavaks. Peame püüdma järele jõuda, sest teised osalejad pakuvad praegu tugevat konkurentsi.“

Komitee sõnul eeldab selline partnerlus muu hulgas oma organiseeritud kodanikuühiskonna, inimõiguste organisatsioonide, ametiühingute ja äriorganisatsioonide ning keskkonnaühenduste täielikku tunnustamist ja kaasamist. (at)